KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ivo Pilving ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2531 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kadar Kaigo kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kadar Kaigo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kadar Kaigo Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kadar Kaigo apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2010. a otsus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule uueks lahendamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kadar Kaigo esitas 25. augustil 2009 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus seoses talle 19. detsembril 2008 vanglasse saabunud kirjast kolme postkaardi äravõtmise ja hävitamisega hüvitada tekitatud kahju summas 500 krooni. Viru Vangla 26. oktoobri 2009. a otsusega nr 6-27/32109-1 jäeti K. Kaigo kahjunõue rahuldamata. 2. K. Kaigo esitas 5. novembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglalt talle õigusvastaste toimingutega tekitatud varalise kahju eest välja mõista hüvitus ning kui võimalik, siis tõsta hüvituse summa 5 000 kroonini. Kaebuse põhjenduste kohaselt võeti K. Kaigole 19. detsembril 2008 vanglasse saabunud kirjast Viru Vangla ametnike poolt õigusvastaselt ära kolm jõuluteemalist postkaarti ning hävitati need, andmata K. Kaigole võimalust tõestada, et postkaardid maksid rohkem kui 100 krooni ega antud seega ka võimalust kirja saatjal neile järele tulla. Et postkaartidele oli peale trükitud sõnum (Häid Jõule), oli tegemist K. Kaigole kinnises ümbrikus saadetud erasõnumiga ning vanglaametnikel puudus õigus neid ära võtta ainult selle pärast, et saatja ei olnud neile midagi veel eraldi peale kirjutanud. 3. Tartu Halduskohus jättis 19. jaanuari 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Vaidlustatud toimingu ajal kehtinud justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 461 ja § 50 lg 3 redaktsiooni kohaselt määratleti kirja mõiste posti teel paberkandjal edastatava erasõnumi, postkaardi või fotona ning kehtestati, et kinnipeetavale saadetud kirjast võetakse ära esemed, mis ei ole käsitletavad kirjana. Kuna samas kehtestati, et kirjaga võis saata ainult viis marki ja viis ümbrikku, ei saanud tekkida alust järelduseks, et lisaks oli lubatud saata ka piiramatul hulgal kasutamata postkaarte. Kuigi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-3-09 tunnistati VSE vastavad sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, pole seaduseandja andnud vanglaametnikele õigust otsustada justiitsministri poolt kehtestatud sisekorraeeskirjade õiguspärasuse üle ja seega olid kaebuse põhjustanud kirja saamise ajal mõlemad eelpoolnimetatud VSE sätted neile järgimiseks kohustuslikud.
- b)K. Kaigo väited kahju suurusest on paljasõnalised, sest ta ei esitanud nende kinnituseks mingeid tõendeid. Olulist tähendust omab see, et esitades varalise kahju hüvitamise nõude ja põhjendades seda arvamusega postkaartidest kui talle saadetud erasõnumist, pole kaebaja arvestanud, et niisugustel postkaartidel polegi üldreeglina enam väärtust varalises mõttes ning neist ilma jäämisel saaks tekkida vaid mittevaraline kahju. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et postkaartide äravõtmine K. Kaigole saadetud kirjast oli õigusvastane, ei ole alust kaebuse rahuldamiseks. K. Kaigo soovis Viru Vanglalt 500 krooni suuruse varalise kahju hüvitamist, kaebuses on ta summa suurendanud 5000 kroonini ja selle väited viitavad soovile saada lisaks postkaartide väidetavale maksumusele hüvitust ka muu kahju eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. K. Kaigo esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei lähtu K. Kaigo kaebus sellest, et Riigikohus tunnistas VSE § 461 põhiseadusega vastuolus olevaks, vaid asjaolust, et postkaartide äravõtmine oli seadusvastane ka 19. detsembril 2008. VSE § 461, mille alusel postkaardid ära võeti, ei nõua, et postkaartidele peab olema kirjutatud erasõnum. Vanglaametnikud ei lähtunud nende äravõtmisel seega seadusest, vaid selle oma äranägemisel tõlgendamisest. Et postkaartide äravõtmine ja hävitamine oli väär, tuleks kahjunõue rahuldada. 5. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele ning kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme. Postkaartide äravõtmise hetkel kehtinud vangla sisekorraeeskirja kohaselt ei saanud tühje postkaarte või eeltrükitud sõnumit sisaldavaid postkaarte lugeda erasõnumiks, mille saatmine kinnipeetavale oli lubatud. Kuna postkaartidel puudus erasõnum, oli vanglaametnike käitumine postkaartide kirjast äravõtmisel kooskõlas kehtiva õigusega. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et K. Kaigo apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. K. Kaigole saadetud postkaartide äravõtmine 19. detsembril 2008 toimus VSE § 461 ja § 50 lg 3 alusel. Nimetatud sätted tunnistati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 25. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-3-09 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2010. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-2-10 järeldub, et põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigusnormi kehtetuks tunnistamisel on üldjuhul tagasiulatuv toime (p-d 18-19). Seega tugines Viru Vangla K. Kaigolt postkaartide äravõtmisel põhiseadusevastasele sättele. Need sätted tuleb käesolevas asjas kohaldamata jätta (põhiseaduse § 152 lg 1) ning järelikult oli ka postkaartide äravõtmise toiming ise õigusvastane. Asjassepuutuv pole väide, et vanglaametnikel ei ole õigust otsustada justiitsministri poolt kehtestatud sisekorraeeskirjade õiguspärasuse üle. See ei välista põhiseadusevastase õigusnormi kohaldamata jätmist kohtu poolt ning selle alusel sooritatud toimingu õigusvastasust. 7. Kuna õigusvastane oli juba postkaartide äravõtmine iseenesest, siis oli õigusvastane ka nende hävitamine, kuna hävitamise eelduseks oli see, et äravõetud esemed oleksid keelatud. Seetõttu ei ole vajalik täiendavalt hinnata kaebaja väiteid selle kohta, kuidas oleks tulnud äravõetud postkaartidega edasiselt toimida. 8. Kaebaja soovib postkaartide äravõtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Halduskohus ei ole võtnud selget seisukohta, milline oli hävitatud postkaartide varaline väärtus ning milline peaks olema selle eest makstav hüvitis vastavalt võlaõigusseaduse § 132 lg-le 1. Seda ei pea võimalikuks esimesena tuvastada ka ringkonnakohus. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt „esitades varalise kahju hüvitamise nõuet ja põhjendades seda arvamusega postkaartidest kui talle saadetud erasõnumist, pole kaebaja arvestanud, et niisugustel postkaartidel polegi üldreeglina enam väärtust varalises mõttes“. Asjast kui rahalisest hinnatavast esemest ilmajäämisega tekitatakse isikule reeglina varalist kahju. Küsimus on üksnes selle varalise kahju suuruse tuvastamises. Seetõttu tuleb haldusasi saata tagasi esimese astme kohtule kahju hüvitamise küsimuse uueks lahendamiseks. Maili Lokk Ivo Pilving 3 Einar Vene