KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1497 Haldusasi Romeo

“ (edaspidi Juhend) §-le 1-5, 8, 9 väitis kaebaja, et täitmiskava on koostatud teda teavitamata, kaasamata ja riskianalüüsi koostamata ning selles esitatud seisukohad on alusetud ja iseloomustavad teda põhjendamatult negatiivselt. Välja on jäetud töötamine ja õppimine. Vangla oleks pidanud tõendama kaebaja iseloomus toimunud muudatusi, kuid vangla isegi ei teavitanud täitmiskava koostamise alustamisest, ei viinud läbi mingeid analüüse ja uuringuid ega arvestanud ettepanekuid. Täitmiskava on ebatäpne, kuna kaebaja distsiplinaarkaristus on vaideotsusega tühistatud, seega pole kaebaja karistatud, kuid täitmiskavas on asutud kaebajat süüstama olematu karistusega, näidates kaebajat negatiivse isikuna. Kuna kaebajat pole ärakuulatud, on sellega rikutud kaebaja inimväärikust. 20.01.2010 täpsustas kaebaja R. Kalda kaebuse nõudeid ja palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1, millega talle ei võimaldatud perioodil veebruar 2009 kuni juuni 2009 jätkata õppimist

1. klassis ning Viru Vangla toimingu, et talle ei antud blanketti, et kirjutada avaldust õppima asumise kohta
2. klassis. Tühistamisnõudest kaebaja loobus, kuna alates septembrist 2009 on Viru Vangla võimaldanud kaebajal õppida Jõhvi Gümnaasiumi
3. klassis.
4. Viru Vangla leidis, et R. Kalda kaebus on põhjendamatu ja palus jätta see rahuldamata. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et R. Kaldalt ei ole ära võetud võimalust õppimiseks, vaid on ette nähtud võimaluse korral õpingute jätkamine üldhariduskooli
5. klassis. Seega ei ole R. Kalda täitmiskava muutmine kaasa toonud R. Kalda olukorra halvenemist. Seda ei saanud kaasa tuua ka individuaalsesse täitmiskavva tööhõivet puudutava osa märkimata jätmine, kuna VangS-st tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda oma tööle nimetamist. 30.01.2009 esitas R. Kalda vanglale taotluse hariduse omandamiseks. Vangla 02.03.2009 haldusaktiga nr 6-20.3/4674-1 teatati R. Kaldale, et praeguste ressursside kohaselt ei ole Jõhvi Gümnaasiumil võimalust talle pakkuda kambriõpet, kuna jooksva õppeaasta kestel ei ole võimalik avada uut klassikomplekti. Taotluste vastuvõtt üldhariduse omandamiseks õppeaastal 2008/2009 lõpetati 25.08.2008 ja
6. klassi eestikeelset rühma kambriõppel ei avatud. Vanglal on kohustus eelkõige võimaldada koolikohustuslikele kinni peetavatele isikutele põhihariduse omandamist ja nendel isikutel on ka õigus nõuda hariduse omandamise võimaldamist vanglas. R. Kalda ei ole koolikohustuslik kinnipeetav ja ta ei soovinud omandada põhiharidust, vaid keskharidust. 2 HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus tunnistas
8. jaanuari 2010 otsusega õigusvastaseks Viru Vangla 23.03.2009 kinnitatud täitmiskava ja tegi ettekirjutuse uue täitmiskava koostamiseks arvestades VangS §-s 16 sätestatut ja HMS §-i 40 nõudeid, samuti tunnistas õigusvastaseks 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1 ja Viru Vangla toimingu (kaebajale ei antud blanketti, et kirjutada avaldust õppima asumiseks
9. klassis). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kinnipeetava individuaalne täitmiskava üldjuhul haldusakt, sest programmilise ja soovitusliku iseloomu tõttu puudub täitmiskavas sätestatul iseseisev regulatiivsus ning see pole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1). Täitmiskava on halduskohtus siiski vaidlustatav, kui on piisavalt ettenähtav, et täitmiskavas kirjeldatud programmi elluviimine võiks hakata kinnipeetava õigusi põhjendamatult piirama. VangS § 16 lg 4 kohaselt lisatakse täitmiskava küll kinnipeetava isiklikku toimikusse, kuid ühestki selle seaduse alusel vastu võetud

sättest ei nähtu, et see saaks olla uue täitmiskava koostamise aluseks või mingil muul viisil selle sisu mõjutada. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on oma iseloomult universaalne, sest vanglakaristuse täideviimise eesmärk ega ka selle saavutamisele suunatud täitmiskava eesmärgid ei sõltu konkreetsest kinnipidamisasutusest, kus isik parasjagu karistust kannab, vaid kinnipeetava isikust ja tema käitumisest vangistuses. Sellele osutab ka asjaolu, et täitmiskava ei koostata kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse tähtaeg on alla ühe aasta. Kuigi VangS § 16 lg-s 2 sätestatu ei tähenda, et kõik kinnipeetava esitatud soovid fikseeritakse ITK-s, peab administratsioon kinnipeetava motiveerimiseks ja hea halduse põhimõtte täitmiseks tegema temaga sisulist koostööd ja kui kõiki kinnipeetava ning vangla spetsialistide väiteid polegi võimalik arvestada siis vähemalt põhjendama, miks ta nendega ei nõustu. Vaidlusaluses täitmiskavas sellised põhjendused puuduvad. Viru Vangla on rikkunud VangS § 16 lg-t 2 ja HMS §-i 40, kuna komisjoni liikmed pole arutanud kinnipeetavaga individuaalset täitmiskava ja teda ära kuulanud. Distsiplinaarkaristuse mõistmisel või kinnipeetava iseloomustamisel on keelatud arvestada juba kustunud või tühistatud distsiplinaarkaristusi. Riigikohus on mitmetes lahendites viidanud, et juba kustunud karistusele viitamine toob iseenesest kaasa haldusakti õigusvastasuse. Ka tühistatud distsiplinaarkaristusele viitamine täitmiskavas ei ole õiguspärane ja toob kaasa haldusakti/toimingu õigusvastasuse. Antud juhul on tegemist haldusorgani toiminguga, mille tulemusena on kinnitatud vangla poolt isiku suhtes individuaalne täitmiskava, mis on teatud õigusliku tähendusega. Asja materjalide kohaselt on R. Kalda 30.01.2009 esitanud Viru Vanglale avalduse (mitte avalduse blanketil) hariduse omandamiseks Jõhvi Gümnaasiumi

1. klassis. Viru Vangla 02.03.2009 haldusaktiga nr 6-20.3/4674-1 ei rahuldatud kaebaja avaldust põhjendusega, et praeguste ressursside kohaselt ei ole Jõhvi Gümnaasiumil võimalust talle pakkuda kambriõpet, kuna jooksva õppeaasta kestel ei ole võimalik avada uut klassikomplekti. Alates 2009 sügisest õpib R. Kalda Jõhvi Gümnaasiumi
2. klassis ning kaebaja ei nõua enam vaidlusaluse Viru Vangla 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1 tühistamist. R. Kalda palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 02.03.2009 haldusakti, mille tulemusel perioodil veebruar 2009 kuni juuni 2009 ei võimaldatud talle jätkata õppimist
3. klassis ning ei antud blanketti, et kirjutada avaldust õppima asumise kohta
4. klassis. Kirjeldatu alusel ei vasta vaidlustatud 02.03.2009 haldusakt HMS § 54, § 55 lg 1, § 56 nõuetele, kuna otsustuses puudub kaalutlus, otsustus ei ole selgelt mõistetav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, mistõttu ei ole kaevatav otsustus õiguspärane. Ka ei ole vastustaja vaidlustatud haldusakti kohtumenetluse käigus tühistanud. 3 Eeltoodu alusel on kaevatav Viru Vangla 02.03.2009 haldusakt õigusvastane. Viru Vangla toiming (ei antud kaebajale blanketti, et kirjutada avaldust õppima asumise kohta
5. klassis) ei vasta HMS § 107 lg-le 1 ja on samuti õigusvastane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
7. jaanuari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul on vajalik kontrollida põhjendatud huvi olemasolu, mida halduskohus antud vaidluse puhul teinud ei ole. R. Kalda ei ole selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamisel ning kuidas aitab tema kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsele. Halduskohus pidi välja selgitama, kas selline huvi eksisteerib ning kas märgitud huvi saab olla põhjendatud huviks õigusvastasuse tuvastamisel. Põhjendatud huvi olemasolu kontrollimata jätmisega on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ning jätnud välja selgitamata, kas kaebus kuulub läbivaatamisele. Halduskohus leidis, et ITK on halduskohtus vaidlustatav, kuid ei ole esitanud ühtegi põhjendust, kuidas on vaidlustatud ITK-s märgitud programmide läbi viimine piiranud R. Kalda õigusi. Ükski ITK-s märgitud tegevustest ei piira R. Kalda õigusi ega pane talle põhjendamatuid kohustusi. Kui halduskohus leidis, et ITK on vaidlustatav juhul, kui selles märgitud programmi elluviimine võiks hakata kinnipeetava õigusi piirama ning kohus ei ole selgitanud, kuidas on märgitud programmide läbi viimine piiranud R. Kalda õigusi, siis oleks kohus pidanud asuma seisukohale, et ITK ei ole kohtus vaidlustatav. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et inspektor-kontaktisik Kadi Luuri on 10.03.2009 koostanud ettekande ITK muutmiseks ning R. Kalda on ettekandega tutvunud ning teinud oma ettepanekud. Seega R. Kaldale anti võimalus ITK muutumise osas seisukohti avaldada ning sellega on täidetud HMS §-s 40 ja VangS § 16 lg-s 2 sätestatud nõuded.

§ 5

lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Seega kohustust kinnipeetava ettepanekutega arvestamiseks ei ole. Kinnipeetav üksinda ei ole pädev hindama, millised tegevused temale vanglas vajalikud või mittevajalikud on, selleks on vanglas töötamas inspektor-kontaktisikud, psühholoogid, sotsiaaltöötajad. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et nende ITK-s oleks märgitud just neile sobiv tegevus. R. Kalda ettepanekud temale koostatava ITK osas olid seotud õppimise ja töötamisega. R. Kaldalt ei ole 23.03.2009 kinnitatud ITK-s ära võetud võimalust õppimiseks, vaid on ette nähtud võimaluse korral õpingute jätkamine üldhariduskooli 10. klassis. Seega ei ole R. Kalda ITK muutmine kaasa toonud R. Kalda olukorra halvenemist. Seda ei saanud kaasa tuua ka ITK-sse tööhõivet puudutava märkimata jätmine, kuna VangS-st tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda oma tööle nimetamist. Seega tuleneb, et R. Kalda ettepanekutega mitte arvestamine ning nende ettepanekute eraldi ITK-sse märkimata jätmine koos põhjendustega, miks vangla ei pea vajalikuks koostada just sellist ITK-d nagu soovib R. Kalda, ei mõjutanud ITK-d sisuliselt. ITK-s on märgitud, et vangistusaja jooksul on kinnipeetavat mitmel korral karistatud, viimati 12.12.2008 noomitusega. ITK-s ei ole märgitud, et 12.12.2008 määratud distsiplinaarkaristus on kehtiv ning distsiplinaarkaristusele viitamine ei oma ITK-s mitte mingisugust õiguslikku tähendust ning sellest ei tulene R. Kaldale negatiivseid tagajärgi. Põhjendamatu on halduskohtu tehtud ettekirjutus uue ITK koostamiseks, kuna kohus ei tühistanud olemasolevat ITK-d, vaid tunnistas selle õigusvastaseks. Seega kehtib vaidlusalune ITK kuni selle kehtetuks tunnistamiseni või uue ITK koostamiseni. R. Kalda 4 ITK kinnitati 23.03.2009, seega on vanglal tulenevalt

st kohustus R. Kaldale uue ITK koostamiseks vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Arusaamatu ning tarbetu on ettekirjutuse tegemine, et vangla koostaks ITK, mille koostamise kohustus on vanglal tulenevalt seadusest ning mille koostamisel on vanglal kohustus järgida seaduses sätestatud nõudeid. Hariduse andmine kinnipeetavatele ei ole vangla, vaid VangS § 35 lg-s 6 ja § 36 lg-s 2 nimetatud koolide kohustus. Seega on vanglal kohustus tagada koolituse läbiviimiseks vajalikud ruumid ja suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele, kuid hariduse andmisega kinnipeetavatele tegeleb vastav õppeasutus, mistõttu paratamatult sõltub hariduse võimaldamine ka õppeasutuse võimalustest. Seega on vaja hinnata, kas R. Kaldale oli Viru Vanglas kinnipeetavate õpet korraldaval Jõhvi Gümnaasiumil õppeaasta keskel võimalik tagada õppimist. Olukorras, kus Jõhvi Gümnaasiumil ei olnud võimalik tagada R. Kaldale õpingute jätkamist, ei saanud Viru Vangla muul moel käituda, kui R. Kaldale selgitada, et õpingute jätkamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Jõhvi Gümnaasiumil ei olnud võimalik R. Kaldale õpingute jätkamist võimaldada ning kohus on seetõttu põhjendamatult leidnud, et vangla keeldumine R. Kaldale õpingute võimaldamiseks oli õigusvastane. Ühtlasi on kohus täielikult ignoreerinud põhjuseid, miks sai R. Kaldale võimaldada õpingute jätkamist ainult individuaalõppes. Vajadus individuaalõppe järgi tulenes asjaolust, et Viru Vangla kohaldas R. Kalda suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis välistasid R. Kalda osalemise õpingutes koos teiste kinnipeetavatega. Halduskohus märkis põhjendamatult, et VangS § 34-36 ei tulene piirangut, et eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad ei saa õppida koos teistega klassiruumis, vaid peavad seda tegema oma kambris või muus ruumis üksnes individuaalõppe korras. Vajadus individuaalõppe järgi ei tulenenud mitte kuidagi asjaolust, et R. Kalda on eluaegne kinnipeetav ning on arusaamatu, millistele asjaoludele tuginedes on kohus sellise järelduse teinud. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et Viru Vangla 02.03.2009 otsus nr 6-20.3/4674-1 ei vasta HMS §-s 54, § 55 lg-s 1 ja §-s 56 sätestatud nõuetele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et otsustuses puudub kaalutlus, otsustus ei ole selgelt mõistetav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatavas haldusaktis on märgitud õigusliku alusena VangS § 34, et R. Kalda soovib asuda õppima Jõhvi Gümnaasiumi

1. klassi ning on välja toodud ka põhjendus, miks R. Kalda taotluse rahuldamine ei ole võimalik. Haldusaktis on selgitatud, et R. Kalda suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid ning Jõhvi Gümnaasiumil ei ole jooksva õppeaasta keskel võimalik pakkuda kambriõpet. Seega otsus on kaalutletud, põhjendatud ning üheselt mõistetav. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Viru Vangla kodukorrast ei tulene, et hariduskorraldaja peab igal juhul andma kinnipeetavale blanketi kooli astumiseks. Juhul kui õppima asumine ei ole võimalik, piisab sellest, et hariduskorraldaja konsulteerib kinnipeetavat õppimisvõimaluste osas, kuid tarbetult õppeasutusse astumiseks blanketi täitmine ei ole vangla kohustus. Samuti ei piiranud blanketi mitte väljastamine mitte kuidagi R. Kalda õigusi, sest taotluse õppima asumiseks võib esitada ka ilma blanketti kasutamata. Blanketi väljastamata jätmine ei rikkunud R. Kalda õigusi ning puudub igasugune alus toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks.
2. Romeo Kalda vaidles Viru Vangla apellatsioonkaebusele vastu. Kaebaja jääb kõigi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palub neid arvestada. Väide, et gümnaasium ei saanud õppeaasta keskel R. Kaldale õpingute jätkamist võimaldada, on otsitud. Seda tõendab asjaolu, et vaidemenetluses ei viidanud vangla ühelegi kontrollitavale tõendile, et miks ei saa gümnaasium tagada õpingute jätkamist. Viru Vangla on jätnud tähelepanuta, et Jõhvi Gümnaasium saab teha vastustaja kooli vastuvõtmiseks otsuse ainult siis, kui neile on edastatud kooli astumise sooviavaldus. Vangla rikkus VangS § 34 lg-t
3. 5 Ebaõiged on vangla arutlused nagu puuduks kaebajal põhjendatud huvi ning halduskohus seda ei kontrollinud. Kohtuistungil väljendas kaebaja oma põhjendatud huvi ning halduskohtu poolt on välja selgitatud, et kaebajal on olemas põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks on preventiivne, rehabiliteeriv ja ebaõigete andmete kajastamisega täitmiskavas põhjustatud moraalne kahju. VangS § 16 lg-st 3 lähtudes arvestatakse uue täitmiskava koostamisel ka varem koostatud täitmiskava ning selles seatud eesmärkide saavutamist. Täitmiskava vaidlustamise põhjuseks on ka see, kui kinnipeetavale on alusetult pandud täitmiskavas käia programmides, mille vajalikkust pole kaebajaga arutatud ega läbi viidud riskihindamist. Samas vajaliku programmi mittevõimaldamisega piiratakse kaebaja õigusi. Vangla on ebaõigesti mõistnud HMS §-s 40 ja VangS § 16 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Inspektor koostas ettekande kaebajat teavitamata. Kaebajale tutvustati juba vangla asedirektori poolt kinnitatud ettekannet ja ta pandi fakti ette, et tehtud on muudatused täitmiskavas ning ärakuulamine ning riskihindamine pole vajalikud. Kaebaja täitmiskava koostas üks ametnik, kuigi Juhend näeb ette 4-liikmelise spetsialistide rühma hindamistöö. Viru Vangla poolt ärakuulamisõiguse rikkumine ning kaebaja seisukohtadega arvestamata jätmine riivab muuhulgas kaebaja inimväärikust. Ebaõige on vangla käsitlus, et täitmiskava on haldusakt ning ekslik seisukoht, et ettekirjutus vanglale uue täitmiskava koostamiseks on tarbetu. Ettekirjutus on halduskohtu poolt tehtud uue täitmiskava koostamiseks arvestades VangS § 16 ja HMS § 40 sätteid. Vangla väited, et kooli astumise blanketi väljastamata jätmine, selle täitmisel mitte abistamine ning Jõhvi Gümnaasiumile mitte edastamine ei riku kaebaja õigusi, on alusetud. Vastavasisulised kohustused on sätestatud Viru Vangla kodukorras, mis on kohustuslik täitmiseks kõigile, ka vanglaametnikele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
5. jaanuari 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab Romeo Kalda kaebuse Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 23.03.2009 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalne täitmiskava“ ja Viru Vangla direktori 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1 tühistamiseks, õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. otsus kuulub tühistamisele Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks käsitelda kaebaja kaebuse seda osa, milles ta soovib individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus on leidnud, et kaebaja kaebus kuulub rahuldamisele, kuna kaebajat ei ole ära kuulatud, tema taotlusi ei ole rahuldatud ning täitmiskavas on viidatud kaebaja distsiplinaarkaristusele, mis on vaideotsusega tühistatud. Ringkonnakohus sellise halduskohtu käsitlusega ei nõustu. Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 on kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend. R. Kalda oli Tartu Vanglast ümber paigutatud Viru Vanglasse.

§ 5

lg 1 alusel koostab inspektor- kontaktisik täitmiskava riskihindamiste tulemuse alusel pärast kinnipeetava vanglasisest paigutamist. Seega oli Viru Vangla kaebaja puhul kohustatud koostama uue täitmiskava.

§ 5

lg 4 kohaselt kaasab inspektor-kontaktisik täitmiskava koostamiseks vajadusel hindamisrühma liikmeid riskihindamise tulemuste ja riskitegurite maandamiseks tehtud ettepanekute arutamiseks ning sekkumiste ajakava kavandamiseks. Seega ei ole hindamisrühma liikmete kaasamine kohustuslik ja seega ei ole nende mittekaasamisel tegemist menetlusnormide rikkumisega. Kontaktisik K. Luuri on 10.03.2009 koostanud ettekande, milles on toodud ettepanekud kaebaja täitmiskava muutmiseks (tl 35). Kaebaja on saanud sellega tutvuda, kuna 13.03.2009 on kaebaja esitanud oma ettepanekud täitmiskava koostamisel (tl 36). 6 Seega on kaebajal olnud võimalus esitada omapoolsed seisukohad täitmiskava kohta. Järelikult ei ole tegemist ärakuulamisõiguse rikkumisega.

§ 5

lg 6 alusel võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid.

st ei tulene vastustaja kohustust tingimata arvestada kinnipeetava ettepanekutega. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava vorm on antud

lisas

1. Kuna täitmiskava ei ole haldusakt, ei pea seda põhjendama nagu haldusakti. Soovi korral on võimalik nõuda põhjendamist vastavalt HMS §-le
2. Seega puudub alus väita, et täitmiskava on õigusvastane ja vastustaja peaks koostama uue täitmiskava. Ringkonnakohus leiab, et täitmiskava õigusvastaseks tunnistamist ei tingi ka asjaolu, et selles on valesti kajastamist leidnud kaebaja distsiplinaarkaristused. Täitmiskavas on viidatud 12.12.2008 kaebaja karistamisele noomitusega, mis aga on 25.02.2009 vaideotsusega nr 11-7/171 tühistatud. Samas ei too see ringkonnakohtu arvates automaatselt kaasa täitmiskava tühistamist. Järgnevat peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kaebuse seda osa, milles kaebaja on taotlenud Viru Vangla direktori 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1 õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus leidis, et kuna otsuses puuduvad kaalutlused, otsus ei ole selgelt mõistetav ning puudub selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ei ole otsustus õiguspärane. Ringkonnakohus sellise halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus peab kõigepealt vajalikuks märkida, et vaidlustatud vangla direktori kiri ei ole vaadeldav haldusaktina, kuna selles ainult informeeritakse kaebajat olukorrast. VangS § 34 lg 2 kohaselt korraldatakse hariduse andmist vanglas Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikoolija gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuste seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. Vastustaja on kaebajat informeerinud sellest, et Jõhvi Gümnaasium ei ole oma ressursside puuduse tõttu võimeline pakkuma talle kambriõpe, kuna jooksva õppeaasta kestel ei ole võimalik avada uut klassikomplekti. Samuti on teatatud talle, et sellel õppeaastal ei avatud
3. klassi eestikeelsel kambriõppel ja on viidatud haridus ja teadusministri 06.12.2005 määrusele nr 52, mille kohaselt vanglas hariduse andmist korraldab kool koostöös vanglaga. Kuna haridust andev kool ei olnud võimeline andma kaebajale kambriõppel haridust, siis puudus vanglal võimalus anda kaebajale teistsugust vastust. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda seisukoht kaebuse osale, milles taotleti tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes selles, et kaebajale ei antud blanketti, millele kirjutada avaldus õppima asumiseks
4. klassis. Halduskohus on sealjuures viidanud ainult HMS §-i 107 lg 1 rikkumisel. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Blanketi mitteväljastamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kui kaebaja avaldus vaadati sellele vaatamata läbi. Kaebajal oli võimalus esitada avaldus õppima asumiseks ka blanketti kasutamata ja ta on seda võimalust kasutanud, kuna vastasel juhul ei oleks vangla vastanud 02.03.2009 keelduvalt seoses võimaluste puudumisega pakkuda kaebajale kambriõpet, mida kaebaja on iseseisvalt vaidlustanud. Kuna blanketi mitteväljastamine ei rikkunud kaebaja õigusi, siis puudub ka alus sellise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuna kaebaja kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata ja Viru Vangla apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis kuuluvad R. Kaldalt väljamõistmisele Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 250 krooni). Ivo Pilving Maili Lokk 7 Agu Timmi