Tsiviilasi nr: 2-09-60675 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-60675 Tsiviilasi K. M. hagi G. J. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.05.2010.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 14 175 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. J. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): K. M. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXX XXXXXX, aadress: XXXXXX X-X, XXXXXX XXXXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX), tehinguline esindaja M. M.; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): G. J. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX, aadress: XXXXXXX XXX XX-XX XXXXX), tehinguline esindaja Marko Jaani Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2010.a Istungil osalenud isikud Hageja K. M., hageja tehinguline esindaja M. M., kostja tehinguline esindaja Marko Jaani RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 28.05.2010.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses toodud põhjendusi. 2. G. J. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, K. J. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-60675
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 18.11.2009.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates novembrist 2009 summas 2500 krooni kuni hageja gümnaasiumi õpingute lõpuni, s.o kuni juunini
- Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Kostja hageja kasvatamises ei osale ning ülalpidamiseks elatist ei maksa. Kuna hageja õpib gümnaasiumi päevases õppes, siis puudub hagejal endal elatise teenimise võimalus. Hageja isiklikku vara ei oma ja tema kulud kuus on keskmiselt 5200 krooni (eluasemekulud 1550 krooni, toit 1500 krooni, transport 150 krooni, sidekulud 200 krooni, tervishoid 100 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, koolikohustus 500 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni). Kostja vastuväited
- Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 600 krooni. Kostja väitel tuleb peale lapse vajaduste lähtuda ka vanemate varalistest võimalustest ja maksevõime hindamisel tuleb arvestada vanemate objektiivsete võimalustega. Kostja polnud keeldunud lapsele elatise maksmisest, puudusid lihtsalt rahalised võimalused lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks. Kostja varaline seisund on halb, ta on töötu ja töötuna arvelevõetud Eesti Töötukassas 21.01.2010.a otsuse alusel. Kostjal on kokku neli last ja tal lasub ka teiste laste suhtes ülalpidamiskohustus. Kostja leidis, et hageja poolt märgitud 2500 krooni väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlikult koormav ja paneks kostja olukorda, kus kostjal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 28.05.2010.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha summas 2175 krooni kuus alates 18.11.2009.a kuni hageja XXXX XXXXXXXXXXX lõpetamiseni. Kohus leidis, et kostja näol on tegemist 40-aastase töövõimelises eas mehega, kelle osas ei ole kohtule tõendanud, et tegu oleks tervisliku seisundi tõttu töövõimetu inimesega. Hageja ülalpidamiskulud ei ole ülepaisutatud arvestades hageja isikut, vaid on mõistlikud ja vajalikud. Asjaolu, et kostja on töötu, ei tähenda, et kostja võiks jätta ülalpeetavate suhtes vanemakohustused täitmata. Lähtudes eeltoodust ning eriti arvestades hageja vajadusi enese täiendamisel ja gümnaasiumi lõpetamisel, samuti hageja ema ja kostja varalist seisu ning asjaolu, et hageja vendade ülalpidamiseks oli välja mõistetud elatised kõik alla miinimummäära, leidis kohus, et antud juhul oli põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha summas 2175 krooni 01.11.2009 kuni hageja XXXX XXXXXXXXXXX lõpetamiseni. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.05.2010.a otsuse ja teha uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-60675 välja elatusraha 600 krooni kuus. Kostja leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel vääralt materiaalõigust, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning hindas vääralt tõendeid. Kostja leiab, et lapse vajaduste suurenedes võib lapsest lahus elava vanema varalise seisundi muutumatuna püsimise või halvenemise korral jätta elatise suurendamata, kui elatist maksma kohustatud vanema varaline seisund ei võimalda tal suuremat elatist maksta. Samuti lasub kostja arvates vanematel võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada, kuid kohus peab arvestama ka vanema võimalustega. Kostja arvates on kohus jätnud vanemate maksevõime hindamata ega pole arvestanud vanemate objektiivsete võimalustega. Kohus pole hinnanud tõendeid kogumis ega võtnud seisukohta selles osas, et kostjal puuduvad rahalised võimalused kohtuotsuse täitmiseks. Kostja arvates on kohus oletuslikult järeldanud, et kuna kostjal oli võimalus palgata endale esindaja, siis on tal piisavalt materiaalseid vahendeid ka elatise maksmiseks. Selline kohtu järeldus on ebaõige ja tõendamata. Kostja leiab, et kohus jättis elatise väljamõistmisel põhjendamata, miks sellises suuruses elatise väljamõistmisel tohivad kostja kaks last osutuda vähem kindlustatuks kui hageja. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon on õige ja see tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus lõppjäreldustes õige otsuse.
- Otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse, millest maakohus otsuse tegemise ajal sai lähtuda, § 61 lg 4 kohaselt ei või väljamõistetav elatis olla alla 2175 krooni. Seega selleks, et nimetatud suuruses elatist nõuda, ei ole vaja vanema võimalusi ega lapse vajadusi arvestada. Sama põhimõte tuleneb ka käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg-st
- Erandina võib kohus elatise välja mõista ka väiksemas ulatuses, kui esinevad maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg-s 5 sätestatud erandlikud alused. Sama põhimõte tuleneb ka kehtiva perekonnaseaduse § 102 lg-st
- Vastavate erandlike asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise koormis lasub kostjal. Seega saab kohus rahuldada elatisehagi alla miinimummäära ainult siis, kui kostja suudab tõendada, et elatise miinimummääras väljamõistmise korral jääb mõni teine ülalpeetav majanduslikult oluliselt halvemasse olukorda. Ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel sellist järeldust teha ei saa. See asjaolu, et kostja on töötu, ei ole iseenesest elatise alla miinimummäära väljamõistmise aluseks. Samuti ei saa käesolevas asjas elatise alla miinimumi väljamõistmist tingida asjaolu, et hageja venna suhtes on elatis kohtulahendiga määratud alla miinimummäära, sest kohus lahendab selle tsiviilasja raames üksnes hageja elatise nõuet. Selleks, et tõendada, et kostja alaealine tütar K. J. jääks hageja suhtes miinimummääras elatise väljamõistmise korral majanduslikult lubamatult halba olukorda, ei saa selle menetluse raames esitatud asjaolude ja tõendite alusel tõendatuks lugeda. Nimetatud lapsel on ka ema, kellel lasub samuti lapse ülalpidamiskohustus. Kostja möönis, et K. J. ema töötab, kuid menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, millisel määral peab K. J. ema last ülal pidama ning millised on K. J. ema võimalused lapse ülalpidamisel. Sellele lisaks märgib kohus, et kostja elab K. J. koos ning üldteadaolevalt kulub perekonnas koos elades keskmiselt ühe pereliikme kohta vähem, kui 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-60675 eraldi elades. Sellest asjaolust tulenevalt oleks kostja seda enam pidanud elatise alla miinimumi väljamõistmise aluseid esile tooma ja neid tõendama.
- Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et kostja ei ole usutavaks muutnud seda väidet, et 600 krooni ületavas osas elatise väljamõistmine oleks õigusvastane. Seda, miks 600 krooni ulatuses võiks elatist välja mõista, kuid just seda ületavas osas on see lubamatu, ei ole kostja veenvalt põhjendanud. Põhjendus, et tegelikult ei saagi kostja elatist maksta, ei ole kohane, sest nii saaks teise lapse suhtes ülalpidamiskohustust omav kostja vabaneda töötuse korral elatise maksmise kohustusest üleüldse. Seetõttu tuleb leida laste vajaduste ja kostja isiku osas mõistlik tasakaal olukorras, kus töövõimeline meesterahvas on ajutiselt jäänud töötuks, kuid vanemad peavad ka töötuse ajal tagama oma laste vajaduste rahuldamise vähemalt minimaalses ulatuses.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul alust ka kehtiva perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaldamiseks, sest kostja ei ole tõendanud, et esinevad sellised asjaolud, mille alusel saaks väita, et kostja ei ole võimeline elatist maksma. Seejuures tuleb mõistlikult arvestada ka töövõimelise kostja võimalusi tööd leida ja elatist teenida. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis maakohtu menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda jaotust muuta. Kuid kuivõrd kostja esitas alusetu apellatsioonkaebuse, tuleb TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 4
(4)