3-10-37/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-37 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus kirjast ümbrike ja markide äravõtmisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju summas 100 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Reinomägi Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. 22.07.2009 koostati Viru Vanglas eseme leidmise kohta akt, kus märgiti, et Jaak Reinomäe kirja seest avastati ja võeti muuhulgas ära 5 marki ja ümbrikku. 27.07.2009 esitas J. Reinomägi Viru Vanglale vaide, viitas 23.07.2009 saadud kirjale ning taotles markide ja ümbrike edaspidiseks koheseks kätteandmiseks kohustavat ettekirjutust. 06.10.2009 tagastati vaie põhjendusel, et haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) ei näe ette preventiivse ettekirjutuse taotlemise võimalust. 23.10.2009 esitas J. Reinomägi Viru Vanglale ümbrike ja markide äravõtmisega tekitatud 100 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
5. 06.01.2010 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe kaebus, milles palutakse tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks ja hüvitada 100 000 krooni suurune kahju. Kaebuse kohaselt saabusid kirjad kaebajale nii 22.07.2009 kui ka 23.07.2009, kuid viimatinimetatud kirjast ära võetud markide ja ümbrike kohta pole vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 50 lg 3 kohast akti koostanud, neid pole ta kätte saanud ning sarnane käitumine on aset leidnud ka hiljem. Vaide kohta otsuse tegemisel on vangla käsitlenud vale toimingut ja eiranud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-s 7 sätestatud tähtaega. Vangla vastus esitatud kahju nõudele puudub tänaseni. Kaebaja vaidlustab just 23.07.2009 kirjast markide ja ümbrike äravõtmise, kuid vangla vastusega moondati kaebaja vaide sisu ja esitati valeandmeid. Tekkinud kahju on mittevaraline ja seisneb selles, et asjade äravõtmise, valeandmete ja dokumentide esitamisega ning vaideotsusega rikuti kaebaja põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 11 ja 17 tulenevaid õigusi ja edaspidist kohtupidamist.
6. Viru Vangla pidas kaebust alusetuks ja palus seda mitte rahuldada. Kaebaja eksib ilmselt kuupäevades, sest 23.07.2009 saabus talle 3 kirja, kuid neist ei ole midagi ära võetud ja seetõttu polnud vajalik ka akti koostada. Kaebusest ei selgu, milles tekitatud kahju seisnes. Kuna kirisaadetistega saabunud esemete kontrolli võtmine on kooskõlas õigusaktidega, ei kuulu nõue rahuldamisele. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus jättis
8. veebruari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt väidab J. Reinomägi, et tema poolt nõutav kahju tekitati asjade äravõtmise, valede andmete esitamise, au ja väärikuse rikkumisega ning üleliigsete menetluslike kohustuste tekitamisega. Tuvastamisnõuet ei ole ta kahjunõudest eraldi põhjendanud. Ühestki esitatud väitest ei tulene alust kaebuse rahuldamiseks. Au teotamine ja väärikuse alandamine on küll võimalikud mittevaralise kahju hüvitamise alused, kuid antud juhul pole halduskohtule nimetatud vähimaidki asjaolusid, mis viitaksid Viru Vangla süülisele tegutsemisele J. Reinomägi au teotamise või väärikuse alandamise eesmärgil. Kohtutoimikusse esitatud kirjade registreerimise lehe kohaselt on J. Reinomägi saanud 22.07.2009 ühe saadetise ja 23.07.2009 kolm saadetist. Märge „pakk“ on tehtud neist vaid 22.07.2009 Meristo Õigusbüroolt saabunu juurde. Sel kuupäeval koostatud eseme leidmise akti kohaselt olid kirjas muuhulgas ka ümbrikud ja margid ning kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et sai esemed kätte 29.07.
9. Seega on vangla selle saadetiste osas järginud kirja edastamise 7 tööpäeva pikkust tähtaega. Ükski kohtule esitatud dokument ei kinnita, et mistahes esemeid leiti ja võeti ära ka 23.07.2009 saabunud kirjadest. Kohtuistungil väitis kaebaja küll, et pole kuupäevades eksinud, kuid pidi siiski tunnistama, et ei mäleta täpselt, kes talle väidetava ümbrikute ja markidega kirja saatis ega saa ühtegi oma väidetest tõendada. Isegi juhul, kui pidada tema väidet 23.07.2009 toimunud esemete äravõtmise ja tagastamata jätmise kohta tõeseks, ei ole toimunut kuidagi võimalik käsitleda süülise au teotamise või väärikuse alandamisena ning tekitatud kahju saab olla vaid varaline. Selle olemasolu pole J. Reinomägi aga väitnud ega tõendanud. J. Reinomägi vaides esitatud taotlus ei eelda mingi konkreetse sooritamata toimingu tegemisele kohustamist, sest kaebaja soovis, et juhul kui ka edaspidi jäetakse akt äravõetud asjade kohta koostamata, antaks margid ja ümbrikud kätte koheselt. Selline taotlus on käsitletav preventiivse ettekirjutuse või ka kehtiva korra muutmise ettepanekuna, mis ei anna õigust vaide esitamiseks ja peab igal juhul kaasa tooma vaide tagastamise HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. HMS § 79 lg-s 3 ja riigivastustuse seaduse (edaspidi RVastS) § 18 lg-s 1 toodud tähtaegu on Viru Vangla poolt küll rikutud, sest 27.07.2009 saadud vaie tagastati 06.10.2009 ning ka 23.10.2009 esitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole tähtaegselt läbi vaadatud, kuid miski ei viita, et viivituse põhjustas J. Reinomäe au teotamise või väärikuse alandamise soov. Viru Vanglas viibivate kinni peetavate isikute poolt esitatud erinevate nõuete arvukus ja sellest tulenev juristide töökoormus on üldteada asjaolu ja mõjutab kõiki kinnipeetavaid. Süülise au teotamise või väärikuse alandamisena pole käsitletavad ka asjaolud, et vaide tagastamisel 2 kajastati selles esitatud väiteid kaebaja arusaamadest erinevalt või et tal on tulnud tegeleda erinevate nõuete esitamisega vanglale ja halduskohtule. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
11. veebruari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Vangla 06.10.2009 vastuses, millega tagastati kaebajale tema vaie, käsitleti mitte seda toimingut, millele vaides oli kaebaja viidanud, vaid sellele eelneva päeva toimingut. Vastuses vaidele peeti kaebajat valelikuks, tuues välja argumendid, mis ei seostu kaebaja poolt viidatuga. Ka hiljem on kirju edastades ja neist esemeid ära võttes vanglas vanglaametnike poolt hoidutud akti koostamast. Antud juhul koostati akt hilinemisega ja kaebaja tungival soovil. Viidates HMS §-le 78 ei aidanud Viru Vangla kaebajat, kui tekkis kahtlus, et kaebaja eksis vaides kuupäevade osas toimingu kohta. Vangla tagastas hilinemisega vaide, milles peeti kaebaja väiteid valele toimingule tuginedes valelikuks. Siit tulenebki vastustaja süülisus ja kaebaja alusetu au teotamine. Samas kui kaebaja vaides toodud väide on õige, pole tema poolt taotletu käsitletav preventiivse ettekirjutusena, kuna kaebaja viitas toimingule, milliseks on vanglateenistujad kohustatud. Mis puudutab kaebaja poolt kohtule esitatud kirja, kus vangla vastas, et vanglateenistujatel puudub kohustus akti koostamiseks kinnipeetava juuresolekul, siis on ilmselgelt tegemist meelevaldsusega, mis omakorda kinnitab vangla toimingute süülisust. Akti koostamine eeldab toiminguid. Akti koostamise ajal kinnipeetava juuresolekul saab viimane kinnitada akti koostamise õigsust. Halduskohus pole otsuse tegemisel olnud erapooletu, kuna kohtuotsuses tuuakse välja 22.07.2009 toiming, millel puudub seos kaebaja poolt esitatud vaidega ja millest tulenes kaebaja poolt kaebuse esitamine halduskohtule.
12. Viru Vangla vaidles J. Reinomäe apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole vangla vaide tagastamisel nimetanud J. Reinomägi valetajaks ega teotanud tema au. Au teotamise oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ja häbistav - alandav viis. Seega ei saa kuidagi pidada au teotamiseks vangla seisukohta, et J. Reinomägi eksis toimingu kuupäevas. Vangla ei ole väitnud, et kaebaja on valelik, vaid vaide tagastamisel leidis, et J. Reinomägi on eksinud ning selles seisukohas ei ole midagi negatiivset. J. Reinomägi taotles vaides, et edaspidi margid ja ümbrikud antakse kirja saajale kätte koheselt ning valvur koostaks edaspidi akti kontrollimiseks võetud esemete kohta. Seega tuleneb, et tegemist on preventiivse taotlusega, sest J. Reinomägi ei taotlenud konkreetse sooritamata toimingu sooritamist, vaid ettekirjutuse tegemist võimalike tulevikus aset leidvate juhtude jaoks. 22.07.2009 toimingu kajastamine oli vajalik tõendite hindamiseks ning seisukoha kujundamiseks. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et tõendamata on, et 23.07.2009 J. Reinomägile saabunud kirjadest on leitud ja ära võetud esemeid. Muuhulgas on kohus märkinud, et ka J. Reinomägi ise ei mäletanud, kes talle väidetava ümbriku ja markidega kirja saatis ning J. Reinomägi ei saa oma väiteid tõendada.
13. J. Reinomägi jääb vastustaja vastusele apellatsioonkaebusele esitatud seisukohas varem väljatoodud argumentide juurde ja leiab, et Viru Vangla väide 22.07.2009 toimingu kajastamise vajalikkuse kohta tõendite hindamisel ning seisukoha kujundamiseks on põhiseadusevastane, asjasse puutumatu ja väljendab pahatahtlikkust. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
15. veebruari 2010 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. tuleb jätta Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Antud haldusasjas toimub vaidlus selle üle, kas kaebajale väidetavalt 23.07.2009 saabunud kirjadest võeti ära mingeid esemeid. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja töötajate poolt võeti talle 23.07.2009 saabunud kirjadest ära 5 marki ja 5 ümbrikut, kuid äravõtmise kohta mingit akti ei koostatud. Need pidid sisalduma kas kaebaja ema V. Reinomäe või Meristo Õigusbüroo poolt saadud kirjas. Halduskohtu istungil kinnitas kaebaja, et saab kogu aeg kirju ja ei mäleta täpselt ning tema ei pea midagi tõendama (tl 32). Vastustaja on jäänud oma seisukoha juurde, et 5 ümbrikku ja marki võeti ära kaebajale 22.07.2009 saadetud kirjast, mille kohta koostati ka akt (tl 7) ning need sai kaebaja kätte 29.07.
16. 23.07.2009 sai kaebaja küll 3 kirja, kuid nendest midagi ära ei võetud ja seega puudus vajadus akti koostamiseks. Seega ei ole vastustaja enda arvates käitunud õigusvastaselt. HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus need asuvad. HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel. Seega pidi eelkõige J. Reinomägi esitama tõendid oma kaebuses väidetud asjaolude kohta. Selliseid tõendeid ta esitanud ei ole. Kuidagi ei saa kaebaja väidet temale 23.07.2009 saabunud kirjast esemete äravõtmise ja akti koostamata jätmise kohta kinnitada Viru Vangla kiri, et 23.07.2009 edastati talle 3 kirja (tl 8), kuna sellest ei nähtu, et kaebaja kirjadest oleks midagi ära võetud. Samuti ei ole kaebaja viidanud sellele, et kusagilt on võimalik koguda tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Seega ei ole tegemist ka halduskohtu poolt uurimispõhimõtte rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ja vastustajaga, et kaebaja on lihtsalt kuupäevad segi ajanud. Sellele viitab ringkonnakohtu arvates ka tõsiasi, et kui 22.07.2009 leiti kaebaja kirjast esemeid, mis aktiga ära võeti, siis puudunuks alus akti mittekoostamiseks 23.07.2009 kaebajale saadetud kirjast esemete äravõtmise kohta juhul kui 23.07.2009 kirjast oleks mõni keelatud ese leitud ja ära võetud. Apellatsioonkaebuses väidetu, et ka hiljem on kirjadest esemete leidmisel vastustaja hoidunud akti koostamisest, ei ole samuti kaebuse rahuldamise aluseks. Vastustaja poolt hiljem toimepandud väidetavate rikkumiste korral on kaebajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse. Kuna tõendatud ei ole Viru Vangla õigusvastane toiming, siis puudub alus rahuldada ka kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju taotlust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui oleks tõendamist leidnud, et kaebajalt võeti ära kirjast mingeid esemeid, siis saab sellega kaebajale tekkida ainult varaline kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda. Kuna puuduvad RVastS § 9 lg 1 sätestatud rikkumised, siis puudub kaebajal õigus nõuda mittevaralist kahju. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi