KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht
(11273468)osanikud on JU, MB ja IK, äriühingu juhatuse liige on JU. Endisel juhatuse liikmel (21.04.2008-28.05.2009) IK’il on kehtivad seosed alljärgnevate äriühingutega: OÜ AH(XXX); OÜ S (XXX); OÜ I (XXX). Endisel juhatuse liikmel (22.01.2007-28.05.2009) MB’il on kehtivad seosed alljärgnevate äriühingutega: OÜ AK (XXX); OÜ I (XXX). Võlgnikul on vara kokku 40 042 887.64 krooni, millest raha 362 082.64 krooni, nõuded kolmandate isikute vastu 9 048 281.89 krooni, muud lühiajalised nõuded 431 721.92 krooni, ettemakstud kulud 200 801.19 krooni ja põhivarad 30 000 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul 70 460 302.07 krooni, millest kohustus AS SEB Pank ees 31 401 420.37 krooni, (garantiikohustused); teised tagamata laenud 2 530 000 krooni; võlad hankijatele 14 940 139 krooni; võlad töötajatele 4 247 281 krooni ja maksuvõlad 17 341 461.70 krooni. Võlgniku
- a müügitulu oli 301,6 miljonit krooni, millest 95,5 % laekus kaupade realisatsioonist ja 4,5 % osutatud teenuste eest. Võlgniku
- a kulud kokku olid 329 miljonit krooni ja majandusaasta lõpetati 27,7 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital -23 760 473 krooni.
- a majandusaasta lõppes 19,3 miljoni krooni suuruse kahjumiga, võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2008 -2,6 miljonit krooni. Seisuga 07.07.2009 on võlgniku omakapital -13 142 334 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks sisseostetud kauba madal juurdehindlus.
- a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu brutokasum 28 997 880 krooni, kaubakulu oli 272 619 058 krooni, kauba juurdehindlus oli 10,64 %. Võrreldes teiste hulgimüügiettevõtetega, ei ole ühelgi teisel ettevõtjal juurdehindlus nii madal. Näiteks SKAS juurdehindlus
- a oli 24,8%; A AS juurdehindlus
- a oli kaupadelt keskmiselt 18,1 % ja SS AS-l oli juurdehindlus 15,8 %. Kui võlgniku juurdehindlus oleks olnud 24,8 %, siis oleks äriühing
- a majandusaasta lõpetanud 10 miljoni krooni suuruse kasumiga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tingis võlgniku maksejõuetuse
- aastal aktsiisimaksudest ja debitoorsest võlast tulenevad likviidsusraskused, samuti planeerimis- ja analüüsioskuse puudumine ning juhtkonna nõrk kontroll ettevõtte tegevuse üle. 12.05.2009 esitas üürileandja AR Agentuur AS üürilepingu ülesütlemisteate põhjusel, et
- a on olnud viivitusi maksete tasumisega ja üürileandjale on tasumata 685 097 krooni. Ülesütlemisteatest ei nähtu, kuidas nimetatud summa kujunenud on. 4 2-09-25352 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub maksevõime, kuna kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgniku likviidsetest vahenditest ei jätku nende rahuldamiseks. Võlgniku tegevus on seiskunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise alused, s.h võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksetega on järgitud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti kas ei ole tehtud tehinguid, millega oleks äriühingule kahju põhjustatud. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine, vähene majandus- ja finantsnäitajate analüüs. Kuna realiseeritava kauba nomenklatuur oli lai, siis oleks ettevõtte juhtkond pidanud analüüsima erinevate kaubagruppide müügirentaablust ja vähendama või lõpetama selliste kaubagruppide turustamise, mis tootsid kahjumit ja milliste müügilikviidsus oli madal ja vastupidi – suurendama kasumlike kaubagruppide osatähtsust. Vähe pöörati tähelepanu konkureerivate hulgimüügifirmade tegevusele ja ei analüüsitud realiseeritavaid kaubagruppe, mis tagasid konkurentidele püsiva müügitulu. Madal kauba juurdehindluse protsent oli põhjendatud äriühingu käivitamisfaasis, edasises turustusprotsessis oleks pidanud juhtkond nägema, et nii madala juurdehindlusega ei majanda ettevõte ennast ära ja samm sammult juurdehindluse protsenti tõstma tagamaks kasumlik majandustegevus. V Kohtuistung 16.09.2009 toimunud kohtuistungil jäid võlausaldaja esindajad võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palusid välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku seaduslik esindaja tunnistas võlausaldaja nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. VI Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on AS E 17.08.2006 sõlminud võlgnikuga E kõnekaartide müügilepingu nr 04/2006, millega võlgnik ostis võlausaldajalt AS E kõnekaarte oma klientidele edasi müümise eesmärgil ja kohustus võlausaldajale saadud kauba eest tasuma. Müügilepingu p 4.
- kohaselt tuli võlgnikul võlausaldaja poolt esitatud arved tasuda 21 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata arved võlausaldajale ja müügilepingust tulenev kohustus võlausaldaja ees on 1 370 580.21 krooni. Müügilepingu punktist 4.
- tulenes võlgniku kohustus maksta viivist 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 27.05.2009 on võlausaldajal võlgniku vastu viivisenõue 199 477.50 krooni. Kokku on võlausaldajal müügilepingu alusel nõue võlgniku vastu 1 570 057.71 krooni. Võlgnik on oma 25.06.2009 kirjalikus vastuses ning eel- ja kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud müügilepingust (I kd, tl 5 2-09-25352 5-6) ja tasumata arvetest (I kd, tl 7-24), võlgnik on oma 25.06.2009 kirjalikus vastuses ning eel- ja kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoludega, et AS Krediidiinfo andmetel on võlgniku maksuvõlg seisuga 27.05.2009 17 277 698 krooni ja intressivõlg 731 492 krooni, samuti kuulub võlgnikule kolm kinnistut, milledele on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgniku võimetus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud ka PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 13.05.2009 esitanud võlgnikule elektrooniliselt võlanõude koos pankrotihoiatusega (I kd, tl 27-28), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on võlausaldaja elektroonilisele kirja kättesaamist kinnitanud (I kd, tl 29). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tuginenud maksejõuetuse põhistamisel nii üld-, kui erialusele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on varasid kokku 40 042 887.64 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 70 460 302.07 krooni. Võlgniku tegevus on peatunud. Võlgniku omakapital on alates 2007.a olnud negatiivne: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital -23 760 473 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -2 597 914 krooni, seisuga 07.07.2009 oli võlgniku omakapital 13 142 334 krooni. Võlgniku kõik kohustused on muutunud sissenõutavateks ning võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on peatunud ja võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri tööperiood ei olnud piisav, et välja selgitada, kas esinevad võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise alused, s.h, kas võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksetega on järgitud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti kas ei ole tehtud tehinguid, millega oleks äriühingule kahju põhjustatud. Ka ei ole ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majanduslik juhtimisviga: planeerimis- ja analüüsioskuste puudumine ja juhtkonna nõrk kontroll äriühingu tegevuse üle. Kohtu hinnangul vajab võlgniku juhtimisvigade väljaselgitamine põhjalikumat analüüsi lähtudes põhimõttest, et välja tuleb selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikmete rasked juhtimisvead ning kas nimetatust tulenevalt on alus esitada nõue võlgniku juhtorgani liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus eelnimetatud asjaolude välja selgitama edaspidise pankrotimenetluse käigus. Sirje T on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS CE pankrotihalduriks. Võlausaldaja on palunud võlgnikult välja võlausaldaja poolt tasutud riigilõiv 6 000 krooni. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja menetluskulud jätta võlgniku kanda. 6 2-09-25352 Merike Varusk Kohtunik 7