← Eesti

2-10-12096/26

Obsah (6)§ 94§ 84§ 96§ 97§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUOTSUS Kohtuasja number 2-10-12096 Otsuse kuupäev 20. oktoober 2010.a Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A.P. hagi A.L.`i vastu põlvne

) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. Kostja 14. oktoobri 2010 kohtuistungil võttis hagi õigeks ( tl 81-82) Põlvnemise nõue Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse A.P.i emaks on hageja, kannet isa kohta pole tehtud. Hageja arvates on lapse isaks kostja.

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

§ 84lg 1 p 2 kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees; kes on isaduse omaks võtnud. Kohtuistungil ei olnud 2

(5)kostjal vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Ta tunnistas, et A.P. põlvneb temast, kostja oli nõus alaealisele lapsele elatist maksma miinimummääras. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja palus tuvastada 19.01.2004.a. sündinud A.P.`i põlvnemine tema isast A.L.i`ist ning kostjalt välja mõista elatis alaealise poja A.P.i (sündinud 19.01.2004) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et hageja A.P. on alaealise lapse A.P.i ema, seega, seaduslik esindaja. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1) Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 12.03.2010, seega kohus mõistab elatise välja alates 12.03.2010.a. MENETLUSKULUDE JAOTUS Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (

) § 94. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 3

(5)Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Viru Maakohtu 14. aprilli 2010 määrusega anti hagejale riigipoolne menetlus – ja riigi õigusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja määrati riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 4
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.