2-09-37488/7

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, xxxxx Tsiviilasja number 2-09-37488 Tsiviilasi I. E. hagi A. M. T. ühisvara jagamise ja rahalise hüvituse 150 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: I. E. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx Kostja: A. M. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jagada I. E. A. M. T. –korteriomand , registriosa nr.xxxxxxx, asukoht xxxxx xx. xx-xx jättes nimetatud korteriomandi A. M. T. .
4. Mõista A. M. T. enamsaadu arvel I. E. kasuks (konto nr. 1104992631) Swedbank) välja rahaline hüvitus summas ükssada viiskümmend tuhat (150 000) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, 21.09.
5. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud ½ ulatuses hageja kanda ning ½ ulatuses kostja kanda. Hageja nõuded ja nende põhjendused I. E. hageja) esitas
6. juulil
7. a Tartu Maakohtule xxxxx kohtumajale hagiavalduse A. M. T. kostja) vastu abikaasade ühisvara jagamiseks ja rahalise hüvitise 150 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx. xxxxxxxxxx xxxx. ja lahutati xx. xxxxxxx . a. Poolte ühisvara hulka kuulub abielu kestel xx. xxxxxxxxx xxxx. a omandatud , xxxxx linnas, aadressil xxxxx xx. xx-x korter. Abielu lahutamisel jäi ühisvara jagamata, kuid korteri kasutamist jätkas kostja – pärast abielulahutust hageja enam korterit ei kasutanud. Hagaja ja kostja olid kokku leppinud, et kostja hüvitab temale poole korteri väärtusest. xx. xxxxxx xxxx. aastal koostatud kinnisvara turuväärtuse hinnangu alusel oli ühisvarasse kuuluva korteriomandi turuhind 440 000 krooni. Hageja tegi nimetatud hinnangu alusel kostjale ettepaneku maksta temale välja 220 000 krooni, mille järgselt korteri omandiõigus läheb täielikult üle kostjale. Kuna kostja elas ja töötas juba Soome Vabariigis, lubas ta Eestisse tulles hagejaga asja arutada, kuid tegelikkuses hoidus kokkuleppe täitmisest kõrvale. 2009.a. toimunud läbirääkimiste tagajärjel vähendas hageja oma nõuet kostja vastu 70 000 krooni võrra, nõudes hüvitisena ühisvara arvelt 150 000 krooni tasumist. Kuna kostja ei ka nimetatud summat hagejale vabatahtlikult hüvitanud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes abikaasade ühisvara jagamist selliselt, et xxxxx, xxxxx xx. xxx korteriomand jätta kostja omandusse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitus – 150 000 krooni. Hageja on taotlenud ka kohtukulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Vastuses hagile (tl.19) on kostja hagi õigeks võtnud ja nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kompromisslahendusena on kostja teinud ettepaneku, et ta volitab hagejat müüma ühisvarasse kuuluva korteriomandi ja saadud rahast hüvitab hagejale 150 000 krooni, kuna muul moel ei ole tal võimalik hagejale hüvitist maksta. 21.juulil 2010 on kohus määranud tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses ja andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate avalduste ja tõendite esitamiseks 30.augustiks
8. Kostja on esitanud pärast kirjaliku menetluse määramist täiendavalt oma kirjalikud seisukohad (tl.28-29), mille kohaselt oli poolte vahel abielu lahutamisel kokkulepe, et korter jääb kostjale tingimusel, et kostja ei nõua hagejalt laste ülalpidamiseks elatist (alimente). 2005.a. on kostja korterit pangalaenu kasutades remontinud. 2007.a. asus kostja elama püsivalt Soome Vabariiki ning korterit on kasutanud alates sellest ajast poolte lapsed, kes on korterit oma vahenditega ka remontinud. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud ühisvara väärtusega, leides, et hageja poolt esitatud korteri hind- 440 000 krooni ei vasta turuhinnale. Kostjale teadaolevalt ei ole samas majas asuvaid paremas seisukorras kortereid suudetud sellise hinnaga müüa. Tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks kostja esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et I. E. hagi A. M. T. ühisvara jagamiseks on põhjendatud, kuna pooltel on vara jagamise käigus tekkinud vaidlus, mistõttu ei ole nad suutnud vara jagada. Tulenevalt xx.xx.xxxx perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kehtiva PkS § 211 sätestab, et kui abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kuna poolte abielu oli lahutatud 22.03.2004, leiab kohus, et ühisvara jagamisel kuuluvad kohaldamisele kuni xx.xx.xxxx perekonnaseaduse sätted, sest viidatud seaduse § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PkS § 18 lg 5 sätestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Tulenevalt PkS § 19 lg 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, osundatud paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ning kui jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle , et nende abielusuhted lõppesid lahutamisega perekonnaseisuametis xx. xxxxxxx . a. ning nende ühisvaraks on korteriomand, asukohaga xxxxx linnas, xxxxx xx. xx-x. Pooled on nõustunud ka ühisvara jagamisega selliselt, et korteriomand jääb kostja omandisse ning hagejale mõistetakse välja rahaline hüvitus. Kostja on vaielnud vastu ühisvarasse kuuluva korteriomandi hageja poolt esitatud väärtusele. Abielulahutuse tunnistusega (tl.8) on tõendatud, et I. E. ja A. M. E. on lahutatud xxxxx M. P. xx.xxxxxxx xxxx.a., pärast abielulahutust on naise perekonnanimi T. . Abikaasade ühisvaraks olev korter, asukohaga xxxxx xx. xx-x omandatud müügilepingu alusel 19.10.1994.a. (tl.6-7), E-kinnistusraamatu väljatrükk (tl.9) tõendab, et xxxxx xx.xx-x korteriomandi kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx. 29.juulil 2008.a. on AS E. atesteeritud hindaja poolt hinnatud xxxxx, xxxxx xx.xx-x korteriomandi turuväärtuseks 440 000 krooni (tl.10). Tl.11-13 on väljatrükid hageja esindaja ja kostja kirjavahetusest ühisvara osa hagejale hüvitamise teemal ajavahemikul märts-mai 2009, milles kostja on esitanud vastuväite korteri turuväärtuse hindamisele 440 000 krooni ning hageja esindaja on teinud ettepaneku esitada omapoolne hind. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus mingeid omapoolseid tõendeid oma väidete tõendamiseks esitanud. Elektrooniliselt on esitatud küll Ego järelmaksu müügileping (tl.28 pöördel) , millest nähtub, et L. T. , kelle elukoht on xxxxx, xxxxx xx.xx-x, on ostnud järelmaksuga PVC aknad, maksumusega 15 314,24 krooni. Võttes aluseks ülaltoodud kohtule esitatud asjaolud ja neid tõendavad dokumentaalsed tõendid, on kohus seisukohal, et poolte ühisvara tuleb jagada hageja poolt taotletud viisil – jätta korteriomand, asukohaga xxxxx xx.xx-x linn kostjale ning mõista kuni xx.xx.xxxx PkS § 19 lg 4 alusel kostjalt hagejale rahaline hüvitis. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-15-06 öelnud, et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase hüvitise maksmine on võimalik juhul, kui omandi väärtus on määratud kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud ühisvaraks oleva korteriomandi turuväärtuse kohta dokumentaalse tõendina AS E. atesteeritud hindaja hinnangu (tl.10), mille kohaselt xxxxx, xxxxx xx.xx-x korteriomandi turuväärtus hindamise momendil, s.o. 2008.a. juulikuus oli 440 000 krooni. Kostja on küll esitanud vastuväite, et korteriomandi turuväärtus ei ole nii suur, kuid ei ole esitanud omapoolset hinda, samuti ei ole ta esitanud tõendeid tema arvel korterile tehtud parenduste maksumuse kohta. L. T. poolt tehtud kulutus PVC akendele 2007.a. võis küll mõningal määral suurendada korteri turuväärtust, kuna hindamine on aset leidnud pärast seda, kui eeldatavasti nimetatud aknad korterile paigaldati, kuid nimetatud kolmanda isiku poolt tehtud parenduse läbi suurenes ühtlasi ka kostjale kuuluva omandiosa väärtus. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda korteriomandi turuväärtuses – 440 000 krooni 2008.a. Käesoleval ajal on korteri hind tõenäoliselt väiksem, kuna üldteadaolevalt on kinnisvaraturg olnud pärast 2008.a. languses, kuid kohtu hinnangul on 150 000 krooni käesoleval hetkel, s.o. omandist ilmajäämise ajal, õiglane hüvitis hagejale omandist ilmajäämise eest. Siinkohal võtab kohus aluseks ka kostja poolt hagi õigeksvõtu (tl.19), milles kostja on nõustunud hüvitama hagejale 150 000 krooni, kuid on soovinud teha seda viisil, et korter müüakse ja hageja saab hüvitise saadud müügihinnast. Kohus märgib, et kuna käesolevas tsiviilasjas ühisvara jagamisel ei kuulu kohaldamisele kehtiv perekonnaseadus, mille § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt, siis ei saa kohus otsustada korteriomandi müüki ja saadud raha jagamist vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 sätestatule. Kostjal on võimalik pärast seda, kui ta on saanud korteriomandi ainuomanikuks, ise korter müüa, kui tal ei ole muul moel võimalik hagejale hüvitist maksta. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, 2.lõige sätestab aga, et kohus võib jagada kulud erinevalt 1.lõikes sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, kostja on oma vastuses hagile märkinud, et kohtukulud tuleks jagada pooleks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud ½ ulatuses hageja kanda ja ½ ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik