← Eesti

3-09-2776/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2776 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 18. septembri 2009. a käskkirja nr 6-3/2192-D tühistamiseks ja tekitatud 10 000 krooni kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta Aleksandr Streltsovi poolt 18. märtsil 2010 esitatud taotlused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 18. septembri 2009. a käskkirjaga nr 6-3/2192-D karistati vahistatu Aleksandr Streltsovi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 4, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt lõhkus A. Streltsov 20. augustil 2009 kella 7.35 paiku Viru Vangla peahoone kambris nr 1287 hommikusöögiks väljastatud nõude tagasivõtmisel metallist kausiga ukse sisemise klaasi ning metallkausi. A. Streltsov esitas 13. oktoobril 2009 Viru Vanglale vaide, milles palus tühistada talle määratud kartserikaristuse või maksta talle kartseris viibitud 10 päeva eest 15 000 krooni hüvitist. 2. A. Streltsov esitas 26. novembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 18. septembri 2009. a käskkirja nr 6-3/2192-D tühistada ja mõista Viru Vanglalt ebaõiglase 5-ööpäevase kartseriga karistamise eest A. Streltsovi kasuks välja 10 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli A. Streltsovi karistamine ebaõiglane, sest vangla provotseeris A. Streltsovi vangla vara kahjustamisele, kuna vangla kontaktisik pettis teda. 3. Tartu Halduskohus jättis 9. veebruari 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

  1. a)VangS § 11 lg-te 4 ja 5 kohaselt saab vahistatu vangla haldusakte või toiminguid vaidlustada kas kirjaliku vaide või halduskohtusse esitatava kaebusega ning tal endal pole õigust hinnata vanglaametnike tegevuse õiguspärasust. Kaebaja teistsugune arusaam õigusaktidest või oma õigustest ja kohustustest, ei õigusta vangla vara kahjustamist või muul viisil väljendatud protesti. Olenemata sellest, kas kaebaja pidas vanglaametniku mistahes tegevust või tegevusetust õigeks, tuli tal vanglas kehtivat korda järgida ning vangla vara ainult vastavalt selle otstarbele, heaperemehelikult ja kahjustamata kasutada.
  2. b)Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on A. Streltsovi rikkumise puhul järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 ja 41 tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seletusteks, karistus on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires, seda on käskkirjas põhjendatud ning karistus on oluliselt väiksem kui maksimaalne võimalik. Arvestades A. Streltsovi varasemaid arvukaid rikkumisi, oli igati põhjendatud, et valiti just see karistusliik ega piirdutud vaid noomitusega.
  3. c)Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt on nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise peamiseks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kuna A. Streltsovi poolt esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olev distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, puudub kohtul vajadus analüüsida kaebaja neid väiteid, mis puudutavad sellest tuleneva kahju sisu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  4. a)Halduskohtu otsuses toodud väited ja põhjendused on paljasõnalised. VangS §-s 1 ja § 90 lg-s 1 pole midagi sellist, nagu on kirjas kohtuotsuses.
  5. b)A. Streltsov on nõus, et VangS § 67 p 1 kohaselt peab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, kuid pole nõus Viru Vangla kodukorraga, mis rikub tema õigusi.
  6. c)A. Streltsov on Viru Vangla poole inspektor-kontaktisiku küsimuses mitu korda ametlikult pöördunud, kuid see pole tulemusi andnud.
  7. d)Viru Vangla õigusvastased toimingud ja pidevalt kartseris hoidmine on rikkunud A. Streltsovi tervise. A. Streltsovil on riigivastutuse seaduse alusel õigus moraalse ja füüsilise kahju hüvitamisele.
  8. e)Halduskohus on jätnud tähelepanuta Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta, mille kohaselt kõikidel isikutel, kellelt on võetud vabadus, on õigus nende inimõigusi austavale kohtlemisele ning isikud, kellelt on 2 võetud vabadus, säilitavad kõik õigused, mis ei ole neilt seaduslikult võetud süüdimõistva või eelvangistuses hoidmise otsusega. Viru Vangla rikub neid sätteid. 5. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu põhjendustega ja märgib lisaks järgmist:
  1. a)A. Streltsovi tegevus vangla vara lõhkumisel on keelatud nii Viru Vangla kodukorraga kui vangistusseadusega.
  2. b)A. Streltsovi viited Euroopa vanglareeglistikule on asjakohatud. Need sätted on soovitusliku iseloomuga ega loo õigusi ja kohustusi vahistatule.
  3. c)A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kes ei soovi alluda vanglas kehtivale korrale ning kelle puhul oli kartserikaristuse määramine põhjendatud ja proportsionaalne.
  4. d)Apellatsioonkaebuses toodud väide A. Streltsovi tervise halvenemise kohta on paljasõnaline ning tõendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Streltsovi kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. A. Streltsovi poolt vangla vara lõhkumine on tõendatud aktidega vara lõhkumise kohta (tl 28-29), samuti vanglaametnike poolt koostatud teatise ning ettekandega (tl 30-31). Vara lõhkumise on A. Streltsov omaks võtnud ka juhtunu kohta koostatud seletuskirjas (tl 32), kaebuses (tl 3) ning halduskohtu istungil (tl 51). Küsimus, kas lõhuti uksesilm või –klaas ning kas kauss lõhuti või kahjustati, ei oma siinkohal tähtsust. Lõhkumise kohta koostatud aktides on leitud, et lõhutud uksesilm tuleb vahetada ning et kauss on muutunud kasutuskõlbmatuks (tl 28-29). Sellega rikkus A. Streltsov VangS § 67 p-i 1 (kohustus täita vangla sisekorraeeskirju) ning p-i 4 (kohustus suhtuda heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse), samuti Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.6, mille kohaselt on kinnipeetavad kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla varasse. Seega oli A. Streltsovi karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud ja õiguspärane. Menetlusnõuete rikkumisi distsiplinaarmenetluse käigus toime pandud ei ole. 8. Halduskohus ei ole eksinud viidetega VangS § 90 lg-le 1 ja § 11 lg-le 4-5. Apellandi sellekohane väide jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. 9. Viru Vangla kodukord pole käesoleva vaidluse esemeks. Nähtuvalt esitatud kaebusest ning teistest toimiku materjalidest käib vaidlus käesolevas haldusasjas A. Streltsovile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise ning sellega tekitatud kahju hüvitamise üle. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väite, et Viru Vangla kodukord „rikub kõvasti“ A. Streltsovi õigusi. Samuti ei ole käesoleva vaidluse esemeks küsimus, kas Viru Vangla ametnik on kaebajat petnud, nagu A. Streltsov ise väidab. Isegi selle väite paikapidavuse korral ei ole see asjaoluks, mis kõrvaldaks uksesilma ning kausi lõhkumise õigusvastasuse. 10. Asjakohatud on ka viited karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepanemisele, kuna halduskohus ei ole kriminaalmenetlust algatavaks organiks. Samuti ei nähtu millestki, et 3 halduskohus oleks valesti kohaldanud riigivastutuse seadust. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine halduskohtu poolt on toimunud õiguspäraselt ning see ei tähenda riigivastutuse seaduse regulatsiooni rikkumist. Väide, et pidevalt kartseris hoidmise tõttu tekkisid kaebajal tervisehäired, on esitatud esmakordselt alles apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Asja materjalidest nähtuvalt esitas A. Streltsov kaebuse seetõttu, et ta pidas kartserikaristuse määramist õigusvastaseks, mitte seetõttu, et kartseritingimuste tõttu tekkisid tal tervisehäired. Viimane küsimus on seetõttu eraldiseisva vaidluse esemeks ega kuulu lahendamisele käesolevas asjas. Ka apellatsioonkaebuse väited Euroopa vanglareeglistiku rikkumise kohta on ringkonnakohtu arvates asjakohatud. Õiguspärane kartserikaristuse määramine ei ole vanglareeglistikuga vastuolus. Samuti ei tingi väidetav distsiplinaarkaristuse peale esitatud vaide lahendamisega viivitamine distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ega sellega tekitatud kahju hüvitamist. 11. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. A. Streltsovi poolt 18. märtsil 2010 esitatud taotlused jäävad rahuldamata. Taotlus asja arutamiseks kohtuistungil jääb rahuldamata põhjusel, et HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuleb taotlus asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. A. Streltsov seda taotlust apellatsioonkaebuses ei esitanud ning sellise taotluse hilisemat esitamist ja rahuldamist ei pea ringkonnakohus võimalikuks. Taotlus tunnistaja ülekuulamiseks ja Vene saatkonnast eksperdi kutsumiseks istungile jääb istungi korraldamata jätmise tõttu samuti rahuldamata. Lisaks ei ole A. Streltsov põhjendanud, miks nende isikute ülekuulamine või kohtuistungile kutsumine asja lahendamiseks vajalik on. Ringkonnakohus selleks vajadust ei näe. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.