KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-157 Haldusasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla toimingu – puuduliku ventilatsiooniga ja värske õhuta kambris hoidmine (kinni keevitatud ventilatsioonitoru ja akna tuulutusluuk kambris nr 1031) – õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Stanislav Issajev Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus osas, millega rahuldati Stanislav Issajevi kaebus ja tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla toiming – Stanislav Issajevi hoidmine kambris nr 1031, mille aknaluuk oli kinni keevitatud. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Stanislav Issajevi taotlus Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- 20.01.2010 saabus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-10-
- 11.02.2010 kaebuse täienduses väljendas kaebaja rahulolematust kinni keevitatud ventilatsioonitoru ava ja akna ventileerimisava üle. 01.03.2010 määrusega tagastas halduskohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu S. Issajevi kaebuse osas, milles vaidlustati Tartu Vangla vastuseid, Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Menetlus jätkati osas, milles taotleti akna ventileerimisava kinnikeevitamise õigusvastasuse tuvastamist. 28.01.2010 saabus Tartu Halduskohtule uus S. Issajevi kaebus tuvastamaks Tartu Vangla toimingu – kambris ventilatsiooni sulgemine – õigusvastasus. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-10-
- 02.03.2010 määrusega liitis halduskohus haldusasjad nr 3-10-157 ja nr 3-10-231 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-10-157, mille raames halduskohus menetles S. Issajevi kaebust tuvastada Tartu Vangla poolt kinni keevitatud ventilatsioonitoru ja kinni keevitatud akna tuulutamisava tõttu puuduliku ventilatsiooniga kambris hoidmise õigusvastasus.
- Kaebuse kohaselt asus S. Issajev kambris nr 1031, kus ei tule aknast värsket õhku. Tartu Vanglas on ebaseaduslikult ventilatsiooniluugid kinni keevitatud ja ventilatsioon on kattepoltidega kinni kruvitud. Samuti on keevitatud akna ventileerimisavad. Tartu Vangla on seetõttu toime pannud raske rikkumise ning jätnud kaebaja eluaegset vangistust kandes ilma võimalusest hingata värsket õhku. Kaebaja magab värske õhu puuduse tõttu halvasti. Kaebaja palub tunnistada selline Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks, kuna see rikub tema õigusi ja mõjub negatiivselt tervisele. Tartu Vangla rikub põhiseaduse §-i
- Õhuluuk aknal peab lahti olema. Ventilatsioon ei tööta nii nagu vaja, kuna metallist plaatide vahelt ei tule piisavalt õhku läbi. Kaebaja soovib hingata värsket õhku ja olla teiste kinnipeetavatega võrdses olukorras.
- Tartu Vangla leidis, et S. Issajevi kaebus on põhjendamatu. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 45 lg-st 1 tulenevalt ei pea kambris olema avatav või akna küljes oleva avatava luugiga aken. Vanglal on kohustus tagada, et kambris on elutegevuseks vajalik õhuhulk ja et see ringleks. Tartu Vangla hoonete ventilatsioon on projekteeritud ja ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Kõikides hoonetes on mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Sundventilatsioon tagab sisekliimaks vajalikud parameetrid (temperatuur, õhuniiskus, välisõhu sissepuhe, õhuvahetuse korduvus ruumides). Ühe kambri ventilatsiooniava sulgemine viib kogu süsteemi tasakaalust välja. Seetõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et kambris olev ventilatsioonitoru ava on täielikult kinni keevitatud. Ventilatsioonitoru peale on paigaldatud metallplaat selliselt, et plaadi ja seina vahele jääb piisavalt ruumi, et õhk saaks vabalt liikuda, aga samas sedavõrd vähe, et kinnipeetavad ei saaks sinna midagi peita või kasutada ventilatsioonisüsteemi ebaseaduslikuks kirja- või asjade vahetuseks. Tartu Vangla toimingut ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et mõnedes teistes kambrites on aknas olev luuk avatav. Ventilatsiooniava on kinni keevitatud turvalisuse eesmärgil. Ventilatsioon on tagatud sundventilatsiooni näol, õhuvahetus on garanteeritud. Akende kinnikeevitamise tingis 2 ventilatsiooniluukide ja –võrede lõhkumine. Sellistes tingimustes on ka teisi kinnipeetavaid, kes olukorra üle kaevanud ei ole. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- aprilli 2010 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu – S. Issajevi hoidmine kambris nr 1031, kus aknaluuk tuulutamiseks lahti ei käinud ning jättis rahuldamata S. Issajevi kaebuse Tartu Vangla toimingu – puuduliku ventilatsiooniga kambris hoidmine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu kaebus rahuldamisele osas, milöles kaebaja nõuab tuvastada vastustaja toimingu - kambrites ventilatsiooniavadele metallplaatide ette paigutamise - õigusvastasus. Tartu Vangla ventilatsioon on projekteeritud ja ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Kõikides hoonetes on mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Metallplaadi ja seina vahele jääb piisavalt ruumi, et õhk saaks vabalt liikuda. E-hoone kõikides kambrites oli projekti järgi ette nähtud kambrite tuulutamiseks akendel avatavad luugid, kuid need keevitati kinni selleks, et kinnipeetavad ei saaks nende kaudu teostada seadusevastaseid toiminguid. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (edaspidi Nõuded) p-st 1, 2, 5, 6 saab teha järelduse, et igas eluruumis peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken ja loomulik või mehaaniline ventilatsioon. Vangla kamber kui kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile esitatavatele nõuetele. Kambris nr 1031, kus asus S. Issajev, on akna avatav luuk kinni keevitatud. Seda kinnitab ka Tartu Vangla tervisekaitsetalituse 20.01.2009 kiri nr 1-8.3/2787-2, mille kohaselt akende kaudu kambri tuulutamine võimalik ei ole. 23.03.2010 teostas halduskohus Tartu Vanglas kambrite vaatluse ja tuvastas, et kambris nr 1031 on akna ees rest, mis on keevitatud seina külge. Aken on restiga tervikuna kaetud. Rest on paigutatud aknapaketi kaitseks. Akna alumisele poolele (akna luugi koht) on keevitatud 38 cm kõrge ja 70 cm lai metallplaat. On näha, et varem oli metallplaadi asemel luuk ja see pidi olema projekti järgi avatav. Visuaalsest vaatlusest võis järeldada, et luugi avamisel pääseks õhk kambrisse. Luugil on näha sulgurid, mis olid fikseeritud (kinni pandud) ja ei töötanud. Kambris oli raske õhk. Vaatluse käigus tuvastas halduskohus ka, et kambri nr 1053 aknaaval ei olnud luuk keevitatud ja käis lahti nii palju, kui akna ees olev rest lubas. Aknaluugi sai sulgeda sulgurite abil. Kohus vaatas üle kambri nr 1059, kus S. Issajev vaatluse päeval viibis. Aknaava ees olnud metallplaat oli tõstetud püsti (lõhutud) ja see võimaldas värske õhu saamist. Halduskohus tuvastas, et Tartu Vanglas on kambreid, kus aknaava luuk käib lahti ja on kambreid, kus aknaava luuk on kinni keevitatud. Seega oli Tartu Vanglal võimalus hoida S. Issajevit kambris, kus aknaava luuk käib lahti. S. Issajevi hoidmine kambris nr 1031 sektsioonis E1 (14.01.2009-23.01.2009, 14.01.2010-11.03.2010), kus aknaluuk ei käinud lahti ja kambrit ei saanud tuulutada, oli õigusvastane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas S. Issajev halduskohtule kaks kaebust, ühe aknaluugi kinni keevitamise ning teise kambris ventilatsiooniava sulgemise peale. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse tõlgendades neid ühe taotlusena, mille eesmärgiks oli kambris puuduliku ventilatsiooni õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohus leidis, et 3 ventilatsioon kambris on tagatud piisavas määras ja vastavalt õigusaktides kehtestatule, ja et kaebusest ei nähtunud eraldiseisvalt kambri ebapiisavat ventilatsiooni põhjustavate asjaolude õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olemasolu. Seetõttu puudus halduskohtul alus otsustada, kas aknaluugi kinnikeevitamine rikub S. Issajevi õigusi. Kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine. Seega, kui halduskohus tuvastas, et kambri ventilatsioon tervikuna vastab nõuetele, ületas kohus oma volitusi, andes eraldi hinnangu aknaluugi kinnikeevitamise õiguspärasusele. Nõustuda ei saa halduskohtu tõlgendusega, et kinnipeetaval on Nõuete p-st 5 tulenev õigus kambrile, kus on vähemalt üks lahtikäiv aken. Seadustest ei tulene, et vanglas peab kinnipeetava eluruumiks kasutatavas kambris olema aken, mida peab saama avada. Samuti ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest viidet, et kambri tingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda Nõuetes sätestatust. Seega tuleb kinnipeetavate subjektiivsete õiguste hindamisel kambrile kehtestud nõuete osas lähtuda eelkõige VangS-s ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatust. Kinnipeetavatel on vanglas viibides subjektiivne õigus nõuda, et kambris on aken, mis tagab kambri loomuliku valgustatuse ja ventilatsioon, mis vastaks kehtestatud nõuetele, aga puudub õigust nõuda, et kambris oleks aken, mida peab saama avada. Asjaolu, et kinnipeetav mingi aeg kambrit tuulutada ei saa, on paratamatu ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses kinnipidamisega, mitte aga kinnipeetava õiguste rikkumine.
- S. Issajev Tartu Vangla apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus tuleb tühistada ning Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab S. Issajevi kaebuse Tartu Vangla toimingu – aknaluugi kinnikeevitamise - õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Eluruumile esitatavad nõuded, eelkõige õhu, valguse ja temperatuuri osas peavad tagama inimesele võimaluse viibida selles ruumis ööpäevaringselt. Nõuete p 5 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagama nende piisava loomuliku valgustuse. Nõuete p 6 alusel peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Ringkonnakohtu arvates viitab VangS § 45 lg 1 küll Nõuetele, kuid sätestab samas erisuse Nõuete p-st
- VangS § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peaks olema avatav. See on koosõlas vangla eripäraga. Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik tagada vangla julgeolekut. Halduskohus on oma otsuses leidnud, et vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, kui on paigaldanud ventilatsiooniavade ette metallplaadid, kuna kambrites on tagatud sundventilatsiooni abil õhu liikuvus. Antud juhul on aknaava luugid kinni keevitatud selleks, et vangid ei saaks omavahel suhelda. Samuti on aknaava luuke pidevalt lõhutud. Kuna halduskohus juba varem leidis, et kambris on tagatud õhu liikumine sundventilatsiooni abil, siis puudus õigus tunnistada õigusvastaseks aknaavade kinnikeevitamist, kuna kaebajal 4 puudus vajadus täiendava õhu järele. Ringkonnakohus nõustub seejuures vastustajaga, et see, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Tegemist on ka kartserikambritega, kus on asjakohased täiendavad abinõud julgeoleku tagamiseks ja kus viibitakse lühiajaliselt. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tartu Vangla on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni, mis HKMS § 92 lg 1 alusel kuuluks kaebajalt väljamõistmisele. HKMS § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult poole enda kanda, kui vastaspoolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks temalt kulud väljamõistmine ebaõiglane või ebamõistlik. S. Issajevi puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellel puuduvad materiaalsed vahendid ja ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Puudub ka alus eeldada, et tal mingil momendil tekiks sellised rahalised vahendid, et ta oleks võimeline hüvitama vastaspoole kantud kulud. Seega oleks temalt kulude väljamõistmine ebamõistlik, kuna puudub võimalus seda otsust täita. Seega jäävad Tartu Vangla poolt kantud kulud tema enda kanda. Einar Vene Ivo Pilving 5 Agu Timmi