KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2397 Haldusasi OÜ Cle

) § 272 lg 1 kohase dokumentaalse tõendina.

§ 275

lg 1 võimaldab dokumendi väljavõtte esitamist ning kohtul puuduvad vähimadki alused arvata, et maksuhaldur on märkmike lehti kaebajat kahjustaval viisil võltsinud või moonutanud. Maksu- ja kohtumenetluses väljaselgitatu kinnitab piisava selgusega seda, et maksuotsuses loetletud tehingud toimusid tegelikult käibemaksukohustuslasteks mitte olevate isikutega ning OÜ Portoson nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. OÜ Cleanforest ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist teada. Usutavaid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute toimumise kinnituseks pole esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole OÜ Cleanforest tõendanud õigust teostada OÜ Portoson nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Cleanforest esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2010 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kasutanud ebaõiget materiaalõiguse normi ja tõendeid ebaõigesti hinnanud. Meelevaldsed ja oletuslikud on halduskohtu järeldused, mille kohaselt ei saanud OÜ Portoson olla tehingute teiseks pooleks, et tegelikult on kaup ostetud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, et OÜ Cleanforest teadis seda, et teenuseid ei osutanud OÜ Portoson ise ning esitas maksuhaldurile teadlikult valeandmeid ja osales maksupettuses ning et M.O. ja T.L. märkmikud kajastavad andmeid OÜ-ga Cleanforest tehtud arvelduste kohta. Asjaolu, et OÜ Portoson ei osutanud ise otse teenuseid, ei anna alust arvata, et OÜ Cleanforest on olnud osaline maksupettuses. OÜ Cleanforest andis kohtus üksikasjaliku seletuse toimunu kohta, mis kinnitab, et tehingud toimusid. Kes tegelikult tööd teostas, polegi maksumaksja mure, sest tööd tehti ja tasu maksti äriühingule, kellega töö tegemiseks kokkulepe sõlmiti. Kuskil pole öeldud, et vahendav äriühing ei tohiks arvete alusel raha saada. Märkmikke ei saa tõendina kasutada, sest nendele pole viidatud ka kriminaalasjas tehtud otsuses. Kriminaalasjas pole ühelegi süüdistavale esitatud küsimusi OÜ Cleanforest ja kalendermärkmike osas ning süüdistus oli esitatud ainult eraisikute osas. Antud asjas on esitatud märkmiku lehtede koopiad, kus on sisuliselt enamik seal kirjas olevast kinni kaetud. OÜ Cleanforest pole originaalmärkmikke näinud. Originaalmärkmikke ei esitatud ka 3 kohtule. Ainuüksi märkmed kalendermärkmikus ei saa olla aluseks OÜ Cleanforest süüdistamisele sisendmaksu alusetus mahaarvamises. Halduskohus pole otsuse tegemisel olnud objektiivne. OÜ Cleanforest ei nõustu, et M. O ja K. K pole arvestatud usaldusväärsete tunnistajatena. Tunnistajad on ütlused andnud vande all ja pole mingit alust neis kahelda. Kohtuotsus on rajatud ainult nendele meelevaldselt kasutatud tõenditele, millised on maksuhaldurile kasulikud. Arvesse pole võetud ühtegi OÜ Cleanforest väidet ega tunnistajate poolt antud OÜ Cleanforest kasuks viitavaid ütlusi. OÜ Cleanforest on antud juhul näidanud üles nõutavat hoolsust ja tehingud toimusid ning tööd sisuliselt teostati. Samas pole ei kriminaalasjas ega ka hiljem ühtegi viidet, et OÜ Cleanforest oleks süüdi maksupettuses. OÜ Cleanforest tõendas kohtuistungil tunnistajate ütlustega täiendavalt, et tehingud toimusid ja kuna kokkulepped olid suulised, siis ei ole seda teistmoodi võimalik tõendada. Asjas pole ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et teenust poleks OÜ-le Cleanforest osutatud ja et OÜ Cleanforest oleks mingit raha tagasi saanud.
3. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidles OÜ Cleanforest apellatsioonkaebusele vastu, jäädes vaidlustatud maksuotsuses, vaideotsuses ning kaebuse vastuses esitatud põhjenduste juurde. Lisaks märgib Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus, et õige on halduskohtu seisukoht tõendite osas.

§ 275lg 1 võimaldab dokumendi väljavõtte esitamist.

Ebaõige on OÜ Cleanforest väide, et kalendermärkmikele ei viidatud kriminaalasjas nr 1-08-12289 tehtud otsuses. Eelpoolnimetatud otsuses on kalendermärkmikke käsitletud kui asitõendeid. Kriminaalasja raames kogutud materjalide kasutamiseks on Maksu- ja Tolliametil luba ning kalendermärkmikud omavad antud maksuvaidluses olulist tõenduslikku jõudu. Õige on halduskohtu seisukoht, et M.O. ja K. K ei saa pidada usaldusväärseteks tunnistajateks. Nad on end kriminaalasjas nr 1-08-12289 süüdi tunnistanud muuhulgas just OÜ Portoson varifirmana kasutamises ning keeldusid kriminaalmenetluses seletusi andmast. Ei ole alust arvata, et eelpoolnimetatud isikud otsustasid halduskohtus vannutatult äkki tõtt rääkida. Samuti ei andnud nad halduskohtus tunnistades mingit täiendavat teavet, mis oleks tõendanud tehingute tegelikku toimumist OÜ-te Portoson ja Cleanforest vahel. Selleks, et tuvastada maksupettust, ei pea tingimata läbi viima kriminaalmenetlust. Maksupettuse võib tuvastada ka maksumenetluses ning vaidlustatud maksuotsuses on selge viide maksupettusele. Kriminaalasjas nr 1-08-12289 ei ole küll ühtegi viidet OÜ-le Cleanforest, kuid kohus on selles kriminaalasjas tehtud otsuses asunud seisukohale, et tõendamist on leidnud, et OÜ Portoson oli nn varifirma ning et OÜ Portoson ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu teistele äriühingutele. Kriminaalasjas nr 1-08-12289 on lisaks eraisikutele süüdistatavana nimetatud ka OÜ-d Portoson. OÜ Portoson on süüdi tunnistatud ja talle on karistuseks mõistetud sundlõpetamine. Seega on põhjendamatu OÜ Cleanforest väide, et eelnimetatud kriminaalasjas on süüdistus esitatud ainult eraisikute osas. OÜ Cleanforest puhul ei saa rääkida heausksusest tehingutes OÜ-ga Portoson. A.L. 05.06.2009 antud seletusest tulenevalt võib eeldada, et ta teadis täpselt milliste nö tehingutega oli OÜ Portoson puhul tegemist. Asjas on tõendatud OÜ Portoson arveldusarvele kantud raha tagasisaamine A.L. poolt ning asjaolu, et seeläbi olid kõik OÜ Cleanforest juhatuse liikmed teadlikud, et vaidlusalustel arvetel märgitud teenuseid ei osutanud OÜ Portoson. Halduskohus on kohtuotsuse tegemisel seadust õigesti kohaldanud ja tõlgendanud ning tõendeid õigesti hinnanud. Tõendamist on leidnud tehingute mittetoimumine 4 OÜ Cleanforest ja OÜ Portoson vahel ning seega puudub OÜ-l Cleanforest sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning OÜ Portoson arvete alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2010 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt on meelevaldsed ja oletuslikud halduskohtu järeldused, et OÜ Portoson ei saanud olla tehingute teiseks pooleks. Kriminaalasja nr 1-08-12289 materjalidega on tuvastatud, et OÜ Portoson soetati maksupettuse eesmärgil ning OÜ Portoson ülesandeks oli esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustust vähendavaid fiktiivseid arveid. Tegevus toimus M.O. organiseerimisel ning K.K. , T.R. ja T.L. kaasabil. Ka OÜ Portoson on antud kriminaalasjas süüdi tunnistatud ning seega on tõendatud asjaolu, et tegemist on varifirmaga. Halduskohus leidis õigesti, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate M.O. ja M. K tunnistuste usaldusvääruses on põhjust kahelda. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et tegelikult nad osutasid OÜ Portosoni kaudu kaebajale arvetel märgitud teenust. Samas ei oska M. K selgitada, millistelt äriühingutelt ta kaebajale vahendatud teenust tellis. M. K on halduskohtus kinnitanud, et kirjutas arvetele igasuguseid allkirju. Seega pole maksumenetluses kogutud arved kohase vormistusega ning nende alusel puudub võimalus tuvastada asjaolu, kes kaebajale tegelikult arvetel osundatud teenust osutas. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu arvates ei ole seda teenust osutanud OÜ Portoson, kuna kriminaalasja materjalide alusel on võimalik väita, et OÜ-l Portoson puudus reaalne majanduslik tegevus ja tema nimel väljastati ainult fiktiivseid arveid. Halduskohus on õigesti leidnud, et kahtlusi süvendavad veelgi A.L. seletused halduskohtu istungil, kuna esialgu väitis ta, et olema on ka raamatupidamisele mitteesitatud töövõtulepingud, kuid hiljem kinnitas, et tegemist oli suuliste kokkulepetega. Seega pidi OÜ Cleanforest teadma, et OÜ Portoson ei olnud tegelikult teenust osutavaks isikuks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et märkmikke ei ole võimalik tõendina kasutada.

§ 229

lg 1 alusel on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et maksuhalduri poolt asjas esitatud märkmikud on ära võetud kriminaalmenetluse raames läbiotsimise käigus. Asjaolu, et neile pole viidatud kriminaalasjas tehtud otsuses, ei anna veel alust väita, et neid ei ole võimalik kasutada käesolevas maksumenetluses. M. O on möönnud, et ikri märkmikulehtedel võib olla tema oma. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja on märkmiku lehtedel olevat informatsiooni moonutanud. M.O. märkmiku kohaselt on summad sularahas OÜ Cleanforest nimel üle 5 antud L-le. T.L. käest ära võetud märkmikus on OÜ Cleanforest puhul märgitud nimi „Arn“ ning märkus „+“ ja „OK“. See tõendab maksuhalduri järeldust, et OÜ Cleanforest on OÜ Portoson pangakontole makstud summad tagasi saanud ja need summad on vastu võtnud A.L. T.L. vahendusel. A.L. ei ole eitanud, et ta T. L tunneb. Selliseid vastustaja kahtlusi ei ole kaebaja ümber lükanud. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi kaebaja heidab vastustajale ette originaalmärkmike mitteesitamist kohtule, siis ei ole ta kohtuistungi protokollist nähtuvalt sellist taotlust kohtule esitanud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et kaebajale on teenust osutatud, kuna tööd on teostatud. Samas ei ole kaebaja esitanud maksumenetluses piisavalt tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja väited, et teenust ei ole osutanud OÜ Portoson. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna ringkonnakohtu arvates on maksumenetluses kogutud piisavalt tõendeid, et teenust ei ole kaebajale osutanud OÜ Portoson ja seega ei ole võimalik väita, et teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, siis puudus kaebajal ka õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi