KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2010, Tartu 3-10-724 Haldusasja number Haldusasi Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla 30. detsembri 2009. a käskkirja nr 1-4/1962 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pavel Gladõši apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. oktoober 2010 Menetlusosalised Kaebaja Pavel Gladõš Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Pavel Gladõši apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 4. detsembrini 2010. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla 30. detsembri 2009. a käskkirjaga nr 1-4/1962 karistati kinnipeetav Pavel Gladõšit distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1 ja 7.2.3 nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt kasutas P. Gladõš 1. detsembril 2009 kell 10.55 jalutuskäigule minnes valvuriga suheldes ebatsensuurseid väljendeid. P. Gladõš esitas käskkirja tühistamiseks vaide, kuid Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata. 2. P. Gladõš esitas 19. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 30. detsembri 2009. a käskkiri nr 1-4/1962. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole distsiplinaarmenetluse materjalide juures kõigi antud sündmuse juures olnud valvurite raporteid ning puuduvad tunnistajate seletused. Ebaõige on distsiplinaarmenetluse protokollis 3-10-724 märgitu, et P. Gladõš keeldus asja kohta selgitusi andmast ning distsiplinaarmenetluse protokollis on P. Gladõši sõnu moonutatud. P. Gladõš ei öelnud valvurile talle süükspandavaid sõnu ega solvanud valvurit. 3. Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist P. Gladõši väide, et ta ei ole kasutanud vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu. Distsiplinaarmenetluse materjalidega on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Tartu Vangla Kodukorra punkte 7.1.1 ja p 7.2.3. Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel on olnud õiglane ja õiguspärane. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 54 ja 55 nõuetele ning on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja õiguspärane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. P. Gladõš esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus ei kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme, hindas valesti P. Gladõši poolt esitatud tõendeid ning kutsus kohtusse vaid ühe tunnistaja, ehkki P. Gladõš taotles kolme tunnistajat. Halduskohus ei kogunud omal algatusel tõendeid.
- b)P. Gladõš ei vaidlusta kõiki fakte, kuid distsiplinaarmenetluses süüdistati teda ka sõnade kasutamises, mida ta ei öelnud. Kuna valvuri emakeel on eesti keel, siis ei saanud ta teada, et P. Gladõši kasutatud sõnad on ebatsensuursed. P. Gladõš rääkis seistes näoga seina poole ja tema sõnad olid suunatud seinale, mitte juuresviibijatele.
- c)Karistus peab olema proportsionaalne rikkumisega ja selle valimisel peab arvestama selle eesmärke. Distsipliinirikkumiseks saab lugeda käitumist, mis ohustab vangla julgeolekut. 5. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud, tõendeid ebaõigesti hinnanud ega kohtumenetluse normi rikkunud ning ükski apellatsioonkaebuses toodud põhjendustest ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. P. Gladõš tunnistab apellatsioonkaebuses vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuursete sõnade kasutamist ning fakt distsipliinirikkumise toimepanemise kohta ebatsensuursete sõnade kasutamise näol on leidnud tõendamist. P. Gladõš ei ole põhjendanud, milliseid tema poolt esitatud väiteid peavad taotletud tunnistajad tõendama, kuna vaidlust ei ole selle üle, et ta ebatsensuurseid sõnu kasutas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt. 7. Distsiplinaarmenetluse protokollis kirjeldatud ebatsensuursete sõnade kasutamine (tõ suka ne võjobuvaisa nadomnoi) on tõendatud valvur E. T 1. detsembri 2009. a ja 10. detsembri 2009. a ettekannetega (tl 14-15). Ringkonnakohus möönab, et teistelt väidetavalt juhtunu juures olnud vanglaametnikelt ei ole käesoleval juhul ettekannet ega seletusi võetud. Samas ei anna see ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda kaebaja distsiplinaarsüüteo tõendatuses. Ringkonnakohtu arvates on see piisavalt tõendatud valvur E. T ettekannetega. Kohus ei näe põhjust, miks peaks vanglaametnik koostama ettekande kinnipeetava õigusrikkumise kohta, mida tegelikult 2 3-10-724 toimunud ei ole. Veelgi enam, tahtlikult sellise valeettekande koostamine on pigem väheusutav, kuna juhul, kui ilmneb, et ettekandes kirjeldatu ei vasta tõele, riskib vanglaametnik ise enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. Sellise riski võtmine on eriti väheusutav olukorras, kus sündmuse tunnistajateks on väidetavalt ka teised vanglaametnikud. Kinnipeetaval seevastu on ilmselge motiiv distsiplinaarmenetluse ajendiks olevat käitumist eitada – saavutada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine, mis omakorda võimaldaks hiljem esitada kahju hüvitamise nõude. Distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamine ei too kinnipeetavale kaasa ka täiendavaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu peab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtu ja vastustajaga veenvamaks neid tõendeid, mis kinnitavad distsiplinaarsüüteo toimumist. 8. Seda järeldust kinnitab ringkonnakohtu arvates kaudselt ka asjaolu, et P. Gladõš on oma väidetes distsiplinaarkaristuse aluseks olnud sündmuste kohta ebajärjekindel. Halduskohtule esitatud kaebuses eitas P. Gladõš igasugust ebatsensuursete või ähvardavate sõnade kasutamist 1. detsembril 2009 toimunud intsidendis. Kuid halduskohtu istungil ja apellatsioonkaebuses on ta juba omaks võtnud, et kasutas intsidendis ähvardavaid sõnu – v lob votru. Vastustaja poolt läbi kohtumenetluse esitatud seisukohtades sellist muutust ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on pigem usaldusväärsemad sellise menetlusosalise seisukohad, kes ei ole oma seisukohti menetluse kestel muutnud. Lisaks on P. Gladõšit ajavahemikul 15. september 2003 – 19. märts 2010 karistatud distsiplinaarmenetluse korras 37-l korral, sealhulgas mitmel korral ebatsensuursete sõnade kasutamise eest (tl 66-68). Seda arvestades ei oleks ka käesolev distsiplinaarsüütegu P. Gladõševi jaoks kuidagi erakordne käitumine. 9. Tõendatud on asjaolu, et P. Gladõšile anti võimalus distsiplinaarmenetluses seisukohtade väljendamiseks. Olemas on akt seletuskirjast keeldumise kohta 1. detsembril 2009 (tl 16), samuti anti talle selgituste andmiseks võimalus 22. detsembril 2009 (tl 41, 52). P. Gladõši kaebusest läbikumav väide, justkui soovinuks ta selgitusi anda suuliselt, ei ole asjakohane. Isikul ei ole üldjuhul õigust valida ärakuulamise vormi lähtuvalt enda äranägemisest. Soovitud vormis ärakuulamise mittevõimaldamine ei ole samastatav ärakuulamata jätmisega, kui selleks tegelikult võimalus anti. Suulises vormis ärakuulamise soov menetlusosalise poolt võib olla õigustatud juhtumil, kui seda tingivad mingid erilised asjaolud (nt võimetus kirjutada vms). Käesoleval juhul mingeid selliseid asjaolusid ei nähtu. Seega oli P. Gladõšile antud võimalus selgituste andmiseks ning kaebaja jättis selle ise kasutamata. 10. Apellandi arutlused sõnast „suka“ arusaamise kohta valvuri poolt ning selle sõna solvava tähenduse kohta ei ole asjakohased. Üldteadaolevalt on see sõna inimese suhtes öelduna ilmselgelt solvava iseloomuga ning sellest sõnast arusaamiseks ei pea inimese emakeeleks olla vene keel. Intsidendi asjaolusid ning valvuri ja P. Gladõševi omavahelist eelnevat suhtlust arvestades on ka ilmselgelt välistatud võimalus, et P. Gladõševi öeldud solvavad sõnad olid adresseeritud seinale. Lisaks ei vestle inimene üldjuhul seinaga. 11. Karistust ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt karmiks. Karistuse valikut on käskkirjas piisavalt põhjendatud ja halduskohus ei saa sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust kontrollida. Karistuse määramisel on muuhulgas arvesse võetud seda, et kaebajal oli 37 kehtivat 3 3-10-724 distsiplinaarkaristust. Alusetu on väide, et distsipliinirikkumiseks saab lugeda üksnes sellist käitumist, mis ohustab vangla julgeolekut. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene