TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-724 Otsuse kuupäev 04.05.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Pavel Gladõš kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1962 (5 ööpäeva kartserit) tühistamise nõudes Asja läbivaatamine 14.04.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Pavel Gladõš; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Anastassia Rjabov. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1962 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Pavel Gladõš’i kartserisse paigutamisega 5 (viieks) ööpäevaks Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.3 rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 01.12.2009.a kell 10.55, minnes jalutuskäigule kasutas valvuriga suheldes ebatsensuurseid väljendeid. 29.01.2010.a esitas P.Gladõš vaide Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi K.Vadi 31.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1962 peale. 05.03.2010.a. vaideotsusega nr E5 37 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. 19.03.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Pavel Gladõš’i kaebus Tartu Vangla peaspetsialistüksuse juhi 31.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1962 tühistamise nõudes. 22.03.2010.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Pavel Gladõš selgitab kaebuses, et ta ei ole nõus nimetatud käskkirjaga, kuna ta ei ole süüks pandud tegu toime pannud ning teda on alusetult karistatud. Kaebaja selgitab, et 01.12.2009.a. tuli ta välja kambrist nr 1011 jalutama. Korrapidaja Ello Tagel käskis kaebajal käed selja taha panna. Kuna korrapidaja ütles seda eesti keeles, siis ei saanud kaebaja temast aru, kuna kaebaja ei valda eesti keelt. Kui kaebaja läks valvurile lähedale, et valvur kaebaja läbi otsiks, kordas ta oma korraldust juba vene keeles ja kaebaja allus vanglaametniku korraldusele. Kaebaja pani käed selja taha, aga valvur ütles seda hilja, sest kaebaja lähenes juba valvurile ja kohe pidi ta käed panema seina peale. Sellel ajal, kui korrapidaja (Ivo Lepp) kaebaja läbi otsis, ütles korrapidaja Ello Tagel, et peale jalutuskäiku saab kaebaja raporti selle eest, et ei täitnud tema korraldust. See oli kella 9.30 ajal hommikul, aga mitte kell 10.
- Kell 10.55 tuli kaebaja juba jalutuskäigult tagasi ja valvur Ello Tagel tahtis anda kaebajale seletuskirja. Kaebaja ei mõistnud mille eest, kuna ta täitis vanglaametniku korralduse ja pani käed selja taha. Sellepärast, et kaebaja korralduse täitis, keeldus ta seletuskirjast. 22.01.2009.a. teatati kaebajale, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Inspektorkontaktisik Paul Jermolajev lasi kaebajal distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda: ettekanne nr 2022, 10.12.2009.a. ettekanne, 10.12.2009.a. Ilmar Hurti ettekanne ja teatis. Kaebaja tutvus nende paberitega ja kirjutas alla, et on tutvunud 22.12.2009.a. Inspektorkontaktisik Paul Jermolajev tõlkis kaebajale seda, milles seisneb kaebaja süü ja viitas samuti, et kaebaja solvas korrapidajat. Kaebaja selgitab, et ta ei öelnud vanglaametnikule mitte sõnagi ning seetõttu ei saanud ta vanglaametnikku ka solvata. Kaebaja palus inspektor-kontaktisik Paul Jermolajevil üle kuulata tunnistajad, millele kaebaja sai järgmise vastuse: „Üks sinu tunnistaja tuleb järgmisel aastal puhkuselt“. Kaebaja märgib, et ei ole üle kuulatud tunnistajaid, kes oleksid pidanud samuti ettekande kirjutama ja tema sõnu kinnitama, et kaebaja on valvurit solvanud. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse juures oleksid pidanud olema nende valvurite raportid, kes viibisid selle intsidendi juures, ehk Peeter Fomin, Ivo Lepp ja Lilian Kuhhi. Kaebaja märgib, et Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 98 lg 1 järgi lisatakse protokollile tunnistajate seletused, kuid tunnistajate seletusi tema distsiplinaarprotokollis ei ole. Kaebaja märgib, et haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja ei ole keeldunud selgitusi andmast, vastupidi, ta soovis ning isegi ütles kontaktisikule, et ta tahab anda selgitusi suuliselt. Täiendavalt märgib kaebaja, et inspektor-kontaktisik Paul Jermolajev lisas distsiplinaarprotokolli 2 tähte, nii et tuli 2 erinevat sõna ning seda järgmiselt: ettekanne nr 2022 kohaselt valvur Ello Tagel ja 10.12.2009.a. ettekanne, mis kaebaja talle ütles, selliste sõnadega (tõ suka ne jobuvaisja na do mnoi), inspektor-kontaktisik Paul Jermolajev kirjutas distsiplinaarprotokollis selliste sõnadega (tõ suka ne võjobuvaisja nado mnoi), s.t. lisas 2 tähte ja välja tuli ebatsensuurne sõna ja sai 2 erinevat sõna, ja nimelt: „võjobuvaisja“ ja „jobuvaisja“ – need on 2 täiesti erinevat sõna. Kaebaja selgitab, et seetõttu on juba ettekandes ja distsiplinaarprotokollis vastuolud. 2 14.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et ta teab küll, et sisekorraeeskirjade järgi tuleb käed selja taha panna ja seda ta ei eitagi, et korda rikkus. Kuid selle peale, kui E.Tagel ütles kaebajale, et ta teeb ettekande, ei ütelnud kaebaja ühtegi ebatsensuurset sõna. Kaebaja tunnistab, et ta oli natuke agressiivne, mis seisnes selles, et oli närviline ja tõstis häält, pärast seda, kui E. Tagel andis kaebajale oma tooniga käsu. Kaebaja ütles selle peale „v lob votru“. (st eesti keeles surun otsa ette). Kaebaja märgib, et ta ei öelnud neid ebatsensuurseid sõnu, mida E.Tagel oma raportis kirjutas. Kaebaja ei ole Ello Tagelile öelnud, et ainult sektsiooni vanem annab kaebajale korraldusi ja et E.Tagel ei ole kaebajale mingi ütleja. Kaebaja ei tea, miks E.Tagel teda alusetult süüdistab. Kaebaja märkis, et käskkiri on täpne, kuid see mis E.Tagel kirjutas, ei ole täpne. Selle eest, et Tagel kirjutas valesti, sellepärast ei ole kaebaja nõus talle määratud karistusega. Lähtuvalt eeltoodust palub P.Gladõš tühistada Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi 31.12.2009.a käskkiri nr 1-4/
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Pavel Gladõš’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud selgituste ja põhjenduste juurde ning P. Gladõši poolt halduskohtusse esitatud kaebuse kohta soovib märkida järgmist. Kaebaja leiab, et tema distsiplinaarsüütegu on tõendamata, kuna intsidendi juures viibinud tunnistajatelt ei ole menetluse käigus seletuskirju võetud ning ainult vanglateenistuse ametnik E. Tageli sõnad ei tõenda tema süüd. Pavel Gladõš viitab justiitsministri 30.11.
- a määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri“ 98 p-le 1, mille kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused ning leiab, et menetleja ei ole protokollile lisanud intsidendi juures viibinud vanglateenistuse ametnike Peeter Fomini, Ivo Lepa ja Lilian Kuhhi seletuskirju. Nimetatud ametnikelt seletuskirjade võtmise vajadusest on P. Gladõš korduvalt antud distsiplinaarasja menetleja inspektor-kontaktisik Paul Jermolajevile rääkinud, kuid neid märkusi jäeti tähelepanuta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 38 lg 2 kohaselt võivad tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Sama paragrahvi lõike 3 järgi on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Eeltoodust tulenevalt on vangla seisukohal, et P. Gladõši distsipliinirikkumine on juba vanglal olemasolevate tõenditega tõendatud. Samas tuleneb eeltoodust, et ka menetlusosalisel (antud juhul P. Gladõšil) on kohustus aktiivselt menetluse läbiviimise ajal selles osaleda. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemal seisvale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike- ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid. 3 Seega, kui kaebaja kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebatsensuurset väljendit, siis oli ametnikul seadusest tulenev kohustus koostada ettekanne ja anda vangla direktorile kaebaja distsipliini rikkuvast käitumisest teada. Koheselt peale intsidendi toimumist koostas vanglateenistuja E. Tagel ettekande nr 2022 ning teavitas sellest vangla julgeolekuosakonda. Oma kaebuses väidab P. Gladõš, et ei ole keeldunud selgituste andmisest ning viitab HMS § 40 lg-le 1, mis sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväiteid. Vastustaja leiab, et kaebaja kinnitab kaebuses ise seda, et peale 01.12.2009.a toimunud intsidenti on tema ise seletuskirja andmisest keeldunud. Oma keeldumist põhjendab P. Gladõš sellega, et tema ei teadnud, millega seoses pakkus valvur E. Tagel temale kirjutada seletuskirja. Kaebaja kirjeldab juhtunut detailselt ning leiab, et tema täitis E. Tageli korralduse käed selja taha panna. Sellest tulenevalt ei pidanud P. Gladõš vajalikuks omapoolseid selgitusi anda. Siinkohal märgib Tartu Vangla, et E. Tageli 01.12.2009 koostatud ettekandest on selgelt näha, et tema ei räägi kinnipeetava allumatusest, vaid üksnes ebatsensuurse väljendi kasutamisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et käskkirja 14/1962 kohaselt ei karistatud kinnipeetavat korraldusele allumatuse eest, vaid üksnes ebatsensuurse väljendi kasutamise eest. Sellest tulenevalt ei puutu antud juhul asjasse kaebaja poolt esitatud selgitused selle kohta, et tema on teisel korral talle antud korraldusele allunud. Samas on alusetud kinnipeetava väited, et tema ei olnud teadlik, millise rikkumisega seoses pakuti talle esitada seletuskirja. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida ka sellele, et isegi juhul, kui P.Gladõš oli seisukohal, et valvuri korraldusele on tema allunud ning sellega seoses ei soovi omapoolseid selgitusi anda, pidi tema seletuskirjas seda märkima, kuid mitte sellest koheselt loobuma. Tuginedes eeltoodule asub Tartu Vangla seisukohale, et kinnipeetava poolt kaebuses toodud väited, et vangla võtab arvesse vaid ametnike ütlusi, ning kinnipeetavat mitte kunagi ei usu, ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja ühtegi omapoolset selgitust esitanud. Nimelt ei kasutanud P. Gladõš oma võimalust esitada seletuskirja intsidendi toimunud päeval 01.12.2009.a, distsiplinaarmenetluse algatamise kuupäeval 22.12.2009.a, distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamise kuupäeval 30.12.2009.a. P. Gladõši poolt kohtule esitatud kaebusele lisatud selgitustaotlustele vastuste nr V1 1-1 ja V1 12816-1 puhul tuleb märkida järgmist. Mõlemad selgitustaotlused olid kinnipeetava poolt esitatud alles peale distsiplinaarmenetluse lõpetamist, mis samuti kinnitab seda, et menetlejal ei olnud võimalik distsiplinaarmenetluse protokolli koostamisel kinnipeetava poolseid väiteid arvesse võtta. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses juhib P. Gladõš kohtu tähelepanu ka järgmisele asjaolule: distsiplinaarasja menetleja inspektor-kontaktisik Paul Jermolajev lisas distsiplinaarmenetluse protokollis ebatsensuurse sõna kirjutamisel sellele 2 tähte, nimelt on ametnik E. Tageli 01.12.2009 ettekandes olemas sõna „jobuvaisja“ ning protokollis on kirja pandud sõna “võjobuvajsja“. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on täiesti erinevate sõnadega, kusjuures esimese variandi puhul ei ole tegemist ebatsensuurse sõnaga. Antud juhul rõhutab Tartu Vangla, et mõlemad eelpool toodud sõnade kirjutamise variandid on samasuguse ebatsensuurse tähendusega. Lisaks tuleb märkida, et vanglateenistuse ametnik E. Tageli 10.12.2009 lisaettekandest tulenevalt tundis tema ennast solvatuna just kinnipeetava poolt kasutatud sõnast „suka“, mis on antud kontekstis samuti ebatsensuurse tähendusega ning ühtemoodi kirjutatud nii ettekandes kui ka protokollis. Asjaolu, et kaebaja ühest küljest püüab protokollis toodud ebatsensuurse väljendi tähendust teisiti selgitada, kuid hiljem räägib kaebuses sellest, et tema ei ole üldse ühtegi ebatsensuurset sõna kasutanud, tõendab seda, et toodud põhjendustega kavatseb P. Gladõš oma süütegu õigustada. 4 14.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja lisaks, et distsiplinaarrikkumine on leidnud tõendamist ja vanglal ei ole alust kahelda Tartu Vangla ametniku Ello Tageli sõnade õigsuses. Pavel Gladõš tunnistas, et tema käitumine oli ähvardav ja agressiivne. E. Tagel on eesti emakeelega ametnik ja tema ei saanud välja mõelda ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid. Pavel Gladõš ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi seletust. Ta esitas ühe märgukirja ja selgitustaotluse peale distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei saanud neid arvestada, sest neid ei olnud veel. Vastustaja leiab, et rikkumine on selge ja käskkiri põhjendatud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta P.Gladõš’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja väide, et ta ei ole kasutanud vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu ja seega ei ole rikkunud Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3, ei ole leidnud tõendamist. Kaebaja ei eita, et kasutas valvuriga suheldes ebatsensuurseid väljendeid ja käskkiri selles osas on õige. Kaebaja ei ole nõus sellega, et temale on süüks inkrimineeritud need ebatsensuursed sõnad, millised on märgitud valvur E.Tageli poolt. Ta teatas, et oli närviline ja kasutas solvavat ja ähvardavat väljendi „v lob votru.“, kuid mitte neid sõnu, millest kirjutas valvur E.Tagel. Kohus leiab, et kaebaja süü on tõendatud toimiku materjalidega. Distsiplinaarmenetluse protokolli, valvuri E.Tageli ettekandega on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja p 7.2.
- E.Tagel märgib ettekandes, et andis seadusliku korralduse panna käed selja taha (korralduse andis eesti ja ka vene keeles). Tema seaduslikule korraldusele kinnipeetav koheselt ei allunud, vaid ärritus ja hakkas vene keeles vanduma (tõ suka ne jobuvaisja na do mnoi) ja ütles veel, et ainult sektori vanem võib talle korraldusi anda ja tema ei ole mingi ütleja. Kui ka sektori valvur seadusliku korralduse andis, siis kinnipeetav P.Gladõš pani käed selja taha. Selle väljendiga ta solvas valvurit, öeldes talle „suka“. Varasemalt kinnipeetav P.Gladõsiga valvur E.Tagelil konflikatsioone ja tema poolseid solvanguid ei ole olnud. (t.l. 14) Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem, kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et kaebaja ei ole kasutanud neid ebatsensuurseid sõnu, millest vanglaametnik teatas vangla juhtkonda peale juhtunut. On arusaadav kaebaja tahe vabaneda distsiplinaarkaristusest ja selleks ta kasutab kõiki võimalusi. Ei ole tõenäoline, et valvur tegi ettekande sündmuse osas, mis ei leidnud aset. Selleks vangla ametnikel lihtsalt ei ole põhjust. Kui lähtuda sellest, mida tunnistab kaebaja, mis väljendi ta kasutas, juba see annab aluse Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 rikkumisest, sest need sõnad on kindlalt solvavad väljendid. Kohus leiab täielikult tõendatuks P.Gladõš’i süüline distsiplinaarrikkumine. Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel on olnud õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud, et kinnipeetaval on 37 kehtivat distsiplinaarkaristust ja 6 karistust vangla ametniku solvamise ning ebaviisaka käitumise eest. 5 Käskkirjas on põhjendatud ja motiveeritud kohaldatav distsiplinaarkaristus. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. On proportsionaalne kaalutlusvigadeta ja õiguspärane. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 6