← Eesti

2-10-9753/12

2-10-9753 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-9753 Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi I M pärandi hoiumeetmete rakendamine

§ 589

lg 1 ja lg 2, pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Loa andmise otsustab kohus määrusega. /---/. Vastavalt TsMS § 590 lg 1 ja lg 2, hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda. Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Vastavalt TsMS § 516 lg 1 p 2, lg 3 ja lg 4, kohus määrab varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul 4

(6)2-10-9753 põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Hoolduse seadmise määruses märgitakse isik, kelle varale hooldus seatakse, samuti isik, kes määratakse hooldajaks. Hoolduse seadmise määrus annab hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. Pärandi hooldajat Martin Kruppi tuleb kohustada valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine, andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru I M pärandvara hooldamisest, võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast, pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS § 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu, sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg 4 sätestatut. Määrus tuleb toimetada kätte Martin Kruppile, teha teatavaks pärijatele ja võlausaldajale ning edastada pärimisregistrile. Määrus jõustub käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Martin Kruppile Kehtiva PärS § 112 lg 1 kohaselt, pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. Vastavalt PärS § 138, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel. Kohus määrab I M pärandvara inventuuri tegijaks Narva kohtutäitur Krista Järvet (büroo asukoht: Tallinna mnt 9, 20303 Narva) ja annab kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks, PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

§ 172

lg 4, hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kanda pärandvara arvelt. 5

(6)2-10-9753 Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2, /---/. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 179

lg 1 ja lg 4, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.

§ 179

lg 5, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Välja mõista I M pärandvarast riigituludesse 200 krooni peale pärandvara inventuuri teostamist. Vastavalt TsMS § 179 lg 6-9, justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Pärandi hooldaja esitas kohtule taotluse seada pärandvara hulka kuuluvale korteriomandile (asukohaga XXX Narva) käsutamise keelumärge. Lähtuvalt PärS § 110 lg 2 p 4, pärandvara hoiumeetmed on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p 2, hagi tagamise abinõud on kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõttest, et pärijale kuuluvale korteriomandile, asukohaga XXX Narva on 20. mail 2008 seatud käsutamise keelumärge võlausaldaja kasuks. Kuna keelumärge sulgeb kinnistusraamatu registriosa ja ei võimalda sinna kandeid teha, tuleb pärandi hooldaja taotlus keelumärke seadmiseks jätta rahuldamata. Aarne Lõhmus Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.