2-10-30012 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-30012 Tsiviilasi M D avaldus S I vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (lapse ema) M D (isikukood XXX) Asjast puudutatud isikud Alaealine laps A I (isikukood XXX Lapse isa S I (isikukood XXX) Eestkosteasutus Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman RESOLUTSION
- Jätta M D avaldus S I vanema õiguste äravõtmiseks rahuldamata.
- Menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 21.06.2010.a esitas M D kohtule avalduse S I vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse A I suhtes. Avalduse kohaselt S I ei osale lapse A I kasvatamises ja ülalpidamises. Tal on elatise võlgnevus juuni 2010.a seisuga 98850 krooni. Viimati nägi S I oma last 2006.a veebruaris. S I kuritarvitab alkoholi, samuti on ta korduvalt kohtulikult karistatud ja on kandnud karistust kinnipidamisasutustes. Avaldaja on arvamusel, et igasugune kokkupuude, mõju, kasvatus jne Sergei Ivanovi poolt lapsele võib omada nii psüühilist kui füüsilist kahju A tervisele. Samuti 1
(3)2-10-30012 arvab, et juhul, kui temaga juhtub õnnetus, siis ei saa usaldada lapse kasvatamist ja ülalpidamist sellise vastutustundetu käitumisega isikule nagu S I, kuna see toob endata kaasa nii psüühilise kui füüsilise kahju lapsele. Eestkosteasutus kirjalikus seisukohas M D avalduse kohta ei toeta avaldaja nõuet S I vanema õiguste äravõtmisest. Asja materjalide kohaselt nägi S I viimast korda oma peaga 2006.a aasta lõpus, et suhelnud temata pikemat aega ega tegele tema kasvatamisega, millest lähtuvalt on A I väljaspool hädaohtu isa poolt ning puudub vajadus piirata S I hooldusõigust. 04.10.2010.a kohtuistungil selgitas kohus avaldajale õiguslikku olukorda, et alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadus ei näe ette võimalust vanemaõiguste äravõtmiseks. Uue seaduse järgi võib piirata isiku või vara hooldusõigust. Kohus andis avaldajale aega uue nõude esitamiseks kuni 15.10.2010.a. Avaldaja ei ole uut nõuet kohtule esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on ei kuulu rahuldamisele. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 50 lg 1 sätestas, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 järgi võis kohus vanema õigused ära võtta, mh siis kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muudel põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Avalduses toodud asjaoludest ning kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt nõuab avaldaja lapse isalt vanema õiguste äravõtmist, kuna lapse isa ei tunne huvi lapse vastu, viimasel korral nägi ta laps 2006. aasta veebruaris. Ta ei soovi olla lapse isaks, ei maksa elatist ning võib oma käitumisega (kuritarvitab alkoholi, korduvalt kohtulikult karistatud) võib osutada lapse tervisele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 135 lg 2 kohaselt võib isikuhoolduse kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemust andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et S I ei täida vanema kohustusi poja A I suhtes. Kohtu arvates esitatud asjaolud ei ole piisavad, et võtta S I ära täielikult lapse hooldusõigus. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et S I ohustaks lapse heaolule. Sellele arvamusele tuli ka eestkosteasutus kirjalikus seisukohas. Seega S I lapse suhtes täieliku hooldusõiguse äravõtmise nõue tuleb jätta rahuldamata. 2
(3)2-10-30012 Hooldusõiguse piiramise nõuet ei ole avaldaja esitanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)