3-09-1413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1413 Haldusasi J.M. (end B.) kaebus Rahandusminis-teeriumi kohustamiseks riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-s 5 sätestatud hüvituse väljamaksmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2010.a. Menetlusosalised Kaebaja J.M. Vastustaja Rahandusministeerium, esindaja Silvi Uljas RESOLUTSIOON Jätta J.M. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- J.M. viibis kriminaalasjas nr 07231600711 Harju Maakohtu (HMK) 17.03.2008.a määruse alusel vahi all 16.03.2008.a kuni 09.08.2008.a (tl 9). Põhja Politseiprefektuur (PPP) lõpetas 01.11.2007.a prokuratuuri loal määrusega samas kriminaalasjas J.M. osas kriminaalmenetluse (tl 8).
- J.M. esitas 15.04.2009.a Rahandusministeeriumile (RM) avalduse, milles palus välja maksta kompensatsioon vahi all viibimise eest kriminaalasjas nr 07231600711 (tl 7, 34, 36, 70). Avaldusele oli lisatud HMK tõend vahi all viibimise kohta (tl 6-7, 70). RM 21.04.2009.a kirjaga (nr 4-4/5540) „Hüvitis” paluti J.M.l esitada hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks olev dokument riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 p 1 järgi (tl 6). J.M. esitas 18.05.2009.a RM-le PPP 01.11.2007.a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 07231600711 (tl 7).
- RM 02.06.2009.a kirjaga nr 4-4/5540 „Hüvitis” teatati J.M.le, et tema avaldus jäetakse läbi vaatamata, kuna see on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes (tl 7). Kirja kohaselt tekkis J.M.l hüvitise taotlemise õigus 01.11.2007.a, millal lõpetati tema osas kriminaalasjas nr 07231600711 menetlus, avaldus on aga esitatud esmakordselt 15.04.2009.a, milliseks ajaks oli seaduses sätestatud kuue kuuline tähtaeg möödunud. Kirjas märgiti, et kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta, puudub seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks.
- J.M. esitas 26.06.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse RM-i kohustamiseks AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvituse väljamaksmiseks (tl 1-2, 15). Kohus võttis kaebuse 21.09.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks RM (tl 26-27). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebuse põhjendus. 2007.a märtsis nägi kaebaja televiisorist ja luges ajalehest, et teda otsib politsei. Seejärel läks kaebaja politseisse, kus ta peeti kinni. Kaebaja vabastati vahi alt 2007.a augustis ja talle anti selle kohta tõend ja öeldi, et teda kutsutakse ülekuulamisele kui kahtlustatavat. 2008.a aprillis kutsuti kaebaja kohtusse, kus talle öeldi, et ta on selles kriminaalasjas tunnistaja. Järgmisena läks kaebaja 2008.a mais RM-sse, et kirjutada avaldus hüvituse saamiseks. RM vestibüülis ütles üks naine kaebajale, et see vabastamise tõend pole hüvitise saamiseks piisav ja et on vaja kohtuotsust. Kaebaja ütles, et tema on selles asjas tunnistaja. Selle peale öeldi kaebajale, et vaja on kohtuotsust, ilma milleta pole mõtet avaldust kirjutada. Kohus lõppes 04.02.2009.a ja siis palus kaebaja kohtukantseleil väljastada talle tõend. Tõend väljastati kaebajale 2009.a aprillis, misjärel saatis kaebaja selle RM-le. Mõna aja möödudes sai kaebaja RM-st vastuse, et kohtutõend ei ole aluseks hüvituse väljamaksmiseks. Kaebaja abikaasa helistas siis kohtukantseleisse ja selgitas, millist tõendit RM jaoks vaja on. Kohus saatiski kaebajale uue tõendi, mille kaebaja edastas RMsse. Seejärel tuli RM-st vastus, et kaebaja on hüvitisenõudega hilinenud. Nüüd ilmneb, et järgides RM instruktsioone tervelt 1,5 aastat, kirjutatakse kaebajale, et ta on oma dokumentidega hiljaks jäänud. Selle eest, et kaebajat hoiti vahi all 5 kuud, näidati kõikidest telekanalitest, temast kirjutati ajalehtedes ja internetis, pole isegi vabandatud.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Kaebaja on taotluse RM-le esitanud 15.04.2009.a, seega tähtaja olulise rikkumisega. Kuna RM-le esitatud avaldusele ei olnud lisatud hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks olevat otsust või määrust, saatis RM 21.04.2009.a kaebuse esitajale kirja nr 4-4/5540, milles palus esitada hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse. 18.05.2009 esitas kaebuse esitaja RM-le PPP-i 01.11.2007.a määruse. 02.06.2009.a teavitas RM kabuse esitajat kirjaga nr 4-4/5540 sellest, et tema avaldus jäetakse läbi vaatamata, kuna see on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. AVVHKS § 4 lg 11 järgi kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Lõike 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja avalduse läbi vaatamata jätmine oli antud juhul õigustatud, kuna avaldus oli esitatud enam kui aasta pärast menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist, mistõttu RM ise ei saanud tähtaega ennistada ega asja sisuliselt lahendada. 2 Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus on üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses sisuliselt kohus, prokurör või uurija. RM on vaid hüvitise väljamaksja, kellel puudub õigus otsustada taotluse sisulise põhjendatuse üle. Vastavalt AVVHKS-le on RM-i ülesandeks taotluse vormiline kontroll. RM-il puudub tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud RM-i pädevusest õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle. 6.2 Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja kas kriminaalasja menetlus on lõpetatud ja kas tal on hüvitise saamise võimalus. Olukorras kus kaebaja oli 09.08.2007.a vahi alt vabastatud, tema suhtes ei olnud mingeid uusi menetlustoiminguid tehtud, pidanuks kaebaja mõistliku aja jooksul pöörduma järelepärimisega PPP-i poole. PPP-i 01.11.2007.a määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 0723160071 menetlus kaebaja osas. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 206 lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise koopia tuleb viivitamata saata ka kahtlustatavale. Seda kajastab PPP-i 01.11.2007.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse p
- Kuna KrMS kohustas saatma niisuguse määruse kahtlustatavale viivitamatult, siis pole vastustaja arvates alust arvata, et määrust ei saadetud. Välja kujunenud praktika kohaselt edastatakse määrused tavapostina ja neid ei registreerita ja kuna ka tagasi tulnud posti tavaliselt üle aasta ei hoita, siis ei ole ka täpselt teada, millal kaebajat kriminaalasja menetluse lõpetamisest teavitati. Kuna kaebajal oli kindel elukoht, siis pidi ta määruse koopia kätte saama. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-37-03 märkinud: „Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus”. Kuigi riigikohtu lahend on juriidilisest isikust kaebaja suhtes, on vastustaja arvates sama põhimõte kohaldatav ka füüsilisele isikule. Kaebaja suhtes oli tõkend – vahi all pidamine – asendatud tõkendiga – elukohast lahkumise keeld. Kaebuse esitaja on oma kaebuses märkinud, et kohtusse kutsuti teda juba kui tunnistajat, järelikult oli tal põhjust arvata, et tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. Millised olid mõjuvad põhjused, et kaebuse esitaja ei saanud PPP-le järelepärimisi teha ja esitada avaldust hüvitise taotlemiseks varem, kaebusest ei selgu. Kaebaja ei ole esile toonud mitte ühtegi objektiivset asjaolu, mille tõttu tal oleks olnud avalduse õigeaegne esitamine võimatu. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 7.1 Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib AVVKHS. Nimetatud seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb vastava hüvitise saamiseks RM-le esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt tekkib hüvitise taotlemise õigus isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. 7.2 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis kriminaalasjas nr 07231600711 vahi all 16.03.2008.a kuni 09.08.2008.a ja et tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 01.11.2007.a. Nimetatud asjaolud nähtuvad HMK 08.04.2009.a tõendist ja PPP 01.11.2007.a määrusest (tl 8-9). 3 Asjas on vaidlus selles, kas kaebaja avaldus AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvituse saamiseks on esitatud tähtaegselt ja kas vastustajal tulnuks tähtaja möödalaskmise korral see ennistada. 7.3 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja avaldus AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvituse saamiseks oli esitatud tähtaega rikkudes ja vastustajal puudus selle ennistamiseks alus. Asjas on tuvastatud, et kaebaja esitas RM-le avalduse AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvituse saamiseks 15.04.2009.a. Asjas puuduvad igasugused andmed nimetatud avalduse varasema esitamise kohta. Kuivõrd kriminaalmenetlus kaebaja suhtes lõpetati määrusega 01.11.2007.a, siis on avaldus hüvituse saamiseks esitatud ligi aasta ja viis kuud hiljem päevast, millal kaebajal tekkis AVVKHS § 2 lg 1 järgi hüvitise taotlemise õigus. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja kuulati tema osas kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt 11-päeva pärast samas kriminaalasjas üle tunnistajana. Nimetatud asjaolu nähtub PPP 12.11.2007.a tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 59-60, tõlge tl 60p). Protokollist nähtuvalt on kaebajale selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi (tl 59p). Tunnistajana ülekuulamise tõttu pidi kaebaja seega hiljemalt 12.11.2007.a teadlikuks saama asjaolust, et tema suhtes on selles kriminaalasjas kriminaalmenetlus lõpetatud. Kaebaja on ka kohtule kinnitanud, et ta sai nimetatud uurimistoimingu ajal aru, et teda selles kriminaalasjas kuriteo toimepanemises enam ei kahtlustata ning et ta mõistab tunnistaja ja kahtlustatava staatuse erinevust (tl 69). Seega juhul, kui eeldada, et kaebaja PPP 01.11.2007.a määrust tema osas kriminaalmenetluse lõpetamise kohta posti teel kätte ei saanud, on hüvitusavalduse esitamise tähtaeg ebamõistlikult ületatud. Kohus siiski märgib, et kaebaja ei ole väitnud, et ta pole määrust posti teel saanud, vaid kaebaja on väitnud, et ta ei mäleta, kas ta sai määruse kätte posti teel (tl 69). 7.4 Kohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja ei pidanudki 12.11.2007.a toimunud tunnistajana ülekuulamisel aru saama, et kriminaalmenetlus on tema suhtes lõppenud, on hüvitusavalduse esitamise tähtaeg mööda lastud. Nimelt käis kaebaja tema poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt hüvitusesooviga RM-s juba 2008.a märtsis-aprillis olles teadlik asjaolust, et kriminaalasi on tema suhtes lõpetatud (tl 68). Samasisuline informatsioon kajastub ka kaebuses, millest nähtuvalt käis kaebaja RM-s hüvitusavalduse asjus 2008.a mais (tl 1). Seega isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja oli asjaolust, et tema suhtes on kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 07231600711 lõpetatud, teadlikuks saanud alles 2008.a mais, on avaldus hüvituse saamiseks esitatud tähtaega rikkudes. Sellisel juhul pidanuks kaebaja astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et kriminaalasja lõpetamise määrus talle teatavaks tehtaks. Antud juhul kaebaja selliselt ei toimunud, kuivõrd esitas hüvitusavalduse RM-sse ligi 10 kuud vastavast asjaolust teadlikukssaamisest hiljem. Asjas pole tuvastatud, et avalduse hilinenud esitamine AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvituse saamiseks oleks tingitud vastustajapoolsest kaebaja eksitamisest. Kaebaja sellesisulised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Märksa tõenäolisem on kaebaja võimalik eksitus tema väitel oma abikaasalt saadud ebaõige teabe tõttu, nagu võinuks hüvitust taotleda kahe aasta jooksul (tl 68). 7.5 Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja 15.04.2009.a avaldus AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvituse saamiseks esitatud AVVKHS § 4 lg 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Asjas pole tuvastatud, et vastustajapoolseks tähtaja ennistamiseks esinenuks mõjuvaid põhjusi, mistõttu kaebaja avalduse läbivaatamata jätmine oli õiguspärane. Seega puudub kohtul seaduslik alus kaebajale AVVKHS §s 5 sätestatud hüvituse väljamõistmiseks.
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 4 5