← Eesti

3-09-1164/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-0

) § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel

§ 67

p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.7 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks; karistuse kandmise ajaks piirati täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) vangistuse eesmärgi (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. 3-09-1164 Käskkirja kohaselt sisenesid 13.02.2009 kella 19.35 paiku järelevalveosakonna peaspetsialistkorrapidaja Vadim Ventman, vanemvalvur Sergei Reut ja valvur Juri Zajakin IV sektsiooni, et paigutada kinnipeetav J. A. samal päeval õhtusöögi ajal kahel korral valvur Vassili Nogrovski tõukamisega seotud vahejuhtumi distsiplinaarmenetluse ajaks eraldatud lukustatud kambrisse. Sektsiooni lokaalukse juurde jäi seisma valvur V. Nogrovski, kes kontrollis sektsioonist väljapääsu, kust väljus 20-30 kinnipeetavat, sh A. Inaki. Seistes vangla IV sektsiooni koridoris lokaalukse juures, pani A. Inaki toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid ning kasutas vanglaametnik V. Nigrovski suhtes kahemõttelist ja solvavat väljendit. Kahemõttelise ja solvava väljendi kasutamine leidis distsiplinaarmenetluse käigus ametnikega vesteldes kinnitust. Seega on A. Inaki 10.03.2009 seletuskirja vastupidine väide paljasõnaline. Karistuse määramisel arvestati kergendava asjaoluna kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist. Raskendavad asjaolud puuduvad. Rikkumise raskuse hindamisel arvestati, et kahemõttelise ja solvava väljendi kasutamine kinnipeetava poolt vanglaametniku suhtes näitab kinnipeetava suhtumist ametnikesse ning seeläbi õiguskorda üldisemalt. Oma käitumisega andis kinnipeetav halba eeskuju teistele kinnipeetavatele. Karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga. A. Inaki esitas 16.03.2009 Tallinna Vangla 13.03.2009 käskkirja nr 177-d peale vaide, mis jäeti Justiitsministeeriumi 05.05.2009 vaideotsusega nr 11-7/4005 rahuldamata. 2. A. Inaki taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vangla 13.03.2009 käskkirja nr 177-d õigusvastaseks tunnistamist järgmistel põhjendustel: Kaebajale ei selgitatud, miks ta paigutati 13.02.2009 eraldi lukustatud kambrisse. Põhjus ilmnes alles vangla 24.03.2009 vaide edastamise kaaskirjast. Paigutamise otsus oleks pidanud

§ 8lg 2 kohaselt olema kirjalik.

Kaebaja karistamine

§ 67

p 1 alusel on põhjendamatu.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Käskkirjast ei ilmne ühegi vangla sisekorraeeskirja sätte rikkumist ning ei ole ka teada, millise seadusliku korralduse jättis kaebaja täitmata. Kaebaja ei kasutanud temale süüks pandavaid väljendeid. Kuna vanglaametnik ei näidanud üles mingisugust agressiooni, on mõistmatu tema süüdistamine selles, et „ta ründab vange“ või „mendid peksavad vange“. Isegi kui lähtuda sellest, et vanglaametnik kuulis A. Inaki poolt väidetavalt öeldud väljendeid, tuleb arvestada vene keele eripäraga, kus väljend „nahhui“ on lauseid ühendavaks lüliks, nagu eesti keeles sõna „raisk“. Kaebajale ei selgitatud tema õigusi ja distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi erapooletult. Kaebajale ei tõlgitud ja sisuliselt ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, samuti ei võimaldatud teha selle kohta kirjalikke märkusi, mida kaebaja oleks kindlasti soovinud teha. Kuna kaebajale seda võimalust ei antud, rikutud on vangla sisekorraeeskirja § 98 punkti 3. Kaebaja põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamisel on taotleda õigusvastase käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamist. 3. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametnike V. Nigrovski, V. Ventmanni ja S. Reuti ettekannetega. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi kooskõlas menetlusnormidega. Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja selles ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 2

(7)3-09-1164

§ 63

lg 4 alusel on raske distsipliinirikkumise korral vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Kõrgeimaks kohalviibivaks vanglaametnikuks oli vangla peaspetsialist-korrapidaja Valeri Pesnja, kelle 13.02.2009 kirjaliku korralduse alusel paigutati kaebaja seoses raske distsipliinirikkumisega distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse. Seega on kaebaja väide, et korraldus tuleb teha kirjalikult, arusaamatu ja alusetu. Kaebajat karistati vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest, mitte seadusliku korralduse mittetäitmise eest. Kaebaja sellekohane väide on asjassepuutumatu.

§ 67

p-s 1 sätestatud sisekorraeeskirjade mõiste on üldine nimetus vangla sisekorda reguleerivatest õigusaktidest. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise kohustus tähendab seda, et kinnipeetaval on kohustus täita ka vangla kodukorda, mis samuti reguleerib vangla sisekorda. Kaebaja väide, et tema ei ole sisekorraeeskirju rikkunud, on alusetu. Kaebaja poolt kasutatud väljend oli ebatsensuurne. Kaebaja arusaam, et kasutatud ebatsensuurse sõna näol on tegemist lauseid ühendavate lülidega, on kaebaja subjektiivne seisukoht, mis ei ole kooskõlas ühiskonnas levinud seisukohtadega. Kaebaja andis 02.09.2008 allkirja teatisele, millest nähtuvalt ta on tutvunud

, vangla sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorraga. Seega on kaebajale selgitatud tema õigusi ja tal oli võimalik tutvuda õigusaktidega kontaktisiku vahendusel. Kaebaja on andnud allkirja ka distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta ja seega oli tal võimalik teha protokolli kohta märkusi, sh ka märkus, et protokoll ei ole arusadav, mida kaebaja ei teinud. Kaebaja väited distsiplinaarmenetluse läbiviimise korra rikkumise kohta on paljasõnalised. 4. Tallinna Halduskohtu 26.01.2010 otsusega tunnistati Tallinna Vangla 13.03.2009 käskkiri nr 177-d õigusvastaseks. Kohtu põhjendused: Asjas ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks olnud enne karistuse määramist tagatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. Kaebaja väitel ei võimaldatud tal Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse kohta 13.03.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvuda. Kaebaja kohtuistungil antud kirjelduse kohaselt talle nimetatud dokumenti kätte ei antud, vaid ulatati läbi kambriukseluugi üksnes allakirjutamiseks. Samuti jäeti kaebaja väitel tähelepanuta tema taotlus dokumendi vene keelde tõlkimiseks ega selgitatud õigust esitada dokumendis sisalduva kohta oma arvamus, vaid toodi umbes tunni aja möödudes talle allkirjastamiseks juba teine dokument tema karistamise kohta. Vastustaja ei ole kaebaja eeltoodud väiteid kummutanud. Vastustaja esindaja nõustus kohtuistungil, et kaebaja ei pidanud eestikeelsest dokumendist aru saama, kuid ei osanud samas öelda, kas dokument kaebajale tõlgiti. Vastustaja esindaja ei teadnud ka, kas kaebajale selgitati õigust esitada distsiplinaarmenetluse protokolli kohta oma seisukoht. Kaevatavast käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on need koostatud ühel päeval. Nende asjaolude valguses on kaebaja allkiri eestikeelse distsiplinaarmenetluse protokolli viimasel leheküljel lahtri „olen tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga” juures ja vanglaametniku vastav kinnitus väheveenvad. Tõendamiskoormus ärakuulamiskohustuse täitmise kohta lasub karistuse määrajal, kuid vastustaja ei ole selle kohustuse täitmist kohtumenetluse käigus veenvalt tõendanud. Eeltoodud asjaolud lubavad järeldada, et kaebajale ei antud sisulist võimalust distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumiseks ega distsiplinaarsüüdistuse kohta oma seisukoha ja tõendite esitamiseks. Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et tegemist on distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga, mis võis takistada süütegude toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset 3

(7)3-09-1164 väljaselgitamist ja arvestamist. Ärakuulamine on nõutav ka põhiseaduse § 24 lg 2 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 ja lg 3 p-de c ja d valguses. Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Eeltoodud põhjustel toimus kaebaja karistamine õigusvastaselt, mistõttu puudub vajadus käsitleda muid menetlusosaliste esiletoodud väiteid. Kaebajal on käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud huvi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Põhjendused: Halduskohus on vääralt sisustanud HMS §-s 40 sätestatut ja sellest tulenevalt jõudnud väärale järeldusele. Kohus ei ole tõendeid õigesti hinnanud ega arvestanud vastustaja põhjendustega. Kohus on erapoolikult asunud kaebaja poolele ning jätnud arvesse võtmata asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ja kohtuistungil vastustaja poolt esitatud seisukohad. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja kirjutas distsiplinaarmenetluse käigus 10.03.2009 seletuskirja ja vanglaametnik Eha Müürisepp tutvustas talle 13.03.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli, mida kaebaja kinnitas oma allkirjaga. Samuti nähtub kohtule esitatud vaidemenetluse materjalidest, et vanglaametnik E. Müürisepp kinnitab, et kaebaja ei soovinud protokolli kohta märkusi teha. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus 10.03.2009 kirjutanud seletuskirja. Seega on vangla enne haldusakti andmist andnud kaebajale võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus. Kohus leidis ekslikult, et kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigus. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja andis 10.03.2009 seletuskirja, milles toodud seletusega vangla arvestas distsiplinaarkaristuse käskkirja andmisel. Vangla ei nõustu kohtu seisukohaga, et vangla ei kummutanud kaebaja väidet, et tal ei võimaldatud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvuda. Kaebaja on andnud protokolliga tutvumise kohta allkirja ja seega oli tal võimalik protokolli kohta teha ka märkusi. Kaebajal oli võimalik teha protokollile märkus, et protokoll ei ole arusaadav, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebajal oli võimalus protokollile kirjutada, et ta ei ole protokolliga tutvunud, või üleüldse allkirja andmisest keelduda. Kaebaja seda ei teinud. Kohus arvestas otsuse tegemisel vaid kaebaja kohtus esitatud paljasõnaliste väidetega, jättes tähelepanuta asjaga seotud kirjalikud tõendid, mis tõendavad, et kaebajale anti võimalus protokollile märkuste tegemiseks, kuid kaebaja ei soovinud seda teha. Kaebaja esitas kohtuistungil esmakordselt väite, et tema taotlus protokolli vene keelde tõlkimiseks jäeti tähelepanuta. Seetõttu tugines vastustaja kaebaja väitele vastamisel Tallinna Vanglas väljakujunenud halduspraktikale, mille kohaselt tõlgib inspektor-kontaktisik vajadusel protokolli kinnipeetavale alati suuliselt, kui kinnipeetav protokollist aru ei saa. Puudusid põhjused, miks antud juhul oleks inspektor-kontaktisik pidanud väljakujunenud halduspraktikast kõrvale kalduma. Kohus ei pidanud vastustaja sellekohaseid selgitusi asjakohasteks ja tugines vaid kaebaja kohtus esitatud paljasõnalistele väidetele. Jääb selgusetuks, millega on vanglal võimalik tõendada distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist, kui isegi kinnipeetava omakäeliselt kirjutatud allkiri seda ei tõenda. Halduskohtu otsuse kehtima jäämisel tekib olukord, kus kõigil distsiplinaarkorras karistatud kinnipeetavatel on reaalne võimalus, tuginedes halduskohtu otsusele, väita, et seletuskirja 4
(7)3-09-1164 võtmine distsiplinaarmenetluse käigus ei ole menetlusosalise ärakuulamine, samuti seda, et nad ei saanud aru, millele alla kirjutasid, ning seega kuuluvad käskkirjad tühistamisele.
  1. A. Inaki palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Asjaolu, et ta andis allkirja distsiplinaarmenetluse protokollis kohale „olen tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga“ ei tõenda veel seda, et ta oleks eestikeelsest tekstist ja dokumendi sisust aru saanud, kui ta seda lugeda ei saanud ja seda ka ei tõlgitud. Distsiplinaarsüütegu tehti kindlaks vanglaametnike 13.02.2009 ettekannete põhjal. Kuna distsiplinaarjuurdlus annab tulemusi vaid asjaolude kohese väljaselgitamisega, siis igasuguste kahtluste ärahoidmiseks oleks olnud mõistlik võtta ka kaebajalt seletus 13.02.2009, mitte aga 10.03.
  2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohus rahuldas kaebuse põhjendusel, et vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamata jätmisega HMS § 40 lg 1 nõudeid ning see oluline menetlusviga võis takistada süüteo toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ja arvestamist. Halduskohus leidis, et kaebaja õigust olla ära kuulatud on rikutud seeläbi, et kaebajale ei antud sisulist võimalust distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumiseks ega distsiplinaarsüüdistuse kohta oma seisukoha ja tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga.
  4. HKMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kinnipeetava õigus ärakuulamisele tuleneb ka vangla sisekorraeeskirjast, mille § 97 lg 1 näeb ette, et kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll, milles sama paragrahvi
  5. lõike p-de 13 ja 14 kohaselt peavad muuhulgas olema järgmised andmed: kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta ning distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglateenistuja nimi ja ametinimetus. Vangla sisekorraeeskirja § 98 p 3 kohaselt lisatakse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Osundatud sätetest tulenevalt on kinnipeetaval õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Ärakuulamisõiguse reaalseks tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ning tal peab olema võimalik tutvuda väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga. Olulise menetlusveaga on tegemist juhul, kui karistatavalt isikult ei võeta kirjalikku seletust või kui talle ei anta võimalust oma seisukohtade avaldamiseks või tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjas kogutud tõendid alust järelduseks, et kaebaja oleks käesoleval juhul jäetud distsiplinaarmenetluses ära kuulamata ja talle distsiplinaarmenetluse protokoll tutvustamata.
  6. Kaebajat on kaevatava käskkirjaga distsiplinaarkorras karistatud

§ 67

p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.7 rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta 13.02.2009 kella 19.35 paiku Tallinna Vangla IV sektsiooni koridoris lokaalukse juures ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid ning kasutas vanglaametnik V. Nigrovski suhtes kahemõttelist ja solvavat väljendit. 5

(7)3-09-1164

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.7 kohaselt peab kinni peetav isik teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kuigi vanglaametnike V. Nigrovski, V. Ventmanni ja S. Reuti ettekannetes (tl 20 pöördel - 23) on lisaks kaebaja poolt ebaviisaka väljendi kasutamisele märgitud, et kaebaja õhutas vaenulikku õhkkonda vangla administratsiooni suhtes ja laimas valvur V. Nigrovskit, ei ole käskkirjas kaebajale sellise süüteo toimepanemist ette heidetud. Kaebaja 10.03.2009 seletuskirjast (tl 18), milles ta kirjeldab 13.02.2009 õhtul aset leidnud sündmusi, nähtub, et ta oli seda kirjutades teadlik, millises rikkumises teda süüdistatakse. Kaebaja märgib seletuskirjas, et ta ei ole kellegi suhtes mingisuguseid solvavaid väljendeid öelnud. Õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud ka seeläbi, et kaebajalt võeti seletuskiri alles 10.03.2009 ehk kolm päeva enne distsiplinaarkaristuse määramist. Kaevatavast käskkirjast nähtub, et vangla on kaebaja seletust kui tõendit ja selles väljendatud seisukohta rikkumise mittetoimepanemise kohta distsiplinaarkaristuse käskkirja andmisel hinnanud kogumis teiste distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega ja pidanud vanglaametnike seletusi kaebaja väitest usaldusväärsemateks. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Vangla on taganud kaebajale distsiplinaarmenetluses HMS § 40 lg-st 1 tuleneva ärakuulamisõiguse kaebajalt kirjaliku seletuskirja võtmise läbi.

  1. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja omakäeliselt kirjutatud kuupäev ja allkiri distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 16-17) tutvumise kohta ning vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku Eha Müüriseppa allkiri ja kuupäev protokolliga tutvustamise kohta annavad piisava aluse eeldada, et kaebajale oli tagatud reaalne võimalus tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga. Täiskasvanud isikute puhul on mõistlik eeldada, et nad ei kirjuta alla dokumentidele ilma dokumentide sisuga tutvumata. Olukorras, kus isiku väidetav taotlus tutvustatava dokumendi tõlkimiseks talle arusaadavasse keelde jäetakse dokumenti tutvustava ametniku poolt tähelepanuta ja isik ei saa seetõttu dokumendiga tutvuda, või ka juhul, kui isikule ei võimaldata dokumendiga tutvumiseks piisavalt aega, on tavapärane, et isik teeb sellekohased märkused dokumendile, sest vastasel juhul ei ole tal hiljem võimalik oma väiteid millegagi tõendada. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja teinud distsiplinaarmenetluse protokollile ühtegi märkust, millest nähtuksid väidetavad takistused sellega tutvumisel, ei pea ringkonnakohus kaebaja väiteid takistusest protokolliga tutvumisel usutavateks.
  2. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kaebajale oli distsiplinaarmenetluses ärakuulamisõigus piisavalt tagatud ja halduskohtu otsus kaebuse rahuldamise kohta tuleb tühistada.
  3. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha halduskohtu poolt hindamata jäetud kaebaja väidete suhtes kaevatava käskkirja õigusvastasuse kohta.
  4. Kaebaja väitel ei selgitatud talle 13.02.2009 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise põhjust ja otsus oleks pidanud olema vormistatud kirjalikult. Haldusasjas on Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidaja Valeri Pesnja 13.02.2009 korraldus (tl 17 pöördel) kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta

§ 63

lg 4 alusel seoses raske distsipliinirikkumisega.

§ 63lg 4 alusel on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul raske distsipliinirikkumise korral õigus paigutada 6

(7)3-09-1164 distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda Tallinna Vangla väites, et korralduse koostanud peaspetsialist-korrapidaja oli selle tegemise ajal kõrgeimaks kohalviibivaks vanglaametnikuks vanglas. Kaebajale väidetavalt eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise põhjuse selgitamata jätmine ei muuda tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise toimingut 13.02.2009 korralduse alusel õigusvastaseks.
  1. Kaebaja väidab, et ta ei ole kasutanud temale süüks pandud väljendit. Samas kinnitavad kaebaja poolt vanglaametnik V. Nogrovski suhtes kahemõttelise ja solvava väljendi kasutamist lisaks vanglaametnik V. Nogrovskile vanglaametnikud V. Ventmann ja S. Reut nii 13.02.2009 ettekannetes (tl 54-55) kui ka 12.03.2009 seletuskirjades (tl 52 ja 50 pöördel). Kaebaja ei ole toonud välja põhjusi, mis seaks kahtluse alla vanglaametnike V. Ventmanni ja S. Reuti ettekannetes ja seletustes toodud kinnituse kaebaja poolt kahemõttelise ja solvava väljendi kasutamise kohta vanglaametnik V. Nogrovski suhtes. Seetõttu peab ringkonnakohus vanglaametnike V. Ventmanni ja S. Reuti kirjalikke seletusi kaebaja väidetest usaldusvääresemateks ning leiab, et kaebaja poolt vanglaametnik V. Nogrovski suhtes kahemõttelise ja solvava väljendi kasutamine on distsiplinaarmenetluse käigus õigesti tuvastatud.
  2. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, mille kohaselt tuleks tema poolt kasutatud väljendit, vene keele eripära arvestades, pidada lauseid ühendavaks lüliks. Isegi kui kaebaja peab tema poolt kasutatud väljendit tavapäraseks ja lauseid ühendavaks lüliks, ei ole sellise väljendi kasutamine ametnikega suhtlemisel aktsepteeritav. Tegemist on ilmselgelt ebatsensuurse sõnaga, mille kasutamine kinnipeetava poolt on Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.7 kohaselt keelatud. Tallinna Vangla kodukorra näol on tegemist kinnipeetavale täitmiseks kohustusliku õigusaktiga, milles on täpsustatud vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas.
  3. Ringkonnakohus ei tuvastanud kaalutlusvigu kaebaja karistamisel ja kaevatavas käskkirjas kajastatud rikkumise toimepanemise asjaolusid arvestades leiab, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ilmses vastuolus tema poolt toime pandud rikkumisega. Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.
  4. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu 26.01.2010 otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab A. Inaki kaebuse Tallinna Vangla 13.03.2009 käskkirja nr 177-d õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
  5. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna pooled ei ole esitanud apellatsioonimenetluses menetluskulude taotlusi, siis jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.