2-10-26251/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. oktoober 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-26251 Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised Abielu lahutamise ja omandiõiguse tunnustamise nõue 325 000 krooni Hageja: I L isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xx-xx Esindaja: vandeadvokaat Natalia Suvorova, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna 10 Kostja: H L isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx, xxxxx xx-xx Esindaja: Neeme Sild, Õigusbüroo Neeme Sild OÜ, Haapsalu, Posti 26 Kohtuistungi toimumise aeg 11.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada I L’i (xxxxxxxxxxx) ja H L’i (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx.a. xxxxxxxx Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.xxx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. 2 Tunnistada abielu ajal omandatud korteriomand (kinnistusregistriosa nr.xxxxxxx, asukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xx-xx) I L’i (xxxxxxxxxxx) lahusvaraks ja kanda I L kinnistusregistrisse kinnistu nr.xxxxxxx omanikuna. VÕS § 468 lg.1 p.1 alusel lugeda käesolev kohtuotsus omandiõiguse tunnustamise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab käesolevas asjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja poolt kohtus antud selgituste kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx.a. Abielu sõlmimise ajal elasid pooled xxxxxxxxx, xxxxx xx. Nimetatud aadressil paiknev elamu kuulus hageja esimesele abikaasale, kes oli selle testamendiga pärandanud poeg O L’ile. 1999.a. müüs O L kinnistu ära ning andis hagejale uue elamispinna soetamiseks 1/3 müügitulust, so 210 000 krooni. 23.12.1999.a. kanti nimetatud summa hageja arveldusarvele ja samal päeval võttis hageja sularahas välja 90 000 krooni, vajades seda korteri ja sõiduauto ostmiseks. 18.01.2000.a. sõlmitud korteri ostu-müügilepingu pooleks(ostjaks) oli H L, mistõttu kanti korteri omanikuna kinnistusregistrisse tema. Müüjale tasuti enne lepingu sõlmimist sularahas ja seda tegi hageja. Viimane põhjendab sellist käitumist asjaoluga, et usaldas korteri omandamise hetkel oma abikaasat ning soovis, et vara oleks tema nimel. Üheaegselt korteriga ostis hageja abikaasale ka sõiduauto BMW, millega kostja sõitis Soome Vabariiki ja mille edasine saatus on hagejale teadmata. 1997.a. alates on kostja tarvitanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Kooselu on olnud heitlik ka seetõttu, et kostja töötas aeg-agal Soomes. xx.xx.xxxx.a. suri hageja ämm ning kostja asus elama ema korterisse xxxxxxxxx. Hageja, soovides kooselu jätkata, pendeldas kahe elukoha vahel ning viis osa enda asjadest xxxxxxxxx, sealhulgas televiisori ja muusikakeskuse. Pooltel olnud ka plaan xxxxxx korter maha müüa ja saadud rahaga xxxxxxxxx paiknev korter renoveerida. 1.04.2009.a. viskas kostja hageja xxxxxxxx korterist välja ning sellest alates on hageja hinnangul nende abielulised suhted lõppenud. Hageja soovib abielu lahutada, kuna ei pea kooselu taastamist enam võimalikuks. Hageja palub korteriomand asukohaga xxxxxx xx-xx tunnistada tema lahusvaraks, kuna see on omandatud tervikuna hagejale kuulunud vara arvel. Kostja seisukoht Kostja on esindaja vahendusel kohtule teatanud, et tunnistab tema vastu esitatud nõudeid abielu lahutada ja abielu kestel soetatud korteriomand abikaasa lahusvaraks tunnistada. Kostja hinnangul on poolte abielulised suhted juba aastaid tagasi lõppenud ja abikaasade ühisomandis olev korteriomand võib jääda hageja ainuomandisse tingimusel, et sellega on kõik hageja rahalised nõuded kostja vastu rahuldatud ja hageja loobub menetluskulude nõudest kostja vastu. 3 Kostja palub tsiviilasi läbi vaatata ilma tema osavõtuta. Kohtu seisukoht ja põhjendused PS § 67 lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. I ja H L abielu ei ole olnud kooskõlaline, mida kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et pooled määratlevad abielulise kooselu lõppu väga erinevalt. Käesoleval ajal kumbki pool enam kooselu taastamist ei soovi ning kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Poolte abiellumise ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 14 lg.1 kohaselt oli abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg.1 kohaselt oli abikaasade lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhte lõppemist. 1.07.2010.a. kehtima hakanud perekonnaseaduse kohaselt on kõnesoleval juhul tegemist varaühisusega PS § 25 tähenduses ning PS § 27 lg.2 p.2 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Kohtule esitatud tõend, so I L kuuluva konto nr.xxxxxxxxxx väljavõte, kinnitab, et 23.12.1999.a. sai hageja oma pojalt O L’ilt 210 000 krooni, millest 90 000 krooni on samal päeval I L poolt sularahas välja võetud /t.l.8/. Hageja seletuse kohaselt oli tegemist pärandvara müügist saadud rahaga. 18.01.2000.a. sõlmitud korteri ostu-müügilepingu /t.l.1-5/ p.2 nähtuvalt on korteri ostuhind müüjale täielikult tasutud enne lepingu allkirjastamist. Seega on hageja väide, et korteriomand asukohaga xxxxxx xx-xxxomandati temale kuulunud lahusvara arvelt, täielikult tõendamist leidnud ning nimetatud asjaolu on kostja ka õigeks võtnud. Kehtiva perekonnaseaduse § 34 lg.2 kohaselt võib abikaasa, kes on oma lahusvara kasutanud ühisvara huvides, nõuda selle väärtuse hüvitamist ühisvara arvelt. Kõnesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hüvitisena oma lahusvara kasutamise eest tuleb ühisomandis olev korteriomand tunnistada hageja lahusvaraks. Eeltoodust tulenevalt tuleb korteriomand asukohaga xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xx-xx (registriosa nr.xxxxxxx) tunnistada hageja lahusvaraks, tunnustada hageja ainuomandiõigust nimetatud varale ning kanda kinnistusregistrisse kinnistu nr.xxxxxxx omanikuna I L. Kuna kostja on hagi mõlema nõude osas õigeks võtnud, tuleb käesolev kohtuotsus tunnistada omandiõiguse tunnustamise osas VÕS § 468 lg.1 p.1 alusel viivitamata täidetavaks. Kohtunik: Anne Randjärv