). Liitumislepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on
Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg 1 ja lg 3 teist lauset.
lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Liitumislepingu kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Kostjale on arveid esitatud perioodil 01.07.200630.10.2006 ja viimase arve tasumise tähtpäev oli 30.10.2006. Seega algas vaidlusaluses lepingust tuleneva tasunõude aegumistähtaeg
Nõude aegumistähtaja alguseks peab
lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas lepingust tulenevate teenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2006.a kell 00:00. Aegumistähtaeg lõppes
lg 1 arvestades seega 31.12.2009 kell 24:00 (vt lisaks Riigikohtu 12.11.2008.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11).
lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas 07.12.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 07.09.1999 sõlmitud telefoniteenuste lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks.
lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega muuhulgas võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kohus leiab, et nõude aegumine peatus
lg 1 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kostja vastu 07.12.2009.a, seega ei ole hageja nõue aegunud ning kohus jätkab tsiviilasja menetlemist. Menetluskulude osas võtab kohus seisukoha lõppotsuses. Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.