Obsah (5)

§ 25§ 19§ 6§ 15§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010, Tartu 3-09-1204 Haldusasja number Haldusasi

) § 15 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust esitada vastustajale küsimusi ja vaielda vastu vastustaja seisukohtadele ning on jätnud kaebaja soovi kohtuistungi protokolli märkimata. Halduskohus on rikkunud

§ 25

lg-t 2, jättes otsuses märkimata ja istungil tuvastamata asjas esitatud ja kogutud tõendid.

1. Justiitsministeeriumi vastustes palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuste kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, milles seisnes kohtupoolne materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine, tõendite ebaõige hindamine või kohtumenetluse normide rikkumine. Justiitsministeeriumiga seonduvalt saab kaebaja vaidlustada vaid enda ümberpaigutamist. Õppimise ja meditsiiniteenusega seonduvates küsimustes ei saa Justiitsministeerium vastustaja olla. Kahjunõue tulnuks esitada Viru Vangla vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse peamiste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele ning täienduseks halduskohtu otsuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. I
3. Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, vaid peab kaebust tõlgendama, lähtudes selle tegelikust eesmärgist (

§ 19lg 7 teine lause).

Halduskohtule esitatud kaebust tuleb tõlgendada kaebusena Justiitsministeeriumi

1. aprilli
2. a otsuse vaidlustamiseks. Halduskohtus on õigusvastasuse tuvastamise nõue määratletud haldusorgani tegevuse, mitte selle tagajärgede kaudu (

§ 6lg-d 2 ja 3).

Põhiõiguste riived (au teotamine jne), õpingute katkestamine ja kirurgilise operatsiooni edasilükkumine ei ole ministeeriumi toimingud. Kaebusest nähtub, et kaebaja hinnangul on need tagajärjed just eelpoolviidatud ministeeriumi otsuse tagajärjed. 8. Halduskohus ei ole rikkunud kaebaja õigust esitada vastustajale küsimusi ja vaielda vastu vastustaja seisukohtadele (

§ 15lg 1).

Kaebaja on olnud kõigi menetlusnormide koha- 2 3-09-352 selt asja läbivaatamisse kaasatud. Talle ei ole tehtud mingeid takistusi vastustaja seisukohtadele vastu vaidlemiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saanud vastustaja esindaja puudumise tõttu esitada kohtuistungil küsimusi, ei tähenda kaebaja õiguste rikkumist.

§ 15

lg-st 1 ei tulene õigust nõuda, et teised menetlusosalised viibiksid istungil.

§ 15

lg 4 kohaselt ei takista menetlusosaliste kohtuistungile ilmumata jätmine kaebuse läbivaatamist, kui neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuistungil osalemine on menetlusosalisele kohustuslik üksnes kohtu poolt määratud juhtudel, kui see on kohtu hinnangul vajalik asjaolude selgitamiseks (TsMS § 346 lg 1). Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mille tõttu halduskohus oleks pidanud kohustama vastusta esindajat kohtuistungile ilmuma. Etteheited halduskohtu istungi protokollile jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole tähtaegselt esitanud protokollile vastuväiteid (TsMS § 53 lg 3). Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest, kuidas on protokolli väidetavad puudused mõjutanud asjas tehtud otsuse sisu. 9. Kaebaja etteheide, et halduskohtu otsuses ei ole märgitud asjas kogutud tõendeid, ei ole asjakohane. Kohtuotsuses ei tule loetleda kõiki asjas kogutud tõendeid, vaid üksnes neid, millele rajanevad kohtu seisukohad. Samuti peab kohus põhjendama, miks ta peab asjaolu tõendatuks vaatamata menetlusosalise poolt esitatud vastupidisele tõendile (

25 lg 2). Neid nõudeid ei ole halduskohus käesolevas asjas rikkunud. II 10. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (

§ 7lg 1 teine aluse).

Kui isikul kaebeõigus puudub, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Seejuures ei pea kohus analüüsima haldusakti õiguspärasust. Halduskohus asus antud juhul õigustatult seisukohale, et kaebajal puudub vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina märgiti halduskohtule esitatud kaebuses ära „toimingute õigusvastasuse tuvastamine ja tekitatud kahju hüvitamise soov“. Ainuüksi haldusakti õigusvastasus ega selle tuvastamise soov ei kujuta endast põhjendatud huvi

§ 7lg 1 teise lause mõttes.

Küll aga võib põhjendatud huviks olla vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju eest hüvitise taotlemise soov tulevikus. Põhjendatud huvi seoses kahjunõude esitamise kavatsusega puudub, kui kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-124-10, p 17).
3. Käesoleval juhul oleks kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja peab põhjendatud huvi selgitamisel silmas mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju hüvitamiseks võib isik rahalist hüvitist nõuda vaid väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kaebaja on käesoleval juhul viidanud väärikuse alandamisele ning au ja hea nime teotamisele. Samuti tuleb selgitada, kas operatsiooni edasilükkamine võis kahjustada kaebaja tervist.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul ilmselge, et ülal viidatud põhiõigusi ei ole vaidlustatud haldusaktiga riivatud. Vastavalt VangS § 19 lg-le 1 võib kinnipeetava paigutada ümber ühest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministeeriumi
5. aprilli
6. a otsuses on ümberpaigutamist põhjendatud vangistuse 3 3-09-352 eesmärkide parema saavutamise motiiviga (tl 11). Vajadust vangistuse eesmärkide parema saavutamise järele on omakorda põhjendatud järgmiste asjaoludega: – kaebajal on mõjuvõim teiste kinnipeetavate üle; – kaebaja võib mõjutada kaaskinnipeetavaid õigusrikkumisele; – kaebajat on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras.
7. Toodud põhjendustest kaks esimest on hinnangulised, kusjuures teises sisaldub ka vanglapoolne ohuprognoos. Kolmas kujutab endast faktiväidet. Kuna tegemist oli asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidega, ei olnud need seisukohad avalikud. Hea nime riive eeldab avalikku ehk laia publiku ees aset leidvat sekkumist (R. Maruste, teoses: E.-J. Truuväli (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2008, § 17 änr 3). Seega on käesoleval juhul välistatud hea nime riivamine. Au ja väärikuse riive on põhimõtteliselt võimalik ka kitsamas ringis, sh kinnises haldusmenetluses isiku kohta esitatavate väidetega. Siiski ei riiva au ja väärikust igasugune negatiivne iseloomustus. Väide peab olema alandav ehk teotav. Selle oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav alandav viis. PS § 17 ja inimväärikuse põhimõtte (PS § 10), samuti RVastS § 9 lg 1 kaitse alt jääb välja objektiivne heas usus tehtud kriitika. Pahausksuse üks tunnuseid on teadvalt valede andmete kasutamine ning õigustatud kriitika piiri teadlik ja tarbetu ületamine sooviga teist inimest kahjustada. Teine tunnus on modus operendi ehk kasutatava viisi või meetodi häbistav, alandav ja naeruvääristav iseloom (R. Maruste, osundatud töö, änr 3, 4).
8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub ilmselgelt nii vastustaja soov kaebajat põhjendamatute väidetega kahjustada kui ka väidete häbistav viis. Sõltumata sellest, kas vaidlustatud haldusakti põhjendustes toodud hinnangud ja prognoos on põhjendatud või kas faktiväide distsiplinaarkaristuse kohta peab paika, ei ületa need väited kaugeltki künnist, millest alates on võimalik rääkida au teotamisest või inimväärikuse alandamisest.
9. Kutsekoolis õppimise katkestamine ei saa riivata RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusi. Lõualuu operatsiooni edasilükkamine võib teatud juhtudel kahjustada isiku tervist ja põhjustada talle väärikust alandavaid kannatusi. Käesoleval juhul on see aga välistatud. Esiteks ei ole kaebaja tõendanud ei kaebajale Tartu Vanglas operatsiooni määramist ega selle meditsiinilist näidustatust, ehkki vastustaja on nende asjaolude tõendamise vajadusele tähelepanu juhtinud. Enamgi veel, haigusloo väljavõtte kohaselt ei ole kirurgiline ravi kaebaja puhul näidustatud. Kaebajale soovitati üksnes hammaste selektiivset lihvimist (tl 40, 41). Teiseks tuleb raviks vajalike protseduuride õigeaegne tegemine tagada kinnipeetavale sõltumata sellest, millises vanglas ta viibib.
10. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, on halduskohus jätnud kaebuse lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata. Samal põhjusel ei kontrolli ringkonnakohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. III
11. Menetluskulu tõendavaid dokumente ei ole apellatsiooniastmes esitatud. Einar Vene Maili Lokk 4 Ivo Pilving