või § 113 alusel, kuid tuleks arvestada ka sellega, et kõnealune vara on eelduslikult ikkagi koormatud üürileandja pandiõigusega ja teistele võlausaldajatele selle vara müügist laekuvast rahast ikkagi väljamakseid jaotise alusel teha ei saaks. Muid vara tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud ei ole. Vara tagasinõudmise reaalsete võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad (v.a eelduslikult reaalselt sissenõutav nõudeõigus summas 5 000 krooni). Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul olemasoleva vara väärtuses 5994.92 krooni arvelt ei ole võimalik tasuda võlgniku kohustusi, mida on teadaolevalt vähemalt summas 489 311.94 krooni (kohustused ületavad varasid ca 82 korda). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgnikuga sõlmitud üürilepingu erakorraline ülesütlemine üürileandja Karisenna OÜ poolt ja samuti asjaolu, et seisuga 30.06.2010 võlgnikul enam ühtegi töötajat ei olnud (v.a lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja). Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu
Martin Pärn palub määrata ajutise halduri töötasuks 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 260 krooni. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu CFOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada CFOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui 3 2-10-37014 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri andmetel on CFOÜ’l vara maksimaalselt 5 994.92 krooni eest, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku 489 311.94 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 21.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. 01.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2010. Seisuga 10.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et CFOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
CFOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 4 2-10-37014 Martin Pärn on kohtule 20.09.2010 esitanud CFOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 22 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h: võlgniku ja üürileandja esindajaga suhtlemine, päringute koostamine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Martin Pärn palub välja mõista ajutise halduri tasu 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Martin Pärn’a (isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. CFOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule CFOÜ juhatuse liikmele AR’ale (isikukood XXX ). Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.