KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1597 Haldusasi Id

) haldusaktile esitatavate nõuetega, sest korraldusest ei nähtu, millistel kaalutlustel määrati Allika tn 6 asuva hoone teenindusmaaks 2,2 ha. Toila Vallavalitsus teatas 19. septembri 2007. a vastuses nr 4-6.3/28-1, et ei näe vajadust korralduse nr 907 muutmiseks, kuna ei nõustu maavanema seisukohtadega. Toila vallavalitsuse 28. juuli 2008. a korraldusega nr 176 nõustus Toila Vallavalitsus 22 095 m2 suuruse maaüksuse ostueesõigusega erastamisega OÜ-le Foronte. Ida-Viru maavanem tagastas 18. septembri 2008. a kirjaga Allika tn 6 ostueesõigusega erastamise toimiku ja palus erastatava maa suuruse ja piirid määrata vastavalt kehtivate õigusaktidega. OÜ Foronte esitas halduskohtule kaebuse selle kirja tühistamiseks ja Ida-Viru maavanema kohustamiseks asja uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2051 rahuldati kaebus osaliselt ja kohustati Ida-Viru maavanemat asja uuesti lahendama. Ringkonnakohus märkis, et maavanema järelevalvemenetluses oleks tulnud vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korralduse suhtes esitada protest, mitte tagastada ostueesõigusega erastamise toimik. 2. Ida-Viru maavanem esitas 24. juulil 2009 Tartu Halduskohtule protesti Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korralduse nr 907 tühistamiseks. Protesti põhjenduste kohaselt on korraldus nr 907 materiaalõiguslikult ebaõigesti põhistatud, motiveerimata ning sellega kinnitatud Allika tn 6 teenindusmaa on ilmselgelt liiga suur ja seda ei ole määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga“. 3. Tartu Halduskohtu 17. novembri 2009. a otsusega protest rahuldati ja tühistati Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korraldus nr 907. Kohtuotsuse põhjendused:

1. a)Kuigi Ida-Viru maavanema järelevalvemenetluse ligi kahe ja poole aastane pikkus on vaieldamatult ebamõistlik, ei võimalda see asjaolu OÜ-l Foronte tugineda õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele. Üldreeglina ei anna ostueesõigusega erastamise eeltoimingute raames antud haldusaktid alust lootuseks, et maa müügileping just neis määratletud tingimustel sõlmitakse. Antud juhul on oluline tähendus asjaolul, et OÜ Foronte oli maa suurusega seotud probleemide tõusetumisest teadlik, sest talle oli saadetud Maa-ameti 23. novembri 2006. a ettepanek ja 17. detsembril 2007 koostatud seisukoht. Nende alusel oli võimalik selgelt mõista seda, et korralduse nr 907 alusel Allika 6 ehitise teenindusmaa hulka määratud kahe maatüki suhtes on veel enne erastamisavalduse esitamist algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus, seda ei kavatseta lõpetada ja nõutakse hoopis teenindusmaa suuruse kohta antud korralduse muutmist.
2. b)Maa riigi omandisse jätmine on prioriteetne sama maa juriidilisele isikule erastamise suhtes ega sõltu reeglina kohaliku omavalitsuse nõusolekust. Maavanema järelevalvemenetluses ja sellest tulenevas halduskohtumenetluses tuleb haldusaktiga puudutatud isikute huve küll arvestada, kuid nende usalduse kaitse ei ole absoluutne. Antud juhul ei olnud vaidlusalune korraldus selle vastuvõtmise ajal OÜ-ga Foronte veel mingis puutumises. Seos OÜ Foronte võimalike õigustega tekkis alles peale viimase poolt hoone omandamist ja maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist, kuid selleks ajaks olid juba esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlused ning ootus vaidlusaluse korraldusega määratud suuruses maa 2 3-09-1597 erastamisele polnud enam õigustatud.

§ 67

lg 4 p 5 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli teadlik selle õigusvastasusest. See põhimõte on üldine ja kohaldatav ka halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõude suhtes.

1. c)Kuigi maavanem ei saa kohaliku omavalitsuse haldusakti õiguspärasuse kontrollimise käigus hinnata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurust selle otstarbekusest lähtuvalt ja sellist õigust pole ka halduskohtul, on vaidlustatud korralduse puhul tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, mille juures tuleb kontrollida nii seda, kas haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas ja kaalutlusvigadeta, kui ka selle proportsionaalsust, vorminõuetele vastavust, eesmärgipärasust ning õiguse üldtunnustatud põhimõtete järgimist. Vaidlustatud korraldus seda ei võimalda, sest selles on ainult asjakohatud või üldsõnalised viited õigusaktidele, faktiline põhjendus ja kaalutlused aga üldse puuduvad ning ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on 959 m2 suuruse hoone teenindamiseks määratud 2,2 ha suurune maa, mis sisaldab endas lisaks Allika 6 ümbritsevale maale veel ka Allika 8 ja Pikk 2a maaüksusi. Haldusakt, mis ei sisalda selle mõistmist ja seega ka kontrollimist võimaldavaid põhjendusi ja kaalutlusi, on igal juhul õigusvastane ning kuulub tühistamisele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Toila Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta maavanema protest rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
2. a)Protest ei ole tähtaegne. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et maavanem on protesti esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Lisaks on maavanem õigusvastaselt läbi viinud kaks teineteisest eraldiseisvat järelevalvemenetlust.
3. b)Halduskohus on jätnud analüüsimata ja kaalumata Toila valla huvid. Valla huvi on lasteaia ja hooldekodu ning võimalik, et lastekodu rajamine Allika 6 hoonesse. Need funktsioonid vajavad teenindamiseks hoone juurde piisavalt maad. Toila vallas ei ole teistes asukohtades hooneid, mis sobiksid samaväärselt nende asutuste tegevuseks. Tegelikkusele ei vasta väited, et Toila vald tegutseb üksnes ja ainult OÜ Foronte huvides. Toila vald on üldplaneeringus kehtestanud ehitustingimused, mille kohaselt ei ole võimalik Allika 6 teenindusmaad hoonestada. See jääb suures osas haljasalaks ka lähemas ja kaugemas tulevikus ning selle funktsioon saab olla Allika 6 hoonet teenindav. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal ei olnud esitatud riigi poolt taotlusi maa riigi omandisse jätmiseks, mistõttu ei pidanud vald vajalikuks selles eeltoodud põhjendusi kajastada.
4. c)Määratud teenindusmaa ei ole liiga suur. Arvestades Toila aleviku omapära, puudub vajadus kehtestada kruntidele maksimumsuurusi. Vald on teenindusmaa määramisel alati lähtunud konkreetsetest asjaoludest ning kõnealune teenindusmaa ei ole Toila alevikus erakordne. Vald ei saanud ette näha, et riik teenindusmaa suuruse vaidlustab. Maavanem ega ka kohus ei ole selgitanud, miks on kõnealune teenindusmaa „ilmselgelt ebamõistlikult suur“. 5. OÜ Foronte apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta Ida-Viru maavanema protest rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
5. a)Protest ei ole tähtaegne. Maavanem on ebamõistlikult kaua viivitanud protesti esitamisega ega ei ole esitanud põhjendusi, miks ta on protesti esitamisega viivitanud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et maavanem on teostanud järelevalvemenetlust sama üksikakti osas kaks korda. Ebaõige on halduskohtu arusaam, et järelevalvemenetlus ei ole haldusmenetlus. Korduva järelevalve teostamine ilma selleks haldusmenetluse seadusest tulenevate haldusmenetluse uuendamise aluste esinemiseta rikub õiguskindluse printsiipi ning on sellest tulenevalt lubamatu.
6. b)Halduskohus ei ole kaalunud Toila Vallavalitsuse õiguspärast ootust. Avalik-õigusliku isaloomuga vaidlus on antud juhul maavanema ja Toila Vallavalitsuse vahel ehk lisaks OÜ 3 3-09-1597 Foronte kui kolmanda isiku õiguspärasele ootusele tuleb hinnata ka Toila Vallavalitsuse õiguspärast ootust.
7. c)Halduskohus on eksinud õiguskindluse kui õiguse üldpõhimõtte sisustamisel. Õiguskindluse tekkimise eelduseks ei ole haldusakti õiguspärasus. Õiguslikult ainetu on halduskohtu viide asjaolule, et OÜ-l Foronte ei saanud tekkida õiguspärast ootust vaidlustatud korralduse kehtimajäämiseks. OÜ-l Foronte tekkis õiguspärane ootus alates momendist, kui maavanem jättis protesti mõistliku aja jooksul esitamata sõltumata sellest, kas ta teadis maa suurusega seotud probleemide tõusetumisest ja sellest kas ta teadis, et need probleemid olid lahendamata või mitte. Halduskohtu viide

§ 67

lg 4 p-le 5 on eelnevast tulenevalt ainetu – kui kaebetähtaeg on möödunud, tekib õigustatud ootus sõltumata akti õigusvastasusest või sellest teadmisest. Pealegi on selgusetu, millise tõendi ja asjaolude alusel saab väita, et OÜ Foronte oli teadlik haldusakti õigusvastasusest. Halduskohus ei ole eeltoodud küsimusi vähimalgi määral analüüsinud, mis on põhjustanud eksimise materiaalõiguse kohaldamisel. d) Halduskohus on vaidlustatud korraldust hinnanud mitte selle andmise aja seisuga vaid kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal ei teadnud Toila Vallavalitsus, et riik esitab Allika 6 teenindusmaa osas maa riigi omandisse jätmise taotlused. Vaidlustatud korraldus oli selle andmise ajal formaalselt õiguspärane. Asjakohatu on halduskohtu arvamus, et vaidlustatud korraldus on puudulikult motiveeritud.

§ 56

lg 4 alusel oli Toila Vallavalitsus õigustatud jätma faktilised põhjendused korraldusest välja.

1. e)Teenindusmaa suuruse määramise küsimuse näol on tegemist otstarbekusotsusega, mis ei allu ei maavanema ega halduskohtu kontrollile. Maavanemal puudub pädevus määrata maaüksuse piire või hinnata maaüksuse suuruse õiguspärasust ehk sekkuda kohaliku omavalitsuse otstarbekusotsusesse. Kõnesoleval juhul on maavanem asunud protestiga vaidlustama kohaliku omavalitsuse otsuse otstarbekust situatsioonis, kus järelevalvemenetlus on juba 19. septembril 2007 lõppenud ning vaidlustatud korraldus on jätkuvalt jõus. Maavanema pikaaegset tegevusetust ei saa õigustada pelgalt riigi huviga endale reservmaad hankida ja pidada sellist huvi automaatselt kaalukamaks kui mistahes muud avalikku- ja erahuvi nii eraldiseisvalt kui ka nende koosmõjus.
2. f)Maavanem ei ole välja toonud, kuidas on kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse piiridest väljunud. Pelgalt tõdemus, et „määratud teenindusmaa suurus on ju ilmselgelt ebamõistlik“ ei ole piisav põhjendus. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus on kohaliku omavalitsuse otsustada. Antud juhul määratud teenindusmaa suurus vastab Toila Vallavalitsuse varasemale halduspraktikale. Maavanema poolt ei ole esitatud tõendeid ega põhjendusi, et selline halduspraktika oleks õigusvastane.
3. g)Isegi kui kohus peaks leidma, et protest on tähtaegne ja OÜ-l Foronte ei saanud tekkida õiguspärast ootust korralduse kehtimajäämiseks, ei ole võimalik korraldust tühistada, sest OÜ Foronte on vaidlustatud korralduse kehtimajäämist usaldades võtnud laenu. Vaidlustatud korralduse tühistamisel tuleb OÜ-le Foronte hüvitada kahju, mis viimasele on tekkinud korralduse kehtimajäämisele lootes. Kahju hüvitamine kohaliku omavalitsuse poolt ei saa olla avalikes huvides ja ka seda tuleb kaaluda võrdluses riigi huviga reservmaa hankimiseks.
4. h)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus ei omanud algselt OÜ-ga Foronte puutumust. Allika 6 hoone müügiläbirääkimiste käigus 2004. a-l nägi vallavalitsus ette hoone juurde maa erastamise võimaluse ning informeeris sellest OÜ Foronte juhatuse liiget. Samuti näidati maaüksuse orienteeruvad piirid juhatuse liikmele ette juba 2004. a kevadel. 20. juulil 2005 sõlmitud müügilepingu p 2.1.9. andis kinnituse, et ostjal on õigus lepingu eseme juurde erastada maad riigi ja kohaliku omavalitsuse üld- ja üksikaktides ettenähtud suuruses, viisil ja korras.
5. i)Halduskohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et teenindusmaa on vajalik lasteaia- ning hooldekoduteenuse osutamiseks ja tegemist on avalikes huvides osutatavate teenustega. Allika 6 hoone juurde määrati teenindusmaa suurusega 2,2 ha selleks, et seda saaks kasutada 4 3-09-1597 avalike teenuste pakkumisel. Kui kohalik omavalitsus osutab selliseid teenuseid eraõigusliku isiku kaudu, on see üksnes ja ainult kohaliku omavalitsuse otsustada. Riigi huvi piirdub antud asjas vaid majandusliku huviga ja riigil puudub muu avalik huvi. 6. Ida-Viru maavanema vastuses palutakse apellatsioonkaebused rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
6. a)Toila Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses toodud valla avalikud huvid ei ole lähtudes valla tegevusest muuhulgas Allika 6 kinnistu müügil ja Toila valla üldplaneeringu kehtestamisel tõsiseltvõetavad. Valla tegevus näitab, et teenindusmaa määramisel ei olnud tegemist olulise avaliku huviga, vaid lähtuti äriühingu huvidest ning omavahelistest kokkulepetest. Teenindusmaa määramisel Allika 6 hoonele ei saanud Toila valla huviks olla lasteaia, hooldekodu ja lastekodu rajamine, sest sel ajal olid need asutused vallal olemas. Kuigi OÜ Foronte apellatsioonkaebuses viidatakse Toila Vallavolikogu 15. septembri 1998. a otsusele nr 17, milles on avaldatud, et Allika 6 hoone juurde tuleb määrata teenindusmaa ning taotleda see munitsipaalomandisse, ei ole Toila Vallavalitsus pidanud vajalikuks Allika 6 hoone juurde kuuluva teenindusmaa munitsipaalomandisse taotlemist, mida tõendab asjaolu, et kuni hoone võõrandamiseni ei esitanud vallavalitsus maavanemale taotlust maa munitsipaalomandisse saamiseks. Teenindusmaa suurus ei saa sõltuda äriühingu äriplaanidest, sest äriühingul ei ole kohustust neid ellu viia.
7. b)Toila Vallavalitsus on vaidlustatud korralduse andmise alusena viidanud MaaRS § 9 lg-le 9, mis reguleerib hajaasustuses asuva maa tagastamist, millel asuvad füüsilise isiku hooned. Toila alevik on aga tiheasustusega ala, mistõttu tuleb teenindusmaa seal määrata kooskõlas seadusandlusega, mis näeb ette maa ostueesõigusega erastamise tiheasustusega aladel. Kohalik omavalitsus on kohustatud ehituse juurde teenindusmaa määramisel kinni pidama Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast“, mistõttu ei saa rõhuda kohaliku omavalitsuse teadmatusele, et riigil on seadusest tulenevalt õigus saada maad enda omandisse.
8. c)OÜ Foronte jätab oma õiguspärase ootuse põhimõtte rõhutamisel tähelepanuta MaaRS § 21 lg 5 ja 6 ja selle, et Toila vald on kohalikuks omavalitsusüksuseks, kus maa erastamiseks välismaalasele või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule on vajalik maavanema luba. Kuni loa saamiseni maavanemalt, ei saa OÜ Foronte väita endal õiguspärase ootuse tekkimist. Maa erastamise otsustab maavanem ja kuni erastamisotsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et tal on absoluutne õigus maad erastada.
9. d)Maa-amet esitas taotluse maa riigi omandisse jätmiseks Allika 6 teenindusmaa hulka arvatud Allika 8 ja Pikk 2A maatükkide osas enne OÜ Foronte poolt Allika 6 hoone omandamist ja on väheusutav, et vald jättis OÜ Foronte sellest asjaolust informeerimata. Kohatu on OÜ Foronte viide vaidlustatud korralduse tühistamise võimatusele seoses tema poolt võetud pangalaenuga. OÜ Foronte on apellatsioonkaebuses märkinud, et õiguspärane ootus tekkis tal alates 11. oktoobrist 2007. OÜ Foronte on laenu võtnud omal vastutusel ja kohaliku omavalitsuse poolt antud ekslikke lubadusi uskudes. OÜ Foronte ei saa tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui kohalik omavalitsus on teinud maa erastamise eeltoimingute käigus vea. Samuti ei anna maavanema poolt protesti esitamisega viivitamine OÜ-le Foronte õiguspärast ootust ega õigust nõuda talle maa erastamist seadusandlusega vastuolus olevas suuruses. 7. Maa-Ameti vastuses leitakse, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:
10. a)Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korraldus nr 907 on õigusvastane, sest on materiaalõiguslikult ebaõigesti põhistatud ja motiveerimata ning antud korraldus ei saa seega olla erastatava maa suurust ja piire sätestavaks eelhaldusaktiks. Korraldusega kinnitatud 5 3-09-1597 teenindusmaa suurus oleks aktsepteeritav üksnes juhul, kui hoone kuuluks munitsipaalomandisse ja hoone puhul oleks tegemist sotsiaalobjektiga ning ka maakasutuse sihtotstarbeks oleks määratud sotsiaalmaa.
11. b)OÜ Foronte ei olnud vaidlustatud korralduse adressaadiks, kellel oleks olnud maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ja maa ostueesõigusega erastamise õigus. Järelikult ei saa ta ka eeldada vaidlustatud korralduse kehtimajäämist tema suhtes.
12. c)Teenindusmaa määramine on küll antud omavalitsuse pädevusse, kuid tegemist ei ole kohaliku elu küsimuse lahendamise ja otsustamisega. Selle ülesande täitmisel esindab kohalik omavalitsus riiki ja peab lähtuma avalikest huvidest ega tohi eelistada äriühingu huve kohalike elanike üldistele huvidele. 8. OÜ Foronte nõustub vastuses Toila Vallavalitsuse apellatsioonkaebusele täielikult apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade ja taotlustega. 9. Toila Vallavalitsuse vastuses OÜ Foronte apellatsioonkaebusele leitakse, et apellatsioonkaebus on õigesti menetlusse võetud ja jäädakse oma apellatsioonkaebuses toodud selgituste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult Ida-Viru maavanema protesti rahuldanud. 11. Ringkonnakohus nõustub Ida-Viru maavanema ja halduskohtu seisukohaga, et protestiga vaidlustatud haldusakt, st Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korraldus nr 907, on õigusvastane. Korralduse andmise õigusliku alusena on viidatud MaaRS § 9 lg-le 9 ja § 10 lgle 3. Nimetatud sätted reguleerivad ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramist väljaspool tiheasustusega ala. Maavanema esindajate poolt ringkonnakohtus antud kinnituse kohaselt on Toila alevik tiheasustusega ala. Tiheasustusega alal teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel tuleb kohaldada MaaRS §-i 7 (MaaRS § 7 lg 4). MaaRS § 7 lg-test 51-52 tulenevalt on tiheasustusega aladel elamu teenindamiseks vajalik maa kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. MaaRS § 7 lg 5 sätestab muuhulgas volitusnormi Vabariigi Valitsusele ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kehtestamiseks. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kehtestatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 alap 2 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise. Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korraldusest ei nähtu, et lähtutud oleks MaaRS § 7 regulatsioonist. Seega on haldusakti andmisel lähtutud valest õiguslikust alusest ning haldusakt on järelikult materiaalselt õigusvastane. 12. Samuti on korraldusega ilmselgelt ületatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 alap-s 2 sätestatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa tavapärast ulatust (vrdl Allika tn 6 asuvat hoonet ja selle juurde teenindamiseks määratud maa piire, tl 13 6 3-09-1597 I kd). Ehkki Riigikohtu halduskolleegium on väljendanud seisukohta, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise regulatsioon annab kohalikule omavalitsusele maa suuruse kindlaksmääramisel kaalutlusõiguse (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-05, p 11), tuleb tagada võimalus kontrollimaks, kas kaalutlusõiguse teostamisel ei ole teostatud vigu. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korralduses puuduvad igasugused põhjendused kaalutluste kohta, millest lähtuvalt pidas vallavalitsus vajalikuks tiheasustusega alal ebatavaliselt suure teenindusmaa määramist. Põhjenduste puudumise tõttu on korraldus formaalselt õigusvastane ning kuna kaalutlusõiguse teostamist pole võimalik otsusest järeldada, siis ka materiaalselt õigusvastane. Ringkonnakohus märgib, et maavanem ei pea kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel tingimata esitama omapoolseid põhjendusi ega seisukohta, millise otsuse ning millistel põhjendustel pidanuks haldusorgan tegema vaidlustatud otsuse asemel. Kaalutlusõiguse alusel antud otsuse puhul tuleb kontrollida seda, kas haldusakti andnud haldusorgan on ise kaalumist teostanud. Kui kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu, on haldusakt juba seetõttu õigusvastane ning üldjuhul on see piisavaks haldusakti tühistamise aluseks. Kaalutluste puudumise tõttu ei saa vaidlusalust haldusakti sisuliselt kontrollida ega otsustada, millises suuruses tulnuks teenindusmaa määrata tegelikult. Samuti ei saa samastada kaalutlusõiguse teostamise kontrollimist ja haldusakti otstarbekuse kontrollimist. Käesoleval juhul ei ole maavanem teostanud otstarbekuse kontrolli ning sellest ei ole halduskohus haldusakti tühistamisel ka lähtunud. Seega on Toila Vallavalitsuse 30. novembri 2004. a korraldus nii materiaalselt kui formaalselt õigusvastane ning selle tühistamine iseenesest põhjendatud. 13. Maavanema esitatud protesti lahendamisel peab kohus võtma arvesse ka haldusakti adressaadi õiguspärast ootust haldusakti kehtimajäämise suhtes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Käesoleval juhul on protest esitatud haldusakti andmisest märgatavalt hiljem. Seetõttu tuleb kontrollida, kas esineb

§ 67

lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis käesoleval juhul protesti rahuldamise ja vaidlustatud haldusakti tühistamise keelavad. 14.

§ 67

lg 2 keelab haldusakti kehtetuks tunnistamise, kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtimajäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis haldusakti kehtetuks tunnistamise keelaksid, ei esine.

1. Esiteks ei tähenda vaidlusaluse teenindusmaa määramise korralduse tühistamine seda, et OÜ Foronte ei saakski Allika 6 asuva hoone juurde maad erastada. Selline võimalus jääb OÜle Foronte alles ka pärast korralduse tühistamist. Täiendavalt tuleb vallavalitsusel kaaluda ja põhjendada üksnes teenindamiseks vajaliku maa suurust ja piire.
2. OÜ Foronte on haldusakti tühistamist keelava asjaoluna toonud välja selle, et ta on võtnud pangast laenu, teades et 2,2 ha maad võimaldatakse erastada. Selle väitega seonduvalt märgib kohus, et teenindusmaa määramise korraldus ei anna isikule veel iseenesest mingit otsest 7 3-09-1597 hüve. Teenindusmaa määramise korraldus on maa erastamise menetluses üksnes eelhaldusaktiks, millega ei lahendata maa erastamise küsimust lõplikult. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et ainuüksi maa erastamise menetluses antud eelhaldusaktid ei anna reeglina isikule veel õiguspärast ootust, et see maa talle erastatakse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-3-1-81-05, p 14; samuti
5. novembri
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-06, p 12). Seega ei olnud OÜ Forontel mingit alust tõsikindlalt eeldada, et talle erastatakse maa kindlasti sellises suuruses, nagu oli määratud teenindusmaa. Ida-Viru maavanema vastuses apellatsioonkaebustele on põhjendatult juhitud tähelepanu ka sellele, et MaaRS § 21 lg-test 5-6 tuli enne maa erastamist saada käesoleval juhul ka selleks luba maavanemalt, kes võinuks ka loa andmata jätta. Lisaks oli teenindusmaa hulka määratud kahe maaüksuse suhtes käimas maa riigi omandisse jätmise menetlus, mis võinuks samuti takistada maa sellises suuruses erastamist. Seega ei olnud pärast teenindusmaa määramist sellises suuruses maa erastamine kaugeltki kindel ja OÜ Foronte tugines laenu võtmisel ennatlikult ja ebamõistlikult sellele, et talle sellises ulatuses maa tulevikus erastatakse.
7. Lisaks osundab kohus, et OÜ Foronte ei ole veenvalt ära näidanud, et teenindusmaa määramise korraldusel oli üldse mingi seos laenu võtmisega. OÜ Foronte seaduslik esindaja väitis küll ringkonnakohtu istungil, et kui ta oleks teadnud, et teenindusmaad erastada ei saa, siis ei oleks laenu võetud. Samas on see väide jäänud paljasõnaliseks. Laenu võtavad äriühingud erinevatel eesmärkidel ning miski ei viita sellele, et laenu sooviti investeerida soovitud erastamise läbi tekkivasse kinnistusse. Pigem vastupidi, nii OÜ Foronte kui Ida-Viru maavanema esindajad kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et Allika 6 asuvast hoonest on ära viidud lasteaed, hooldekodu on likvideeritud ning hoonel on lastud amortiseeruda.
8. Ka OÜ Foronte väited oma äriplaanide (hooldekodu ja lastekodu loomine) seotusest Allika 6 asuva hoone juurde just 2,2 ha maa erastamisega ei ole ringkonnakohtu arvates veenvad. OÜ Foronte ei ole esitanud usutavaid põhjendusi ega tõendeid, miks ei ole hooldekodu ja lastekodu loomine võimalik väiksema teenindusmaaga hoones. 2,2 ha teenindusmaad tiheasustusega alal on ebatavaliselt suur maa. Asja uuel lahendamisel saab vallavalitsus teenindusmaa suuruse ja piiride küsimuse uuesti otsustada.
9. Ülaltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 67lg-s 2 sätestatud asjaolud, mis keelaksid vaidlusaluse korralduse tühistamise.

Ringkonnakohus osundab, et maa erastamise menetluses on varasema haldusakti tühistamist peetud lubamatuks näiteks juhul, kui isik on maa erastamise ostuhinna juba ära tasunud ning hakanud faktiliselt lubatud maad kasutama (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-06). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. 20. Lisaks tuleneb

§ 67

lg-st 2, et haldusakti ei tohi tunnistada isiku kahjuks kehtetuks üksnes juhul, kui haldusakti adressaadi huvi haldusakti kehtimajäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Asja materjalidest ilmnevalt võib käesolevas asjas järeldada suurt avalikku huvi vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Esiteks kinnitab avalikku huvi see, et haldusakt on vaidlustatud protestiga maavanema poolt, kellele ongi protesti esitamise õigus antud muuhulgas avalike huvide kaitseks. Vaidlusaluse maa erastamine kahjustaks ka riigi huve, kuna see takistaks riigil vaidlusaluse teenindusmaa hulgas olevate maaüksuste riigi omandisse jätmist. Väide, et seniajani ei ole riik tema omandisse jäetud maatükkidega midagi mõistlikku 8 3-09-1597 ette võtnud, ei välista tema huvide kahjustumist käesoleval juhul teenindusmaaga hõlmatud maatükkidest ilmajäämisel. Lisaks on vaidlustatud vallavalitsuse korralduse vastu protesti avaldanud ka Toila Vallavolikogu liikmed, kes on põhjendanud oma seisukohti just avalikest huvidest lähtuvate kaalutlustega (tl 25, 26, I kd). Samuti on sellises ulatuses teenindusmaa määramise vastu olnud ka mitmed Toila elanikud (haljasala uuele omanikule andmise vastu on kogutud 57 allkirja, tl 105-108). Haldusakti kehtimajätmise kasuks rääkiva avaliku huvina on Toila Vallavalitsus apellatsioonkaebuses väitnud seda, et Allika 6 hoone juurde on maa vajalik lasteaia, hooldekodu ja lastekodu rajamise korral. Samas ei ole vaidlust selles, et lasteaed on Allika 6 hoonest välja kolinud. Samuti kinnitas OÜ Foronte seaduslik esindaja ringkonnakohtu istungil, et vald on loobunud hooldekodu rajamise soovist. Maavanema esindaja väitis istungil, et maakonna tasandil ei ole lastekodu loomine vajalik. Nimetatud asjaolud loovad tõsise kahtluse, et tegelikult ei ole Toila Vallavalitsuse põhjendused sellises ulatuses teenindusmaa erastamiseks asjakohased. Lisaks ei ole Toila Vallavalitsus samuti veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks peaks isegi nende asutuste loomise korral olema vajalik teenindusmaa just 2,2 ha suurune. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et haldusmenetluse seadusest ei tulene, et õiguspärane ootus haldusakti kehtima jäämiseks saaks olla haldusorganil, kes haldusakti välja andis. Haldusorgan saab sellises vaidluses välja tuua üksnes avaliku huvi, mis räägib haldusakti kehtimajätmise kasuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna OÜ Foronte ja Toila Vallavalitsus ei ole välja toonud kaalukaid asjaolusid, mis räägiksid haldusakti kehtima jätmise poolt, ning teisalt on avaliku pargi ja haljasala erastamismenetluses antud eelhaldusakti kehtetuks tunnistamiseks ning asja uueks lahendamiseks ilmselgelt suur avalik huvi, siis tuleb käesoleval juhul avalikku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks pidada

§ 67lg 2 mõttes OÜ Foronte huvist kaalukamaks.

1. Protesti rahuldamata jätmiseks ei anna alust OÜ Foronte apellatsioonkaebuse väide, et maavanem teostas kaks eraldiseisvat järelevalvemenetlust. Ehkki maavanem oleks pärast järelvalvemenetluse käigus korralduse muutmise ettepanekule vallalt
2. septembril 2007 keelduva vastuse saamist pidanud esitama mõistliku aja jooksul protesti, mitte ootama vallalt oma seisukoha muutmist, ei tähenda see seda, et käesolev protest oleks esitatud teises järelevalvemenetluses. Viivitus protesti esitamisel ei tähenda uue menetluse algamist. Asjakohatu on OÜ Foronte apellatsioonkaebuse viide

§-s 44 sätestatud haldusmenetluse uuendamise regulatsioonile, kuna maavanema järelevalvemenetlust ei saa täielikult samastada haldusmenetlusega (

§ 2

lg 1) ning isegi kui kohaldada analoogiat haldusmenetlusega, siis ei nähtu, et vahepeal oleks menetlus lõppenud

§-s 43 sätestatuga sarnasel viisil. 22. Küsimus, mis põhjustel maavanem protesti esitamisega viivitas, ei oma käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust. Eelnevalt nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et asjas ei esine

§ 67

lg-s 2 sätestatud aluseid, mis keelaksid haldusakti tühistamise ning lisaks esineb asjas haldusakti tühistamiseks piisav avalik huvi. Seetõttu ei pea kohus kontrollima maavanema poolt viivitamise põhjuseid. 23. Haldusakti tühistamisega tekitatud kahju hüvitamise küsimus

§ 67

lg 3 alusel on eraldiseisev küsimus, mida käesoleva haldusasja raames lahendada ei saa. Kui OÜ Foronte 9 3-09-1597 leiab, et talle on avalik-õiguslikus suhtes kahju tekitatud, on tal õigus esitada riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras nõue kahju tekitanud haldusorgani vastu. 24. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. OÜ Foronte taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata. Agu Timmi Maili Lokk 10 Einar Vene