3-09-1360/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1360 Haldusasi OÜ Kassikangas kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 18.05.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/2148-4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS NT Logistika apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Kassikangas, esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus Kolmas isik - AS NT Logistika, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. oktoobri 2009 otsus osaliselt ja teha selles osas uus otsus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 18.05.2009 maksuotsus nr 12.2-3/2148-4 osas, millega AS-i NT Logistika kohustati (koos Kassikangas OÜ-ga) tasuma täiendavalt tollimaksu ja käibemaksu. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollieskuselt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni AS NT Logistika kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. 18.05.2009 koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12.2-3/2148-4, millega kohustati OÜ-d Kassikangas ja AS-i NT Logistika tasuma 475 487 krooni suurust tollimaksu ja 85 587 krooni suurust käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et AS NT Logistika poolt OÜ Kassikangas eest ajavahemikus 08.01.2007 - 20.10.2008 vormistatud kokku 20-s tollideklaratsioonis on kohaldatud valet kaubakoodi ning sellest tulenevalt tegelikkusest madalamat tollimaksumäära.
5. 19.06.2009 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ Kassikangas maksuotsuse täielikult tühistada. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav maksuotsus sisult ja vormilt vastuolus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg-ga 2, §-ga 6, § 37 lg-ga 1 ja § 40 lg-ga
6. Maksuotsus pole kohane ega proportsionaalne, see ei arvesta kaebaja seisukohti ega tugine 12.01.2009 võetud kaubaproovile ja hiljem tehtud ekspertarvamusele. Kaebajale ei selgitatud proovivõtu toiminguid ja ta pole saanud tutvuda maksutoimikuga vastuväidete tegemiseks vajalikul määral. Toote uuringuid teostanud laboratooriumi katsemeetodid pole akrediteeritud ja kuna maksuhaldur kord juba muutis teises haldusasjas vaidlustatud tollideklaratsiooni kaubakoodi, siis ei võinud ta seda aegumise tõttu enam uuesti käesolevas asjas teha. Kuna puudub õigusakt, et kauba sertifitseerimist ei saa Euroopa Liidus tunnustada, on käesolevas asjas antud kinnituses sisalduv kood täitmiseks kohustuslik. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) art 70 lg 1 sõnastus ei võimalda ühe deklaratsiooni kontrollimise tulemusi teistele laiendada.
7. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei nõustunud kaebusega ja palus seda mitte rahuldada. Vastustaja märkis, et tegemist ei ole kaalutlusotsusega, selgitas kaebaja õiguste piire ja realiseerimist vaidlusaluses asjas ning märkis, et tollil on ÜTS art 70 lg-st 1 tulenev õigus laiendada osalise kontrolli tulemusi kogu kaubale ja deklarandil on õigus taotleda täiendavat kontrolli, mida kaebaja ja deklarant aga ei teinud. Vastustaja poolt läbi viidud analüüsi tulemused ühtivad Venemaal saadud tulemustega.
8. Kolmas isik AS NT Logistika toetas kaebaja nõuet, märkides muuhulgas, et 12.01.2009 võetud proovi on käideldud vastuolus õigusaktidega, mistõttu ei saa see olla usaldusväärne. Analüüsi teostajal puudus vastav akrediteering ning tollil pole õigust laiendada kontrolli tulemusi varasematele tollideklaratsioonidele. Antud juhul tugineti sõltumatu sertifitseerimise organi poolt välja antud vastavussertifikaadile ja juhul, kui ka tekkis viga, oli kauba õige kvalifitseerimine keeruline ja seda ei saanud teha ilma kaupa laboratooriumis uurimata. Tõendi analoogia maksuõiguses on lubamatu. Proov tehti aastal 2009, kui
9. isiku volitaja kaebajale enam teenust ei osutanud. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. oktoobri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib ÜTS art 78 kohaselt toll teha tollideklaratsioonis omal algatusel muudatusi, kontrollida tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kindlakstegemiseks dokumente ja kaubaga seotud toimingute andmeid ning läbi vaadata ka kaupu. Kuna seejuures ei ole mingeid konkreetseid tingimusi määratletud, on tolli kaalutlusruum väga ulatuslik. Kaebaja viidatud õigus korrigeerida maksusummat üksnes täiendavate asjaolude ilmnemisel, tulenes kuni 01.05.2004 kehtinud ÜTS §-st 257 ega ole enam rakendatav. Vaidlustatud maksuotsusest ja selle aluseks olevast kontrollaktist nähtub, et OÜ Kassikangas poolt ajavahemikul 08.01.2007-20.10.2008 imporditud kauba kontrollimise ja täiendavate maksusummade määramise põhjustas tollideklaratsiooniga 2 09EE5400EE90034340 deklareeritud hirsitangust 12.01.2009 võetud proovi analüüsimisel saadud tulemus. Seejuures on maksuhaldur lähtunud asjaoludest, et 12.01.2009 imporditud kaup on identne vaidluse põhjustanud deklaratsioonide alusel imporditud kaubaga ning kauba kirjeldus on kõigil dokumentidel ühesugune. Kaebaja pole kumbagi väidet ümber lükanud, seades kahtluse alla üksnes proovi võtmise asjaolud ning kinnitades, et kaup on olnud kogu aeg ühesugune ja proovi näol tegemist kaubaga, mida tarniti ka vaidlusaluste deklaratsioonide alusel. Sellises olukorras pole põhjust rääkida tõendi analoogiast ning hiljem imporditud kauba analüüsimisel saadud tulemus saab olla igati usaldusväärne põhjus varasemate tollideklaratsioonide muutmiseks. OÜ Kassikangas juhatuse liikme Sergey Dmitrievi poolt allkirjastatud proovivõtu protokolli nr EE5000/R009 lahtrisse 13 on märgitud, et uurimise eesmärk on kaubakoodi määramine, seega ei saanud kaebajale teadmata olla, mis põhjusel proov võetakse ja ta pidi endale ka aru andma, milliseid tagajärgi võib see toiming kaasa tuua. Proovi on analüüsinud teravilja, teraviljatoodete ja söötade analüüside valdkonnas registreerimis-numbriga L003 tähistatud akrediteeringut omav Põllumajandusuuringute Keskus, kes on kindlaks teinud, et uurimiseks esitatud hirsitang ei läbi 1,25 mm suuruste avadega metallsõela. Just selle kriteeriumi alusel tuleb ka Euroopa Nõukogu 23.07.1987 määruse nr 2658 lisa I vastavas osas sätestatu kohaselt teha vahet kaubakoodidel algusega 1103 ja 1104 ning vajadus muude keeruliste uurimismeetodite järele puudub. Arusaamatuteks jäävad kaebuse viited ärakuulamisõiguse rikkumisele, sest Ida maksu- ja tollikeskus on selgitanud OÜ Kassikangas kohta koostatud kontrollaktis eriarvamuse esitamise õigust ja tähtaega, akt on äriühingu juhatuse liige Sergey Dmitrievile allkirja vastu väljastatud ning maksuotsus on vormistatud alles pärast seda, kui eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli möödunud. Maksutoimikust ei nähtu kaebaja soovi sellega tutvumiseks ning oma seisukoha kontrollaktile on ta maksuhaldurile edastanud alles peale maksuotsuse tegemist. Kolmanda isiku poolt esitatud väide proovi edastamisel toimunud rahandusministri 22.04.2004 määruse nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ § 7 lg-s 1 kehtestatud menetlustähtaegade rikkumisest vastab küll tõele, kuid kohtule pole esitatud ühtegi väidet ega tõendit, millest nähtuks, et see rikkumine sai kuidagi mõjutada analüüsi tulemust ja sellel põhinevat maksuotsust. Mis puutub kaebuses viidatud tolliseaduse § 25 lg 2 kehtestatud tähtaegade rikkumisse tolli poolt, siis eristab ÜTS art-d 68, 78 selgelt aktsepteeritud deklaratsioonide tollivormistusaegset kontrollimist ja selle järgset läbivaatamist. Kaebaja poolt viidatud säte rakendub ainult siis, kui toll avastab klassifitseerimise alase vea tollivormistuse käigus ja kaupa ei ole veel vabastatud. ÜTS § 221 lg 3 kohaselt aegub tollimaksu summa määramine, kui võla tekkimise kuupäevast on möödunud 3 aastat ning see tähtaeg pole ühegi käesoleva vaidluse põhjuseks oleva tollideklaratsiooni puhul ületatud. Seisukoht, et deklaratsiooni aktsepteerimise alusel ei saa tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei või aktsepteeritud deklaratsiooni hiljem üle kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta, on otse välja öeldud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-65-05 ja nr 3-3-1-66-
12. ÜTS art 220 lg 2 kohaselt saab järelarvestuskande välistada vaid selline viga, mida heauskselt toiminud ja kõiki tollideklaratsiooni kohta kehtivaid sätteid järginud tasumise eest vastutav isik ei saanuks avastada. Viga tekkis kaebaja enda kohusetundliku suhtumise puudumisest, sest kauba õige koodi all deklareerimine eeldas selle tegelike omaduste kindlakstegemist ja selleks tulnuks tal endal tellida kaubale analüüs või muud vastavad abinõud kasutusele võtta. Sisuliselt viitab sellisele vajadusele ka
13. isiku väide, et kauba õige kvalifitseerimine oli keeruline ja seda ei saanud teha ilma kaupa laboratooriumis uurimata. Viidates Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 92 lg 1 p-le 2 ja § 150 lg-le 1 on OÜ Kassikangas tema suhtes tehtud maksuotsuse küll vaidlustanud, kuid pole kohtumenetluses suutnud tõendada, et määratud maksud ja nende arvestamise alused on valed. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. AS NT Logistika esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
15. oktoobri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ Kassikangas kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis lõppkokkuvõttes on viinud asja ebaõigele lahendamisele. Maksuhaldur on võtnud 12.01.2009 kõigest ühest kaubapartiist ning selle proovi tulemusi laiendanud ka kõikide varasemate kaubapartiide suhtes, mis olid käsitlemist leidnud maksuotsuses.
16. isiku lepingulised suhted kaebajaga olid
17. aastaks lõppenud ning tema ei olnud selle partii suhtes enam deklarant, kelle suhtes oleks võimalik rakendada solidaarset vastutust. Samas ei ole halduskohus maksuotsust tühistanud. Eeldada saab kauba vastavust dokumentidele, mitte seda, et 12.01.2009 kontrollitud kauba näol on tegemist sama kaubaga, mida imporditi ajavahemikus 08.01.2007 - 20.10.
18. AS NT Logistika on tuginenud eksportööri enda andmetele ning tal puudus igasugune alus kahelda andmete õigsuses. Kauba kood oli identsena märgitud nii kauba saatedokumentidel, vastavussertifikaadil, impordilitsentsil. Kuna sel perioodil imporditud kaubapartiidest ei ole proove võetud, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et ka kõik eelnevad partiid erinesid saatedokumentidest. Nagu märgitud, seda asjaolu ei saa eeldada, selle asjaolu tõendamiskoormis lasub aga maksuhalduril, mitte
19. isikul. Halduskohus on oma põhjenduse, et 12.01.2009 proovi tulemusi saab laiendada ka kõikidele varasemate kaubapartiide suhtes, rajanud üksnes kaebaja lepingulise esindaja seletusele kohtuistungil. Lepingulise esindaja seletus ei ole paraku tõendiks ei halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) tähenduses. Kohus saab otsuses tugineda üksnes asjas kogutud ning menetluslikus mõttes lubatavatele tõenditele. Fakt on see, et ühtegi tõendit selle kohta, et ka varasem kaup tegelikult erines dokumentidest, asjas esitatud ei ole. Kohtuotsust ei saa rajada oletustele ja eeldustele. Halduskohus on ebaõigesti aru saanud tõendamiskoormise olemusest maksumenetluses. Sellega on sisuliselt rikutud maksu määramise õiguslikuks aluseks olnud MKS § 92 lg 1 p-i
20. Varasema kauba tegeliku olukorra osas ei ole ühtki tõendit ning nii maksuhaldur kui ka halduskohus on seda pelgalt eeldanud. Tõendi analoogia ja/või selle ülekandmine varasematele kaubapartiidele ilma seaduses ette nähtud aluseta on maksumenetluses lubamatu. Seda seisukohta ei ole halduskohus analüüsinud, millega on eiranud menetlusnorme. Käesolevas asjas on maksumenetluses
21. isiku seisukohad jäetud sisuliselt tähelepanuta, millega on eiratud HKMS § 25 lg-s 2, 5 ja TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Tolli õigused on ÜTS art 78 lg-s 2 loetletud ammendavalt. Pärast kauba vabastamist võib toll läbi vaadata vaid kaupa, kui selle esitamine on võimalik, millest tulenevalt puudub tollil õigus vaadata läbi kaupa, mille esitamine ei ole enam võimalik. Antud juhul on toll soovinud muu kauba, s.t. tollideklaratsioonides kajastamata kauba, analüüsimisega teha kindlaks deklaratsioonide ebaõigsust. Sellist õigust ÜTS vastustajale ei anna, mistõttu ei saa vastustaja tugineda analüüsi tulemustele tollideklaratsioonide õigsuse üle otsustamisel. Vastustaja ei ole selgitanud, millisest õigusaktist tulenevalt ta leiab, et tollideklaratsiooni õigsuse üle otsustamisel on võimalik lähtuda muude tollideklaratsioonide alusel deklareeritud kaubast võetud analüüsidele. 12.01.2009 võetud proovide analüüsitulemused on kõigi muude tollideklaratsioonide osas sisutud. Maksuhalduril puudub õigus tugineda 12.01.2009 analüüsitulemustele, otsustamaks varasemate tollideklaratsioonide õigsuse üle. Halduskohus ei ole analüüsinud
22. isiku väiteid seoses asjaoluga, et analüüs on teostatud ebapädeva isiku poolt. Kuivõrd analüüsi teostava isiku pädevus ja tulemuste kontrollitavus seonduvad otseselt haldusakti motiveerimise nõudega selle kontrollitavuse eesmärgil, siis on kohus jätnud vajalikud materiaalõigusnormid kohaldamata.
23. isikule ei ole teada, millisest õigusaktist tuleneb OÜ Keskkonnauuringute Keskus pädevus kaubakoodide määramiseks. 4 Ka juhul, kui tollideklaratsioonidega deklareeriti identne kaup kaubaga, millest võeti analüüs 12.01.2009, siis oli selle õige klassifitseerimine kaebaja ja
24. isiku jaoks vähemalt samavõrra keeruline kui vastustaja jaoks ning seda ei olnud võimalik teha ilma kaupa laboratooriumis uurimata. Kaebaja ja
25. isik ei tuginenud hirsitangu klassifitseerimisel mitte üksnes lepingutele ega kaubaeksportööri (müüja) poolt koostatud saatelehtedele, vaid ka sõltumatu sertifitseerimise organi poolt väljaantud vastavussertifikaadile.
26. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidles AS-i NT Logistika apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt asjaolu, et 2007 – 2008 imporditud kaupade puhul ei olnud kaubast proove võetud, ei anna alust väita, et seetõttu oleks kauba tegelik seisund teadmata. Maksuhaldur on määranud maksuotsuses nimetatud tollideklaratsioonides nimetatud kauba puhul kaubale uue tariifse klassifikatsiooni just lähtudes kauba saatedokumentides toodud kaubakirjeldusest ning lisadokumentidest, arvestades muuhulgas ka hilisemalt imporditud samasuguse kauba laboratoorse analüüsi tulemusi. Apellant jätab tähelepanuta, et vastavalt Tolliseadustiku (edaspidi TS) § 25 lg-le 1 ning ÜTS art 20 lg-le 6 lasub kohustus kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks deklarandil. Seega ei piirdu deklarandi kohustused eksportööri poolt esitatud dokumentides sisalduva kaubakoodi märkimisega tollideklaratsiooni, vaid deklarant peab antud kaubakoodi õigsuses veenduma ning selle vajadusel üle kontrollima. Antud juhul on aga AS NT Logistika jätnud vastavad kohustused täitmata. Tootestandardis toodu ühtib täiel määral Põllumajandusuuringute Keskuse poolt läbiviidud analüüsi tulemustega ning maksuotsuses määratud kaubakoodi 1104291800 kirjeldusega. Ebaõige on apellandi väide, nagu oleks kohus oma põhjenduse 12.01.2009 võetud proovi tulemuste laiendamisest kõikidele varasematele kaubapartiidele rajanud üksnes kaebaja lepingulise esindaja seletusele kohtuistungil. Kohus on kohtuotsuses lähtunud maksuhalduri poolt maksuotsuses tuvastatust, Põhjendamatu on apellandi väide nagu oleks halduskohus ebaõigesti aru saanud tõendamiskoormise olemusest maksumenetluses. Asjaolu, et 12.01.2009 imporditud kaup on identne varasema kaubaga, on tõendatud kauba saatedokumentidega. Maksuhaldur ei ole maksuotsust rajanud asjaolule, et OÜ Kassikangas poolt imporditud kaup oleks erinenud dokumentidest, vaid eeldas, et apellandi poolt deklareeritud kaup vastab selle saatedokumentides näidatud kaubakirjeldusele ning määranud antud kirjeldusele vastava kauba tariifse klassifikatsiooni kooskõlas kehtivate klassifitseerimisreeglitega. Eeldada ei saa saatedokumentides märgitud tariifse klassifikatsiooni õigsust, vaid kauba tariifne klassifikatsioon tuleb määrata kooskõlas kauba kirjelduse ning tegeliku kaubaga, milline kohustus lasus apellandil. Apellant jätab tähelepanuta MKS §-s 150 lg 1 sisalduva tõendamiskoormuse reegli. Kuna tollideklaratsioonide järelkontrolli läbi viies ei ole üldjuhul võimalik enam kauba läbivaatus ega sellest proovide võtmine, tehakse deklareeritud kauba objektiivsed omadused, mille alusel tariifne klassifikatsioon määratakse, kindlaks just saatedokumentide ning teiste asjas kogutavate tõendite abil. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et tolli õigused järelkontrolli teostamisel on ÜTS art 78 lg-s 2 loetletud ammendavalt. Lähtuvalt ÜTS art-st 13 võib toll vastavalt kehtivates õigusaktides ettenähtud tingimustele teha mis tahes vajalikke kontrolle, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine. Asjaolu, et tollil ei ole järelkontrolli läbiviimisel üldjuhul enam võimalik läbi vaadata kontrollitavates tollideklaratsioonides deklareeritud kaupa, ei välista tollil kontrollimast sama importija poolt imporditavat samasugust kaupa ning võtta antud kontrolli käigus kogutavaid tõendeid arvesse varasemal perioodil imporditud identse kaubaga seotud tollideklaratsioonide kontrollimisel. Taolist lähenemist õigustab igati ka MKS § 92 lg-s 3 sätestatu. Ebaõige on apellandi väide, nagu poleks kohus analüüsinud
27. isiku väiteid seoses asjaoluga, et analüüs on teostatud ebapädeva isiku poolt. Asjaolu, et konkreetne 5 katsemeetod pole akrediteeritud, ei oma seejuures tähtsust. Kindlat metoodikat proovide võtmisele ega analüüside teostamisele, mis eeldaks kindlasti teatud standardite järgimist, ette ei nähtud. Samuti ei näe ka ükski õigusakt ette, et kauba tariifseks klassifitseerimiseks vajalikke asjaolusid võiks kindlaks teha üksnes akrediteeritud meetodeid kasutades, mistõttu on apellandi etteheited alusetud. Lähtuvalt asjaolust, et tariifse klassifikatsiooni määramise õiguslik pädevus on deklarandil ning tollil, määrabki tollilabor kaubakoodi soovituslikuna. Vastustaja möönab, et proovi laboratooriumisse edastamisel esines teatav ajaline viivitus, see aga ei anna mingit alust järeldusteks, nagu oleks proovi selle tulemusel käideldud mittenõuetekohaselt ning katsetulemused seetõttu ebausaldusväärsed. Apellant ei ole üritanud deklareeritavale kaubale tariifset klassifikatsiooni määrata ning on tollideklaratsioonile märkinud eksportööri saatedokumentides näidatud kaubakoodi, ilma, et ta selle õigsuses oleks veendunud. Taolist käitumist ei saa nimetada kohusetundlikuks ja hoolsaks käitumiseks. Asjakohane ei ole apellandi viide vastavussertifikaadil märgitud koodile. Venemaa tootenomenklatuuri kood ei oma tähtsust kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast. Kauba tariifne klassifikatsioon määratakse kooskõlas EL-s kehtivate õigusaktidega ning vastavuses antud kauba objektiivsete omadustega, milliste kohta aga kõnealustes sertifikaatides deklareeritud kaubakoodi õigsust kinnitav informatsioon puudub.
28. AS-i NT Logistika seisukohtades vastustaja vastusele apellatsioonkaebusele märgitakse, et tollideklaratsioonidel olev kauba kirjeldus on üldsõnaline, puudub viide kauba töötluse tasemele. Võimalik ei olnud tollideklaratsioonide alusel langetada otsust kauba olemuse üle - seega pidi vastustaja määrama kauba olemuse kaubaarvetega ja laboratoorse analüüsi tulemuse alusel. Kaebaja lähtus oma tegevuses teadmisest, et GOST 572-60 vastab kaubakoodile
29. Kaebajal oli piisav põhjus olla veendunud, et standardile GOST 572 - 60 vastavaks kaubakoodiks on 1103199000, kui seda oli tunnustanud Vene Föderatsiooni pädevad asutused ning ka vastustaja aktsepteeris seda aastate jooksul. Ebaõige on vastustaja väide, et kauba kirjeldus on kõigil dokumentidel ühesugune. Ükski tonnides mõõdetav hirsipartii ei saa olla identne teise partiiga. Põhjenduseta on vastustaja võtnud positsiooni, et saatedokumendil näidatud kauba kirjeldus on õige, aga saatedokumentides esitatud kauba tariifne klassifikatsioon ebaõige. Millegagi ei ole välistatud, et tegelikkuses oli 2007 - 2008 väljastatu saatedokumentides kauba kirjeldus ebatäpne, kuid tariifne klassifikatsioon vastas tegelikule kaubale. Õigeks ei saa pidada seetõttu ka halduskohtu poolt leitut, et hiljem imporditud samasuguse kauba analüüsimisel saadud tulemus oleks justkui igati usaldusväärne põhjus varasemate tollideklaratsioonide muutmiseks. Tegelikkuses ei oma analüüsi tulemus mingisugust tähendust, kuivõrd selle laiendamine varasemalt imporditud kaubale tugineb üksnes vastustaja oletustele, mis on ebaõiged. Võimalik ei ole otsustada kaupade identsuse üle, kui ühte kaupa võrreldavatest ei ole võimalik olnud tajuda. Vastustaja viide järelkontrolli ulatuse õigustamiseks TS § 92 lg 3 on asjassepuutumatu, kuna selle kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. See säte ei reguleeri mingilgi viisil andmete (tõendite) saamise õiguspärasuse küsimust. Nii Põllumajandusuuringute Keskuse katseprotokollis nr 09-000540 TML/TR kui ka OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktis on rõhutatud, et analüüsi tulemused on kehtivad ainult analüüsiks esitatud (aktil toodud) proovi kohta. Proovi analüüsimisega õigusvastane viivitamine on proovi mittenõuetekohane käitlemine, mis iseenesest toob kaasa katsetulemuste ebausaldusväärsuse. 6 Deklareeritavale kaubale tariifne klassifikatsioon on määratud, mida sai teha üksnes apellant ja mitte keegi muu. Vaidlus käibki ju selle üle, kas tariifne klassifikatsioon on määratud õigesti või mitte, kuid mitte tariifse klassifikatsiooni määramise (määramata jätmise) üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
31. oktoobri 2009 otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega tühistab Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 18.05.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/2148-4 osas, millega AS-i NT Logistika kohustati tasuma täiendavalt tollimaksu ja käibemaksu. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangu apellatsioonkaebuse sellele osale, kus kolmas isik on kahtluse alla seadnud asjaolu, kas 12.01.2009 võetud kaubaproovi analüüsi tulemused on kohaldatavad ka 08.01.2007 – 20.10.2008 toodud kaubakoguste suhtes. ÜTS art 70 lg 1 alusel kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalisel kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Seega leiab ringkonnakohus, et 12.01.2009 võetud kaubaproovi analüüsi tulemused kehtivad ainult impordideklaratsiooni nr 09EE5400EE90034340 alusel sissetoodud kaubakoguse suhtes. Täiesti meelevaldne on vastustaja seisukoht, et 12.01.2009 võetud kaubaproovi tulemused kehtivad kõikide kaebaja poolt sissetoodud kaubakoguste suhtes. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ÜTS art 70 lg-ga
32. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kuna 12.01.2009 imporditud kaup on identne kaebaja poolt varem imporditud kaubaga, siis on võimalik väita, et ka varem imporditud kauba puhul on kaebaja kasutanud vale kaubakoodi. Kuna vastustaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid oma maksuotsuse põhistamiseks, siis on tekkinud kahtlused maksuotsuse seaduslikkuses ja see kuulub kolmanda isiku osas tühistamisele. Kuna OÜ Kassikangas ei ole esitanud vaidlustatud halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust, siis puudub ringkonnakohtul õigus tühistada vaidlustatud maksuotsust ka OÜ Kassikangas osas. Järgnevalt peab ringkonnakohus anda oma hinnangu apellatsioonkaebuse sellele osale, kus kolmas isik on leidnud, et analüüs on teostatud ebapädeva isiku poolt. Põllumajandusuuringute Keskus, kes proovide analüüsimist teostas, omas asja materjalidest lähtuvalt kehtivat akrediteeringut teravilja ja teraviljatoodete analüüside valdkonnas. See, kas konkreetne katsemeetod on akrediteeritud või mitte, omaks tähtsust ainult siis, kui toote tariifse klassifikatsiooni määramisele oleks mingi õigusaktiga määratud kindel katsemetoodika, mida kindlasti tuleb kasutada. Kauba tariifne klassifitseerimine toimub kooskõlas klassifitseerimisreeglitega, arvestades kauba objektiivseid omadusi. Sellele, milliseid vahendeid või meetodeid kasutades tuleb määrata kauba asjakohased parameetrid, on olemas vastavad viited kauba nomenklatuuri jaotiste, gruppide ning rubriikide selgitavates märkustes. Sellist metoodikat proovide võtmisele ega analüüside teostamisele, mis eeldaks teatud standardite järgimist, neis ette nähtud ei ole. Samuti ei näe ükski õigusakt ette, et kauba tariifseks klassifitseerimiseks vajalikke asjaolusid võiks kindlaks teha üksnes akrediteeritud meetodeid kasutades. Asjaolu, et mingile Venemaal tegutsevale põllumajandustootjale viimase poolt teistelt põllumajandustootjatelt kokkuostetava toodangu kohta on väljastatud vastavussertifikaat, millele on märgitud Venemaal antud kauba tähistamiseks kasutatav kood, ei tõenda veel seda, et ka Eestisse importimisel tuleks nimetatud kaup klassifitseerida sama koodiga. Kauba importimisel kolmandast riigist Euroopa Liitu tuleb kaup klassifitseerida vastavalt ÜTS art-le 20 ning TS §-le 25 lg 1 kooskõlas ühenduses kehtivate klassifitseerimisreeglitega. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 7 Kolmas isik on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 000 krooni. Lisaks sellele on ta esimese astme kohtus tasunud õigusabi kulusid 18 360 krooni ning apellatsiooniastmes 17 530 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja mahtu, ei ole õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt sellises summas põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohtus kantud õigusabikulud on põhjendatud 10 000 krooni suuruses summas ja apellatsioonimenetluses 5 000 krooni suuruses summas. Seega kuulub vastustajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 30 000 krooni suuruses summas ( 15 000 + 10 000 + 5000). Ülejäänud summas jäävad menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 8 Agu Timmi