) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui
§-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt
§-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt
§-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse
§-s 315 sätestatut. Aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 03.10.2008 avalduse aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 2008.a veebruaris ning ettevõte on muutunud maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 4 2-08-64797 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; põhivara nimekiri ja jääkväärtused; laenulepingud; eksperthinnang; vastused järelepärimistele krediidiasutustelt; Maksu- ja Tolliameti teatis; registriväljavõtted; võlgniku 2006.a majandusaasta aruanne, 2007.a bilanss ja kasumiaruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on lõpetamata. Võlgnikul on vara kokku 1 950 000 krooni ja kohustusi kokku 4 906 102.62 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku varast jätkub vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab aktsiaseltsi juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui
§-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad aktsionärid võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Äriregistri andmetel on võlgniku omakapitali suuruseks 650 000 krooni. Seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud – 301 990 krooni (tl 132), seisuga 31.12.2007 on võlgniku omakapital olnud – 765 796 krooni (tl 142). Järelikult ei vastanud võlgniku omakapital alates 2006.a seaduse ja põhikirja nõuetele. Võlgniku aktsionärid ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja
31 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Võlgniku likvideerija seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhtimisvead. Võlgnik ei suutnud kasumlikult oma ettevõtet käivitada ning ettevõtte nõukogu ei andnud juhatusele majandustegevuse seisukohast olulist informatsiooni aga võtnud vastu ettevõtte tegevuse seisukohalt olulisi otsuseid ning ilmnesid erimeelsused juhtorganite tasandil. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetus tingitud peamiselt alljärgnevatest teguritest: toodangut müüdi vaid ühele ostjale; püsikulud on liiga kõrged kasumi teenimiseks; ÜV’i ja RR’u seatud hüpoteek võlgniku kinnistule emaettevõtte kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kuna ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et talle pole esitatud piisavalt alusdokumente, mille põhjal teha analüüse ettevõtte eelneva majandustegevuse kohta, siis tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjused välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus, samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Nimetatu väljaselgitamise teeb kohus ülesandeks pankrotihaldurile. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus selgitama välja vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) pankrotihalduriks. 5 2-08-64797 Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.