KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2327 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 04.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1835-D tühistamiseks ja sellega tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Aleksandr Streltsov Vastustaja - Viru Vangla
- Jätta Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata.
- Jätta Aleksandr Streltsovi poolt
- juunil 2010 esitatud taotlused rahuldamata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 04.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1835-D „Vahistatu Aleksandr Streltsovile distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks ja sellega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt saatis kaebaja 07.08.2009 vaide Viru Vangla direktorile Viru Vangla 04.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1835-D tühistamiseks. Vastust ei ole ta saanud, mistõttu on rikutud kaebaja põhiseadusest (edaspidi PS) tulenevaid õigusi. Kaebaja õigusi rikuti sellega, et 20.07.2009, viibides Viru Vanglas E-hoone kambris nr 2206, sisenes keegi õhtusele kontrollimisele, kuid ei tutvustanud ennast. Ametnik leidis, et kaebaja on kohustatud nimetama talle oma perekonnanime. Kaebaja arvates ei ole ta kohustatud midagi tegema ja kui ta peab ütlema oma nime, siis peab enne ka ametnik ennast esitlema. Tegemist on PS §-i 12 rikkumisega, sest kõik on seaduse ees võrdsed. Kaebaja kandis kartserikaristust ebaõige käskkirja alusel ja soovib Viru Vanglalt talle tekitatud moraalse kahju hüvitamist.
- Viru Vangla pidas A. Streltsovi kaebust alusetuks ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt karistati vaidlustatud käskkirjaga A. Streltsovi 10-ööpäevase kartserikaristusega, kuna ta ei allunud 20.07.2009 kella 08.15 paiku E-hoone kambris nr 2206 vanglaametniku seaduslikule korraldusele seista hommikuse loenduse ajal oma voodi kõrvale ja öelda oma nimi. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust (edaspidi VangS), vangla sisekorraeeskirju (edaspidi VSkE), kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kuna vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, siis kaebajale oli vanglaametniku nimi teada. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene ametnikule kohustust end kinnipeetavale esitleda, küll aga on see kohustus kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 7.5 kinnipeetaval. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04.2009 kuni 08.04.2009 ning ta on teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajaduse korral ka muud andmed. Lähtudes distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest, on kaebaja süü distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud ning määratud karistus vastab teo raskusele. Tegemist on isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Vaidlustatud käskkiri on täitmisele pööratud ja kaebaja kandis distsiplinaarkaristuse ära ajavahemikul 02.09.2009-12.09.
- Kuna vaidlustatud käskkiri ei ole õigusvastane, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja karistamine õiguspärane, kuna A. Streltsov eiras oma käitumisega VangS-i, VSkE-d ja Viru Vangla kodukorda ning pani sellega toime süülise teo. Viru Vangla 04.08.2009 käskkiri nr 6.-3/1835-D on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime osas. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04.2009 kuni 08.04.2009 ja seega oli ta teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Vanglaametniku poolt antud korraldus ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusta, hoida käsi selja taga, seista oma korrastatud voodi kõrval ja nimetada oma ees- ja perekonnanimi tulenes Viru Vangla kodukorra p-dest
- 3 ja 7.5 ning VangS § 67 p-st
- Kinnipeetavale antud korraldus tõusta loenduse ajal püsti ja öelda oma nimi ei olnud tühine ja kinnipeetav oleks pidanud seda korraldust täitma. Kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikke korraldusi, siis pani ta toime süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult 10-ööpäevase kartserikaristusega. Kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 krooni on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele, kuna vaidlusalune käskkiri on õiguspärane ning kaebaja ei ole tõendanud, et talle on põhjustatud Viru Vangla vaidlusaluse käskkirjaga mittevaralist kahju. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebaja Viru Vanglas kellegi ees millekski kohustatud. Ta järgib VangS-t, kuid mitte muid õigusvastaseid reegleid. Paljasõnaline on halduskohtu väide, et kinnipeetavate loendus on järelevalve teostamise oluline protseduur, sest kaebaja võib loenduse ajal ükskõik mis nime öelda, valvur pöörab ümber ja läheb minema. Valvurid lasevad nimetada perekonnanime, püsti tõusta ja panna käed selja taha sunniviisiliselt, et kaebaja inimväärikust alandada ja solvata. Kaebaja ei ole Viru Vangla kodukorraga tutvumise kohta allkirja andnud.
- Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tõendab inspektor-kontaktisiku 29.07.2009 õiend, et A. Streltsov tutvus 17.04.2009 vangistust reguleerivate õigusaktidega. Kaebajal oli ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009 kambris tutvumiseks Viru Vangla kodukord, ent A. Streltsov keeldus sellega tutvumise kohta allkirja andmast. Seega on kaebaja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning asjaolu, et isik keeldus selle kohta allkirja andmast, ei tähenda vastupidist. Vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Reeglina ei satu vanglasse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud, kelle käitumisest tulenevalt ei ole võimalik neid vabadusse jätta. Isikute vanglasse paigutamine ja ühiskonnast eraldamine ei täidaks soovitud eesmärki, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks elementaarsete reeglite järgimist. Ühegi teise VangS § 100 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane, kuna A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle käitumine näitab, et ta ei soovi alluda vanglas kehtivale korrale. A. Streltovile ei ole kohaldatud kartserisse paigutamist maksimummääras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Streltsovi kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- A. Streltsovi poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Ü. Aasa ettekandega nr 2926 (tl 35) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 34). Distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vaides (tl 39), kaebuses (tl 1) ja halduskohtu istungil ei ole ka kaebaja eitanud seda, et ta ei täitnud 20.07.2009 hommikuse loenduse käigus vanglaametniku seaduslikku korraldust seista oma voodi kõrvale ja öelda oma nimi. A. Streltsov leidis, et keegi ei saa sundida teda tegema midagi, mida ta ei taha teha ning et temalt loenduse ajal nime küsimine on alandav ja solvav, samuti oleks valvur ise pidanud ennast talle tutvustama enne seda, kui kaebajalt nime küsis. Sellega rikkus A. Streltsov VangS § 67 p-i 1 (kinnipeetaval on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele), samuti Viru Vangla kodukorra p-e 8.1.1 (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele), 7.5 (loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga) ja 7.3 (kinni peetavad isikud on 3 kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal). Seega oli A. Streltsovi karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud ja õiguspärane. Menetlusnõuete rikkumisi distsiplinaarmenetluse käigus toime pandud ei ole.
- Viide Euroopa vanglareeglistiku p-le 108 on ringkonnakohtu arvates asjakohatu, sest õiguspärane kartserikaristuse määramine ei ole vanglareeglistikuga vastuolus ning ei tähenda seda, et iga kartserikaristusega rikutakse tingimata vanglareeglistikust tulenevaid kinnipeetava õigusi. Samuti ei tingi väidetav distsiplinaarkaristuse peale esitatud vaide lahendamisega viivitamine vangla poolt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ega sellega tekitatud kahju hüvitamist.
- Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks otsuse tegemisel rikkunud PS §-e 10-13, 15 ja 41 või valesti kohaldanud riigivastutuse seadust (RVastS). RVastS § 7 lg 1 järgi võib talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja oma õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Väide, et kartserikambri tingimused ei vastanud nõuetele ning kartseris hoidmise tõttu tekkisid kaebajal tervisehäired (hemorroidid, kõhu- ja hambavalu), on esitatud esmakordselt alles apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 1, 12-13) esitas A. Streltsov vanglale kahju hüvitamise nõude ja halduskohtule kaebuse seetõttu, et ta pidas vaidlustatud käskkirjaga määratud 10-päevast kartserikaristust õigusvastaseks, kuna kaebaja arvates rikkus valvur õigusvastaste nõuete esitamisega (seista voodi kõrvale ja öelda oma nimi) tema õigusi, mitte seetõttu, et kartserikambri tingimuste tõttu tekkisid tal tervisehäired. Viimane küsimus saab seega olla üksnes eraldiseisva vaidluse esemeks ega kuulu lahendamisele käesoleva asja raames.
- Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. A. Streltsovi poolt
- juunil 2010 esitatud taotlused jäävad rahuldamata. Taotlus asja arutamiseks kohtuistungil jääb rahuldamata põhjusel, et HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuleb taotlus asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. A. Streltsov seda taotlust apellatsioonkaebuses ei esitanud. Taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja eksperdi kutsumiseks istungile jääb istungi korraldamata jätmise tõttu samuti rahuldamata. Kaebaja pole põhjendanud, miks on tunnistajate ülekuulamine või eksperdi kohtuistungile kutsumine asja lahendamiseks vajalik. Ringkonnakohus toimiku materjalide põhjal selleks vajadust ei näe (TsMS § 238 lg 1). Einar Vene Ivo Pilving 4 Maili Lokk