3-09-2143/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2143 Haldusasi Romeo Kalda kaebus arsti vastuvõtule saamiseks esitatud taotlusega seotud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. 16.04.2009 esitas Romeo Kalda taotluse enda arsti juurde kutsumiseks seoses küünarnukis oleva põletikuga ja märkis, et pöördus 15.04.2009 suuliselt valvuri poole, kuid teda pole veel välja kutsutud. 17.04.2009 on ta kirjutanud taotlusele, et seda keelduti vastu võtmast ja registreerimast. Sama kuupäeva kannab ka inspektor-kontaktisiku märge 04.05.2009 toimuvale arsti vastuvõtule registreerimise kohta. 28.04.2009 esitas R. Kalda Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse nõudega vaide ning 05.06.2009 edastati see Justiitsministeeriumile. 25.08.2009 vaideotsusega tagastati tuvastamisnõue ja jäeti ettekirjutuse nõue rahuldamata.
5. 29.09.2009 saabus Tartu Halduskohtusse kaebus, milles R. Kalda palub Viru Vangla toimingud, tema 15.04.2009 ja 16.04.2009 arsti vastuvõtule saamiseks esitatud taotluste e-kontaktis ja üldosakonnas registreerimata ja menetlemata jätmine ning tagastamine, õigusvastaseks tunnistada ja teha ettekirjutus kohustamaks arstiabi saamiseks esitatud taotlusi seaduses sätestatud korras registreerima, säilitama ja menetlema ning mitte tagastama. Kaebaja kirjeldas oma seisukohti kinnipeetavate taotluste registreerimise ja menetlemise suhtes ja leidis, et teda alles 17.04.2009 hommikul arsti vastuvõtule registreerides ja vastavat kirjalikku taotlust tagastades on rikutud Viru Vangla kodukorra punkte 21.1 ja 21.3, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-s 2, 4; § 14 lg-s 1; § 15 lg-s 1; §-s 19; „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ §-s 1, 17, 18, 31 ning Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 10, 13, 14 sätestatut. Oma huvi ettekirjutuse tegemiseks väitis kaebaja tulenevat seadusest ning toimingute õigusvastasuse osas soovis ta saada kaitset analoogsete toimingute kordumise eest ja esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 11 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud esitama kõik taotlused kirjalikult.
6. Viru Vangla pidas kaebust alusetuks ja palus seda mitte rahuldada. Paistes ja põletikus küünarnukk ei ole ilmselgelt kohest sekkumist ja vältimatut abi vajav tervisehäda. Vastustaja selgitas kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamise ja nende poolt esitatud taotluste registreerimise korda ning väitis, et kaebaja oli arsti vastuvõtu järjekorda pandud juba enne vastava registreeringu tegemist e-kontaktis, mis näitab, et valvur oli meditsiiniosakonda kaebaja terviseprobleemidest teavitanud. Taotluse tagastamine ei tähenda, et seda poleks reeglite kohaselt registreeritud või menetletud. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus jättis
8. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulene VangS-st, vangla sisekorraeeskirjast ja vanglate kodukorrast mingeid nõudeid arsti vastuvõtule saamiseks esitatud kirjalike taotluste registreerimise, säilitamise ja muu sarnase kohta. Tegemist ei ole tavapärase haldusmenetlusega ning seega pole HMS-i sätted siin täiel määral kohased. Meditsiinitöötaja vastuvõtule pääsemise ja vastava taotluse esitamise täpsem kord sisaldub üksnes Viru Vangla kodukorra punktides 21.1 ja 21.3 ja selle kohaselt toimub kinnipeetavate ambulatoorne vastuvõtt eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel meditsiiniosakonnas. Kinnipeetav peab arstiabi vajadusest teavitama oma osakonna inspektor-kontaktisikut, kes peab tegema elektroonilise vastuvõtule registreerimise. Kaebuse väite ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt teatas R. Kalda 15.04.2009 paistes küünarnukist valvurile, kellel aga pole niisuguste taotluste elektroonilise registreerimise kohustust. Seega ei järginud ta arstiabi vajadusest teavitamiseks kehtestatud korda ega saanud eeldada, et tema taotlus nõuetele vastaval viisil registreeritakse. Valvuri väitel edastas ta probleemi siiski telefoni teel meditsiiniosakonda, kuid ei tea, kuidas sellega edasi toimiti. Viru Vangla kodukorra punkti 21.3 kohaselt peab meditsiiniosakonna töötaja vastama ravijärjekorda registreerimise taotlusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Inspektor-kontaktisiku väidetel kandis ta R. Kalda 16.04.2009 kirjalikus taotluses väljendatud soovi e-kontakti küll alles järgmise päeva hommikul, kuid siis oli taotleja juba arsti vastuvõtu järjekorda registreeritud. Viru Vangla ei eita, et R. Kalda poolt 16.04.2009 vormistatud kirjalik taotlus on tagasi antud ja seda ei ole dokumendiregistris registreeritud. Seega vastab tõele kaebaja väide, et selle taotluse menetlemisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusega nr 80 kehtestatud „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ tulenevaid dokumentide registreerimise nõudeid. See asjaolu aga pole piisav tuvastamisnõude rahuldamiseks. 2 R. Kalda põhjendab oma huvi sooviga esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning saada kaitset samasuguste toimingute kordumise eest. Kahju hüvitamise nõude ettevalmistamine on iseenesest küll sobilik huvi põhjendus, kuid käesoleval juhul pole see kohane, sest kaebaja on vaatamata tema kirjaliku taotluse tagasi andmisele ja dokumendiregistrisse kandmata jätmisele saanud tõhusat abi ja tervenenud, rikkumine ei saanud mõjutada tema tervislikku olukorda ning seda pole kuidagi võimalik käsitleda isiku sellise piinamise, julma kohtlemise või väärikuse alandamisena, mis võimaldaks saada mittevaralise kahju mistahes viisil hüvitamist. Seetõttu oleks vastav nõue ilmselgelt perspektiivitu. Ka preventiivne eesmärk on tuvastamisnõude eelduseks oleva huvi võimalik põhjendus, kuid kohane vaid siis, kui see aitab kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele reaalselt kaasa. Pelgalt teoreetiline võimalus, et tema õigusi rikkuv toiming võib kunagi korduda, ei ole piisav. R. Kaldal tekkinud meditsiiniline probleem on vaatamata kirjaliku taotluse dokumendiregistrisse kandmata jätmisele ja tagastamisele lahendatud ning sellise tegevuse õigusvastaseks tunnistamine talle mingeid konkreetseid tagajärgi kaasa ei too. Põhjendamatu on ka kaebuses soovitud ettekirjutuse nõue. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lg 2 p 2 ja § 26 lg 1 p 2 võimaldavad esitada kaebust peatatud või sooritamata toimingu sooritamiseks ja halduskohus saab teha ettekirjutuse sooritamata toimingu sooritamiseks. Seejuures on ilmselge, et seaduseandja on silmas pidanud üksnes konkreetset toimingut, mille sooritamiseks oli haldusorgan kohustatud, kuid on selle õigusvastaselt tegemata jätnud, mitte tema üldist ennetavat seaduste või muude õigusaktide sätete järgimisele kohustamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
10. detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus on rikkunud materiaalõiguse norme, mis tulenevad HMS-s ja „Asjaajamisekorra ühtsed alused“ sätestatust. Asjas ei ole vaidlust selles, et vangla võib ja peabki arsti vastuvõtule registreerima kinnipeetava esmalt elektroonilisel teel. Vaidlus on selles, et kui kinnipeetav otsustab esitada taotluse veel ka kirjalikult, siis tuleneb vanglale kohustus taotlus vastu võtta, see registreerida, menetleda ja säilitada. Vanglal ei ole õigust asuda isiku eest otsustama, kas taotlust on mõtet registreerida ja säilitada või tagastada see põhjusel, et vangla ei soovi taotlust vastu võtta. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esimesel suusõnalisel pöördumisel jäeti tema taotlus elektrooniliselt registreerimata ning kuna arsti ei tulnud, siis esitaski kaebaja kirjaliku taotluse selle kohta, et ta on arsti poole pöördunud. Asjas on tuvastatud, et ka taotluse esitamisel 16.04.2009 hommikul jättis inspektor selle e-kontaktis ja dokumendihalduri juures registreerimata ja lükkas taotluse järgmisele inspektorile, kes registreeris kaebaja arsti vastuvõtule alles 17.04.2009 hommikul. Arusaamatuks jääb e-kontakti mõte ja eesmärk, kui kaebaja sisestati e-kontakti kaudu arsti vastuvõtule 2 ööpäeva möödudes. Seetõttu pole adekvaatne vastustaja väide, et kaebaja registreeriti arsti vastuvõtule koheselt ja kiirelt. Vangla kodukord ei keela kinnipeetaval esitada arsti vastuvõtule taotlust nii suuliselt kui ka kirjalikult. HMS ja VangS kohaselt ei ole sätestatud, et arsti vastuvõtule esitatud taotlus ei ole taotlus HMS § 14 lg 1 kohaselt. Kaebajal on põhjendatud huvi, et ka taotlused arsti vastuvõtule pääsemiseks registreeritakse ning säilitatakse. Halduskohus ei ole näidanud, millise normi alusel ei järginud kaebaja arstiabi saamiseks kehtestatud korda. Vanglas on kinnipeetaval esimene võimalus teavitada arstiabi 3 saamiseks öö jooksul tekkinud haigusest hommikusel loendusel valvurit, mida kaebaja ka tegi. Valvur teatas, et edastab teate inspektor-kontaktisikule. Tuginedes asjas kogutud tõenditele on halduskohus ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei järginud arstiabi vajadusest teavitamiseks kehtestatud korda ning ei saanud eeldada, et taotlus on nõuetekohane. Kaebaja viitab õiguskantsleri 29.09.2008 kirjale nr 7-4/080705/0806709 Tallinna Vanglale, kus õiguskantsler leidis, et taotluse vastuvõtmisest keeldumisel toimis vangla õigusvastaselt. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kaebaja huvi on preventiivne ja kahjunõude esitamine, mida ta on põhjendanud halduskohtule esitatud kaebuses. Halduskohtu seisukoht, et põhjendamatu on kaebaja ettekirjutuse nõue, on vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt 3-3-1-5-09, 3-3-1-62-09). Tulenevalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg-st 1 on Viru Vangla kohustatud võtma vastu kaebaja taotlusi olenemata sellest, et need on esitatud arsti vastuvõtule saamiseks ja inspektori poolt e-kontaktis elektroonselt juba edastatud.
11. Viru Vangla vaidles R. Kalda apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kaebaja jätnud tähelepanuta, et õigusaktidest ei tulene vangla tervishoiutöötajale kohustust kinni peetavaid isikuid kohe nende soovi avaldamisel vastu võtta, välja arvatud vältimatu abi andmine. Seega ei tähendanud asjaolu, et R. Kalda ei saanud kohe esimesel nõudmisel meditsiinilist abi, seda, et tema sooviga ei oleks tegeletud. Samuti ei halvendanud kaebaja olukorda asjaolu, et inspektor-kontaktisik tegi märke e-kontakti 17.04.2009, kuna R. Kalda oli pandud arsti vastuvõtu järjekorda 16.04.
12. Elektrooniline arsti vastuvõtule registreerimine on kiirem ning otstarbekam, kui kirjaliku taotluse alusel vastuvõtule soovi avaldamine ning ka R. Kalda puhul võimaldas elektrooniline registreerimine juba 17.04.2009 teatada kaebajale arsti vastuvõtu aja. Kaebaja viide õiguskantsleri 29.09.2008 kirjas olevale seisukohale on asjassepuutumatu. Viru Vangla ei ole keeldunud R. Kalda 16.04.2009 taotlust vastu võtmast. Taotlus võeti vastu, seda menetleti, R. Kalda registreeriti arsti vastuvõtule ning talle võimaldati meditsiinilist abi. R. Kalda ei ole kaebuses ära näidanud, kuidas aitab kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel, mistõttu ei ole põhjendatud huvi preventiivsel eesmärgil piisav. Vangla käitumine ei saanud tuua kaasa RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärge, seega ei ole kaebajal põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
14. detsembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väitega, mille kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja esimesel suusõnalisel pöördumisel 4 15.04.2009 jäeti tema taotlus elektrooniliselt registreerimata. Viru Vangla kodukorra p 21.3 kohaselt teavitab kinni peetav isik oma osakonna inspektor-kontaktisikut vajadusest meditsiiniosakonna teenistuja konsultatsioonile või arstiabile. Inspektor-kontaktisik registreerib vastuvõtule elektroonilisel teel. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta rääkis oma meditsiinilisest probleemist 15.04.2009 valvurile. Kuna tegemist ei olnud inspektorkontaktisikuga, siis valvuril puudus kohustus registreerida kaebaja vastvõtule elektrooniliselt. 16.04.2009 esitas kaebaja kirjaliku taotluse, et teda kutsutaks arsti vastuvõtule. Inspektor-kontaktisiku R. Liiva õiendi kohaselt ta sisestas 17.04.2009 kaebaja kirjaliku avalduse e-kontakti, kus selgus, et kaebaja on juba 16.04.2009 registreeritud arsti vastuvõtule ning vastuvõtupäev on 04.05.
15. Kuna probleem oli juba lahendatud, siis ta leidis, et kaebaja kirjalikku avaldust ei ole enam vajalik vastu võtta ja ta tagastas selle kaebajale. R. Liiva kinnitusel kaebaja mõistis tagastamise põhjust ning võttis taotluse tagasi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ka põhjendatud huvi. Kaebaja kordab ka apellatsioonkaebuses seisukohta, et ta soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. RVastS § 9 lg 1 näeb ette juhud, mille puhul võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja tegevusetuse tõttu ei saabunud kaebajale sellist kahjulikku tagajärge, mille eest oleks tal võimalik nõuda mittevaralist kahju. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub õigusvastasuse tuvastamisel ka preventiivne huvi. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud seda, kuidas tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus. Ainult teoreetiline võimalus, et tema õigusi rikkuv toiming võib korduda, ei ole piisav tuvastamiskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et põhjendamatu on kaebuses soovitud ettekirjutuse nõue. Toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi Seega pidi kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema vastustaja poolne toimingu sooritamata jätmine õigusvastane ja rikkuma ka kaebaja õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2009 lahend nr 3-3-1-62-09 p 11). Antud juhul on kaebaja taotlenud halduskohtult Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist kohustamaks arstiabi saamiseks esitatud taotlusi seaduses sätestatud korras registreerima, säilitama ja menetlema. Samas leiab ringkonnakohus, et kaebaja arstiabi saamiseks esitatud taotluse registreerimata jätmine ei ole kaasa toonud tema õiguste rikkumist. Kaebaja on saanud enda poolt taotletud arstiabi ja seega ei ole tema õigusi rikutud. Samuti ei ole võimalik väita, et ka tulevikus toimuks tema õiguste rikkumine. Seega puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi