← Eesti

2-08-91535/47

Obsah (5)§ 41§ 39§ 43§ 12§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-91535 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Q

§ 41lg 1 ja 28 lg 5 p 4 sätestatud alus saneerimismenetluse lõpetamiseks.

Võlausaldaja leiab, et ettevõtja käitumist ei saa pidada võlausaldajate huve silmas pidavaks, kui võlausaldajale kuuluvad d saneerimismenetluse kestel kaovad, ilma, et ettevõtja oskaks selgitada, millistel asjaoludel ja kelle kätte d on sattunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja lõpetada saneerimismenetlus

§ 41lg 1 ja 28 lg 5 p 4 alusel.

01.06.2009 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära ettevõtja ja saneerimisnõustajate arvamuse võlausaldaja Swedbank Liising AS taotluse osas (XIV kd, tl 125-126). Kohus tegi menetlusosalistele ülesandeks kontrollida, millised liisinglepingute järgsed d on olemas ja millised neist on kadunud ning anda tulemuste kohta kohtule ülevaade. 04.06.2009 esitas Swedbank Liising AS avalduse saneerimismenetluse lõpetamise taotluse tagasivõtmiseks (XIV kd, tl 97-98). Avaldusele on lisanud võlausaldaja liisingesemete nimekirja, mis on koostatud 02.06.2009 ja mille kohaselt on liisingesemeid tagastatud mahus ca 40 % kogu liisingesemete kogusest. AS Q esindaja AL ja saneerimisnõustajad Katrin Prükk ja Ene Ahas on 04.06.2009 võlausaldajale kinnitanud kahjude hüvitamist saneerimiskava alusel summas 1 105 783.57 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et tulenevalt AS Q poolt kohustuse osalise täitmise tõttu tagastada liisingesemeteks olevad d ja kohustuse võtmisest hüvitada kadunud liisingesemete maksumus ning tagastatud realiseerimisest tekkivad müügikahjud kavas ettenähtud määras, on võlausaldajal võimalik tagasi võtta 28.05.2009 esitatud avaldus AS Q saneerimismenetluse lõpetamiseks. Võlausaldaja leiab, et kuna võlausaldaja võtab tagasi avalduse, on kohtul võimalik jätta antud avaldus määrusega läbi vaatamata. Avalduse läbivaatamata jätmise määruses palub võlausaldaja märkida avalduse tagasivõtmise asjaolu, milleks on liisingde osaline tagastamine ja ettevõtja kinnitus, et võlausaldaja kahjud kuuluvad hüvitamisele saneerimiskava alusel summas 1 105 783.57 krooni. Kohtumääruse põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: saneerimisseaduse (edaspidi

) § 4 sätestab, et saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 39

lg 1 sätestab, et saneerimismenetluse võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist.

§ 39

lg 2 punktid 8 ja 10 sätestavad, et kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt ettevõtja raiskamise või võlausaldajate huvide kahjustamise korral –

§ 41kohaselt või nõude ebaselguse tõttu – Sam

S § 43 kohaselt.

§ 41

lg 1 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja raiskab oma või teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 43

lg 1 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle 3

(10)2-08-91535 suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
  1. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega kogumis leiab, et AS Q saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt.
  2. AS Q esitas 31.12.2008 avalduse AS-i Q suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. 07.01.2009 määrusega algatas kohus AS Q saneerimismenetluse. 13.04.2009 on kohtusse saabunud AS Q saneerimiskava kinnitamiseks. 13.05.2009 jättis Harju Maakohus kohtumäärusega saneerimiskava käiguta ja kohustas saneerimisnõustajaid 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused (XII kd, tl 203-205). Saneerimisnõustajad kohtu osundatud puudused hiljemalt
  3. maiks
  4. 28.05.2009 esitas võlausaldaja Swedbank Liising AS taotluse saneerimismenetluse lõpetamiseks (XII kd, tl 100-102), kuna enamus liisingesemeid on kadunud. 01.06.2009 pidas kohus kohtuistungi AS Q ja saneerimisnõustajate arvamuse ärakuulamiseks (XIV kd, tl 125126). 04.06.2009 esitas Swedbank Liising AS avalduse saneerimismenetluse lõpetamise taotluse tagasivõtmiseks (XIV kd, tl 97-98).
  5. Tulenevalt TsMS § 477 lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud võlausaldaja Swedbank Liising AS taotlustega saneerimismenetluse lõpetamise taotluse tagasivõtmiseks. Kohus leiab, et AS Q saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks esineb kaks alust: ettevõtja raiskamine ja võlausaldajate huvide kahjustamine (

§ 41

) ning nõuete ebaselgus (

§ 43). 6.

Vastavalt võlausaldaja Swedbank Liising AS taotlusele saneerimismenetluse lõpetamiseks (XIII, tl 100-102) on ettevõtja saneerimismenetluse algatamise järgselt jätnud täitmata AS Q ja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud 33-st liisinglepingust tulenevad kohustused, mille tõttu AS Q liisinglepingustest tulenevate kohustuste täitmine oli võlgnevuses üle 200 päeva ja seetõttu on liisinglepingutest tulenev võlgnevus kokku 639 803.27 krooni ning jääkväärtus 450 952.55 krooni. Saneerimisnõustajate hinnangul on esitatud väide põhjendamata, kuna Swedbank Liising AS heidab AS-le Q ette saneerimiskavaga hõlmatud kohustuse mittetäitmist. 15.01.2009 edastatud saneerimisteate kohaselt võlgnes AS Q seisuga 07.01.2009 Swedbank Liising AS-le 585 867.43 krooni. Swedbank Liising AS poolt saneerimisteatele esitatud vastuse kohaselt on tal nõue AS Q vastu 2 271 150.56 krooni, s.h tasumata arved koos viivistega 571 312.52 krooni ja liisinglepingute jääkmaksumus 1 699 838.03 krooni. Saneerimiskava kohaselt on Swedbank Liising AS põhinõude suuruseks 2 211 567.13 krooni ja kõrvalnõude suuruseks 59 583.43 krooni, sellest 1 699 838.03 krooni on saneerimiskava kohaselt tingimuslik nõue (XIV kd, tl 87-88). Kohus leiab, et saneerimismenetluse algatamine ei vabasta ettevõtjat kohustusest tasuda jooksvaid makseid ka olenemata asjaolust, et võlausaldaja nõue on saneerimiskavas kajastatud tingimusliku nõudena. Seega ei vabastanud asjaolu, et võlausaldaja nõue oli saneerimiskavas kajastatud tingimusliku nõudena AS Q jooksvate kohustuste täitmisest ega õigusta kaotsiminekut. 7. Kohtu korraldusel on AS Q ja Swedbank Liising AS esindajate poolt üle kontrollitud poolte vahel sõlmitud liisinglepingute alusel AS Q valduses olnud liisingesemed ja koostatud nende nimekiri. Vastavalt kohtule esitatud liisinglepingutele (XIII kd, tl 124-242 ja XIV kd, tl 1-83) ja liisingesemete nimekirjale (XIV kd, tl 134-135) peab AS Q valduses olema 86 4

(10)2-08-91535 liisingeset. Kohtule esitatud nimekirja kohasel on 86 liisingesemest kadunud 54 eset (XIV kd, tl 134-135). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega kuulub AS Q hulka ka Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisinglepingutest tulenevad kohustused. 01.06.2009 toimunud kohtuistungil selgitas AS Q juhatuse liige AL, et liisinglepingute teemalised läbirääkimised võlausaldaja Swedbank Liising AS-ga on kestnud 1,5 kuud (XIV kd, tl 126). Seega oli AS Q juhatus teadlik liisingesemete kadumisest 1,5 kuud enne Swedbank Liising AS poolt kohtule saneerimismenetluse lõpetamise taotluse esitamist, mis võimaldanuks AS Q juhatusel korraldada kadunud liisingesemete leidmise või nende kadumisega seotud asjaolude väljaselgitamise. Käesolevaks ajaks ei ole üle poolte liisingesemete asukoht teada. Kohus leiab, et A. L selgitus selle kohta, et esemete kadumise eest vastutab endine juhatuse liige, ei ole asjakohane. AL on AS Q juhatuse liige alates 07.05.2008 (XIV kd, tl 150) ning sellega kaasnesid talle kui äriühingu juhatuse liikmele juhatuse liikme õigused ja kohustused. Seega pidanuks juhatuse liige äriühingu juhtimise ülevõtmisel kontrollima äriühingu olemasolu ja vajadusel võtma tarvitusele abinõud, et kaotsimineku põhjustanud isikud välja selgitada ja nõuda äriühingule välja kadunud või kaotsiminekuga tekkinud kahju. Nimetatut AS Q juhatuse liige AL teinud ei ole.
  1. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole A. L seisukoht, et kadunud liisingesemete väärtus on võimalik hüvitada endisele juhatuse liikmele välja maksmata lõpparvest summast 80 000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole reaalne A. L seisukoht, et enam kui poolte kadunud liisingesemete väärtuseks on 30 000 – 50 000 krooni. Swedbank Liising AS taotluse kohaselt on vaidlusalustest liisinglepingutest tulenev võlgnevus kokku 639 803.27 krooni ning jääkväärtus 450 952.55 krooni. Kuna pooled on ülevaatuse teel tuvastanud, et 86-st liisingesemest on kadunud 54 eset, siis ei ole kohtu hinnangul A. L poolt väljapakutud esemete maksumus adekvaatne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ettevõtja on raisanud , kuna on jätnud täitmata liisinglepingutest tulenevad kohustused ning tema valdusesse antud liisingesemetest on enam kui pooled esemed kadunud. Vastavalt Swedbank Liising AS õiguseellase AS Hansa Liising AS ja AS Q vahel sõlmitud ostu-müügi lepingute (XIII kd, tl 124-242, XIV kd, tl 1-83) punktile 4.
  2. on liisingese läinud pärast lepingu allakirjutamist ostja ehk AS Q omandusse. Seega on liisingesemete kaotsiminekuga vähenenud oluliselt AS Q . AS Q juhatuse liikme A. Ll selgituse kohaselt on vaidlusalused liisingesemed kas kadunud või statud, mis näitab, et AS Q juhtorgani liikmed ei ole täitnud oma kohustusi – hoolsus-, organiseerimis- ja kontrollikohustust – mistõttu äriühingul puudub ülevaade ja kontroll oma üle ja seetõttu on osutunud võimalikuks äriühingu kaotsiminek suures ulatuses. Seega tuleb kaotsiminekut käsitleda raiskamisena. raiskamisega on AS Q kahjustanud võlausaldajate huve, kuna äriühing omandas Swedbank Liising AS-ga sõlmitud lepingute alusel , mis kaotsimineku tõttu on vähenenud, samas aga on täitmata liisinglepingutest tulenevad kohustused. Asjaolu, et AS-st Q kaob saneerimismenetluse kestel , ilma, et ettevõtja oskaks selgitada, millistel asjaoludel ja kelle kätte d on sattunud, kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada AS Q raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu

§ 41lg 1 alusel.

9. AS Q poolne raiskamine ja läbi vähenemise võlausaldajate huvide kahjustamine on toimunud saneerimismenetluses ka varem. AS Q on esitanud kohtule saneerimisavalduse 31.12.2008 (I kd, tl 1-8). 31.12.2008 võõrandas AS Q Q osaühingule järgmised korteriomandid: Harju maakonnas Rae vallas Rae külas xxx mitteeluruumid: nr 1, registriosa nr xxx, nr 2, registriosa nr xxx, nr 3, registriosa nr xxx, nr 4, registriosa nr xxx, nr 6, registriosa nr xxx, elu- ja mitteeluruum nr korter 2, registriosa nr xxx. Sama lepinguga on AS Q võõrandanud Viimsi vallas Pärnamäe külas järgmised korteriomandid: xxxelu- ja 5

(10)2-08-91535 mitteeluruumi nr korter 2, registriosa nr xxx; xxxelu- ja mitteeluruum nr korter 2, registriosa nr xxx, xxx elu- ja mitteeluruum nr korter 2, registriosa nr xxx, xxx elu- ja mitteeluruum nr korter 1, registriosa nr xxx ja elu- ja mitteeluruum nr korter 2, registriosa nr xxx. Samuti on AS Q eelnimetatud lepinguga võõrandanud Harju maakonnas Viimsi vallas, xxx korteriomandid asukohaga xxx elu- ja mitteeluruum nr korter 5, registriosa nr xxx ning elu- ja mitteeluruum nr korter 6, registriosa nr xxx (IV kd, tl 242-263). Nimetatud lepingu on AS Q lepingulise esindajana sõlminud AS Q nõukogu liige TP. Kohtu nõudmisel esitas AS Q juhatuse liige AL kohtule 05.01.2009 toimunud kohtuistungil täiendavalt ettevõtte majanduslikku seisu kajastavad dokumendid, s.h AS Q bilansi seisuga 30.12.2008 ja ettevõttele kuuluvate kinnistute nimekirjad (II kd, tl 80-88), milles oli äriühingu na kajastatud ka eelnevalt nimetatud võõrandatud kinnistud. 31.12.2008 korteriomandite müügileping ja asjaõigusleping on kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kantud 06.01.
  1. Korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandati eelnimetatud korteriomandid Q OÜ-le kogumaksumusega 47 910 000 krooni eest (IV kd, tl 242-263). Vastavalt müügilepingu punktile 2.
  2. (IV kd, tl 255) kohustub ostja tasuma müüjale iga korteriomandi ostuhinna hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates ostja poolt lepingu esemeks oleva korteriomandi võõrandamise (edasimüügi) lepingu sõlmimisest. Lepingu esemete ostuhind peab olema ostja poolt müüjale tasutud hiljemalt kahe aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, s.o hiljemalt 31.12.
  3. Eeltoodust tuleneb, et kuna AS Q on võõrandanud saneerimisavalduse esitamisega samal päeval 14 korteriomandit, siis on sellega kahjustatud oluliselt võlausaldajate huve, kuna AS Q võõrandas talle kuulunud korteriomandid tingimusel, et ostuhind tasutakse hiljemalt kahe aasta jooksul. Seega puudub AS-l Q reaalne võimalus korteriomandite võõrandamiseks ja saadud rahast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning raha laekumine korteriomandite eest sõltub ostja poolt korteriomandite võõrandamisest ning ei pruugi laekuda enne lepingus kindlaksmääratud tähtaega 31.12.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada AS Q raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu

§ 41lg 1 alusel.

10. Lisaks raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamisele esineb aktsiaselts Q saneerimismenetluse lõpetamiseks alus nõuete ebaselguse tõttu. Tulenevalt

§ 12

lõikest 1 teavitab saneerimisnõustaja võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on. Selleks edastab ta neile saneerimisteate. Kui võlausaldaja ei nõustu saneerimisteates toodud nõudega, on tal tulenevalt

§ 13

lg 1 õigus esitada vastuväide saneerimisteates toodud nõudele ja tõendada oma vastuväited. Tulenevalt

§ 13

lg 3 otsustab kohus saneerimisnõustaja poolt kohtule edastatud vastuväidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Ajavahemikus 11.02.2009 kuni 27.02.2009 esitasid saneerimisnõustajad kohtule 42 võlausaldaja vastuväidet ning võlausaldaja ja ettevõtja tõendid saneerimisteates esitatud nõuete kohta (III kd, tl 1-18, 19-129, 130-203; IV kd, tl 1-131, 133-235, 238-273; V kd, tl 1-66, 68-71, 76-124, 127-215; VI kd, tl 1-368; VII kd, tl 12-20, 22-256; VIII kd, tl 199225). Esitatud vastuväited lahendas kohus määrustega. Kohus leiab, et saneerimisteatele vastuväite esitanud võlausaldajate arv näitab, et AS Q raamatupidamises ei ole võlausaldajate nõuded nõuetekohaselt kajastatud. Asjaolu, et 42 võlausaldajat on vaidlustanud saneerimisteates esitatud nõuded viitab sellele, et AS Q raamatupidamine ei ole korraldatud raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuete kohaselt ning seega ei ole tagatud aktuaalse, olulise ja objektiivse informatsiooni kättesaadavus AS Q võlausaldajate nõuete kohta. 11. Kohtu poolt kindlaks määratud võlausaldajate nõuete suuruse vaidlustas kaks suuremat võlausaldajat: NI osaühing (edaspidi OÜ) ja AS GFM. 6

(10)2-08-91535 12. Harju Maakohtu 09.04.2009 määrusega (IX kd, tl 39-42) on kohus määranud NI OÜ nõude suuruseks 52 490 360 krooni ning nõue summas 55 468 367 krooni on jäetud rahuldamata. NI OÜ on määruskaebusele lisanud tõendid, millest võlausaldaja nõue tuleneb. 29.05.2009 määrusega jättis kohus määruskaebuse läbi vaatamata (XIV kd, tl 107-111). Tulenevalt

§ 13

lg 5 saab kohtumääruse peale, millega määrati kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus, esitada määruskaebuse vaid ettevõtja, võlausaldajale saneerimisseadus määruskaebuse esitamise õigust ei anna. Võlausaldaja vastuväite kohaselt ei vaielnud ta saneerimisteates toodud nõude suurusele vastu, mistõttu saneerimisnõustajatel ega kohtul ei olnud õigust, alust ega põhjust omal algatusel tekitada vaidlust saneerimisteates märgitud nõude suuruse üle ega asuda seda lahendama. Võlausaldaja palub esitatud määruskaebuses lugeda võlausaldaja OÜ NI põhinõude suuruseks AS Q saneerimismenetluses 107 958 726.96 krooni ning leiab, et võlausaldaja nõue on täies ulatuses tõendatud. Harju Maakohtu 29.05.2009 määruses, millega kohus jättis võlausaldaja määruskaebuse läbi vaatamata, põhjendas kohus määruskaebuse rahuldamata jätmise asjaolusid, s.h leidis, et võlausaldaja ei ole tõendanud saneerimisteatele esitatud vastuväitega oma nõuet. Kohus ei pidanud põhjendatuks võlausaldaja OÜ NI hilisemat seisukohta, milles võlausaldaja palus pärast saneerimisteatele esitatud vastuväite esitamist lugeda see saldoteatiseks, aga mitte vastuväiteks saneerimisteates toodud nõude suurusele. Samas leiab kohus, et asjaolu, et saneerimisnõustajad ei olnud informeerinud võlausaldajat pärast saneerimisteate esitamist võlausaldaja nõude korrigeerimisest 107 958 726.96 kroonilt 52 490 360 kroonini ning kohtule avalduse esitamisest, milles palutakse määrata OÜ NI nõude suuruseks 52 490 360 krooni, rikub võlausaldaja huve, kuna see ei võimaldanud võlausaldajal oma nõuet tõendada. Saneerimisnõustajad on oma seisukohas OÜ NI määruskaebusele (XI kd, tl 170-174) leidnud, et võlausaldajal puudub õigus esitada määruskaebus. Kohus leiab, et kuna AS Q saneerimisnõustajad korrigeerisid saneerimisteates toodud võlausaldaja OÜ NI nõude suurust ning esitasid kohtule võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramiseks korrigeeritud nõude summas 52 490 360 krooni võlausaldajat sellest informeerimata, siis puudus võlausaldajal võimalus nimetatule vastuväiteid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja OÜ NI nõue ebaselge ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada

§ 43alusel.

13. AS GFMon vaidlustanud Harju Maakohtu 13.04.2009 määruse, millega kohus jättis läbi vaatamata aktsiaselts GFMavalduse ja rahuldamata aktsiaselts G avalduse (IX kd, tl 79-82). 23.02.2009 edastasid AS Q saneerimisnõustajad kohtule võlausaldaja aktsiaselts G (registrikood XXX) nimel fondijuht AS GFM(registrikood XXX) vastuväite (V kd, tl 76-81). Kohtumääruses on kohus asunud seisukohale, et tõendatud ei ole, et AS GFM omab AS G esindusõigust. Võlausaldaja AS GFM selgituste (XI kd, tl 146-153) kohaselt ei ole AS G asjassepuutuvate lepingute osaliseks ning saneerimismenetluses puudub AS-i G seos AS-ile Q antud laenuga ja AS-i Q poolt antud käendusega. AS G ei ole saneerimismenetluses asjassepuutuv isik, ega ole esitanud ühtegi nõuet. Võlausaldaja leiab, et ilmselt on saneerimisnõustaja seisukohtades tehtud ebaõige viide AS-le G , sest võlausaldaja ei ole oma avalduses sellele äriühingule viidanud või on tegemist ettevõtja poolse saneerimismenetlusele kaasaaitamiskohustuse rikkumisega, kui AS Q on esitanud saneerimisnõustajale valeandmeid. Eeltoodust tulenevalt on kujunenud olukord, kus võlausaldaja AS GF M nõuet on vähendatud 100 % - 379 539 012 kroonisest nõudest on saneerimismenetluses saanud 0 kroonine nõue. Samuti leiab võlausaldaja, et Harju Maakohtu 13.04.2009 määrusest nähtub, et saneerimisnõustajad on esitanud kohtule mitmeid sisulisi vastuväiteid, millele võlausaldajal ei ole antud võimalust vastu vaielda. Võlausaldaja leiab, et selliseid vaidlusi ei saa saneerimismenetluse raames pidada. Saneerimismenetlus piirab ulatuslikult võlausaldajate õigusi, kuna toimub kindlas ajalises raamis. Seega ei ole saneerimismenetluses võimalik 7

(10)2-08-91535 lahendada keerukaid vaidlusi saneeritava ettevõtja vastu esitatavate nõuete üle, kuna saneerimismenetluses ei ole ette nähtud vaidlusi nõuete tunnustamise üle. Võlausaldaja leiab, et vaidlust nõude suuruse üle saab lahendada tavalises korras hagimenetluses, mitte määrusega hagita menetluses ilma sisulist vaidlust võlausaldajale võimaldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada

§ 43

alusel, kuna nõude suurus, mida saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada, on ebaselge. 14. Saneerimisnõustajad on oma 12.05.2009 hinnangus AS GFM aneerimiskava kinnitamata jätmise avalduse suhtes (XII kd, tl 2-13) leidnud, et AS GFM õigusi pole saneerimiskava koostamisel rikutud ja AS GFM õigusi pole saneerimiskava vastuvõtmise käigus rikutud. Vastuses saneerimisteatele teatas AS G FM, et nõue AS Q vastu on Riskik lifondil G . Nimetatud vastuses puudub märge, et vastust esitades tegutseks AS GFMRiskik lifondil G esindajana. Edasistes kohtuvälise saneerimismenetluses käigus esitatud dokumentides kinnitas AS G FM, et tegutseb vastava dokumendi esitamisel RLGnimel ja arvel. Avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks on esitanud AS G FM. Puudub märge, et AS GFMtegutseks seejuures kellegi nimel või arvel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lõike 1 kohaselt kehtib esindaja tehing esindatava suhtes, kui tehing tehti esindatava nimel ja esindajal oli esindusõigus. Järelikult kui tehingust ei nähtu, et õigusi ja kohustusi võetakse esindatava nimel, tuleb tehing lugeda tehtuks väidetava esindaja enda nimel. Avalduse täienduses märgib AS G FM, et temal on nõue AS Q vastu. Avalduse esitaja põhjendab seda asjaoluga, et RIGnõue tuleb lugeda AS GFMnõudeks. Sellise väitega muudab avalduse esitaja oma semaid seisukohti. Kohtuvälises saneerimismenetluses väitis AS G FM, et nõue on G ’l. Kehtiva õiguse valguses ei saa asuda seisukohale, et RLGnõue tuleb lugeda AS GFMnõudeks. AS GFMon 24.04.2009 avalduse kohaselt fondivalitseja ning RIGlepinguline fond. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 105 lõike 1 kohaselt lepingulise fondi kuulub ühiselt osanikuomanikele. Fondivalitseja teeb üksnes tehinguid lepingulise fondi ga (IFS § 69 lg 3). IFS § 72 lõige 1 sätestab, et fondivalitseja peab fondi valitsema lahus fondivalitseja st. Ka Finantsinspektsioon on võtnud seisukoha, et fondivalitseja on osakuomanike esindaja. Kusagilt ei nähtu, et fondivalitsejat tuleks pidada fondi omanikuks. Samuti leiavad saneerimisnõustajad, et AS GFMei ole kohtueelses saneerimismenetluses selgitanud, mis on RIGning millised on tema esindamise alused ja kord. AS GFMesitatud dokumendid võlausaldaja staatuse, esindusõiguse ja nõude kuuluvuse osas on aga vastuolulised. Vastusele saneerimisteate kohta oli lisatud 23.09.2009 leping, mille olid sõlminud AS GFM( RLGnimel), OÜ SLP , AS Q , OÜ Q C l, OÜ Q M , AL, IL, JJ ja NI. Selle lepingu alusel sõlmisid AS GFM(enda nimel ja RIGarvel) ja SLP laenulepingu, mille tagatiseks seati AS Q käendus. Vaidlus puudub selles, et õigussuhe, millel põhineb nõue saneerimismenetluses, tuleneb sellest lepingust. Nimetatud 23.09.2009 lepingu on alla kirjutanud AS G FM, kes lepingu preambuli kohaselt tegutseb RIG nimel ja arvel. F „fondi nimel ja arvel“ kasutatakse IFT § 69 lõike 3 kohaselt vaid juhul, kui tehing tehakse aktsiaseltsina asutatud fondi ga. AS GFMtäiendavates seisukohtades selgitatakse, et RIGlepinguline fond ja mitte aktsiaseltsina asutatud fond. Lepingulise fondi ga tehingute tegemisel peab tehingust nähtuma, et tehing tehakse fondivalitseja nimel ja kõigi osakuomanike arvel (fondi arvel) (IFS § 60 lg 3). RIGpuhul on tehingute tegemisel kasutatud erinevalt f . Mõnedest saneerimisnõustajatele esitatud dokumentidest nähtub, et tehing on tehtud valitseja nimel ja fondi arvel; mõnedest, et see on tehtud RIGnimel ja arvel, mõnedest ei nähtu üldse esindust. 23.09.2009 lepingu punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt tuleneb Gnõue AS Q vastu 21.11.2007, 28.12.2007 ja 07.01.2008 laenulepingust ning G nõue SLP vastu 21.11.2007 sõlmitud lepingulepingust. Preambuli kohaselt nimetatakse G selles lepingus RLGja SLP-ks OÜ-d SLP . AS Q kinnitusel on kõik 23.09.2009 lepingu punktides 4.1 ja 4.2 loetletud 8

(10)2-08-91535 laenulepingud sõlmitud vastavalt AS Q ja AS G vahel ning SLP ja AS G vahel. Ettevõtja kinnitusel ei ole AS G teatanud AS-le Q , et ta loovutas nõude Riskik lifondile G . See ei nähtu ka 23.09.2009 lepingutest. Kuni loovutuse kohta andmed puuduvad, tuleb õigussuhte teiseks osapooleks lugeda AS G . Saneerimisnõustajate 12.05.2009 vastuväite kohaselt on AS GFMväidetav nõue põhikohustuse võlgniku vastu tagatud pandiõigustega. AS GFMväitel on nõue tagatud OÜ U osaga, OÜ Q M osaga, AS Q aktsiatega, OÜ Q C l osaga, OÜ S osaga, SIA Q N osaga, OÜ SLP osaga ja OÜ Q LIosaga. 23.09.2009 käenduslepingust võib järeldada, et neist kaks esimest on antud tagatisena laenusaaja omandisse ja ülejäänute puhul on tegemist finantstagatisega. Tagamata võlausaldajate nõuded ei ole tagatud pandiõigustega. AS GFMon osa nimetatud pandiõigusi realiseerinud. AS Q le ei ole teatatud, milliseks on pandipidaja hinnanud pandiesemete väärtuse ega esitanud ka vastavat metoodikat. Et realiseeritud tagatise väärtused tuleb määrata ja selle arvelt nõuet vähendada, tuleneb AÕS § 3192 lõigetest 2 ja
  1. Ka ei ole AS Q le väljastatud pandilepinguid, mis annaksid AS Q le endale võimaluse pandiesemete väärtuse määramiseks. Kirjeldatud käitumist tuleb pidada heas usus tegutsemise kohustuse rikkumiseks (TsÜS § 138). Kujunenud olukorras tuleb pandieseme väärtuste määramisel lähtuda põhikohustuse võlgniku – OÜ SLP – andmetest. Selle kohaselt on põhikohustuse võlgnik rahuldanud põhikohustuse võlausaldaja nõudeid 141 910 000 krooni ulatuses, sellest 98 000 000 krooni on OÜ U osa väärtus (50% osak list), 21 734 626 krooni on Q LIosa väärtus. Nimetatud hinnangut tuleb pidada realistlikuks, sest OÜ-le U kuulub 96,6% AS Väätsa Agro aktsiatest; viimase väärtuseks hindas E & Y vahetult enne OÜ U osa äravõtmist 230 000 000 krooni. OÜ M jagunemiskava kohaselt peab nimetatud äriühing tasuma OÜ-le Q LI21 734 626 krooni. OÜ SLP poolt tasutud võla summa moodustab väidetavast põhinõudest OÜ SLP vastu 77% (141 910 000 x 100 / 184 242 235). Osa pandiesemeid on veel realiseerimata.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS GFM nõue on ebaselge. Saneerimisseaduse eelnõu

§ 13

selgituse kohaselt on saneerimisseaduse eelnõu koostamisel lähtutud eeldusest, et väga keerukaid vaidlusi kohus saneerimismenetluse käigus lahendama ei peaks. Kõne alla tulevad üksnes sellised olukorrad, kus vähese vaevaga on võimalik õiguslik olukord kindlaks teha üksnes esitatud tõendite (eelkõige dokumentaalsete tõendite) alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS GFM poolt toodud vastuväidetest ja saneerimisnõustajate hinnangust selgub, et tegemist on keerulise vaidlusega ja see ei kuulu lahendamisele saneerimismenetluse käigus. Kohus nõustub AS GFM seisukohaga, et AS-l GFM ei ole olnud võimalust saneerimisnõustajate seisukohtadele vastu vaielda ning sellist vaidlust ei saa saneerimismenetluse raames pidada. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et AS GFM käsitleb oma põhinõude suurusena 379 539 012 krooni, samas kui saneerimisteate kohaselt on AS-il GFMpõhinõue 0 krooni ja kõrvalnõue summas 121 682 271.20 krooni, samuti on ebaselge AS GFMesindusõigus AS G või RIGsuhtes ning väidetavalt on AS GFMrealiseerinud põhivõlgniku OÜ SLP vastu oleva nõude tagatiseks seatud pandiõigused, siis on tegemist vaidlusega, mis oma mahult ja keerukuselt ületab saneerimisseaduse raames kohtu poolt läbi vaadatava vaidluse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS Q saneerimismenetlus tuleb lõpetada AS GFM nõude ebaselguse tõttu

§ 43alusel.

16. Kohus ei määra kohtumääruses kindlaks AS Q Saneerimisnõustajate tasu suurust, kuna peab vajalikuks enne ära kuulata ettevõtja ja saneerimisnõustajate arvamuse. 9

(10)2-08-91535 Merike Varusk Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.