TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-626 Otsuse kuupäev 07.05.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Tartu Vangla 04.02.2010 käskkirja nr. 1-4/187 „Kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ peale. Asja läbivaatamise kuupäev 26.04.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Jaak Reinomägi; Tartu Vangla esindaja jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Jaak Reinomägi kaebus haldusasjas 3-10-626 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 07.05.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jaak Reinomägi on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/187 04.02.2010 Tartu Vangla 04.02.2010 käskkirjaga nr 1-4/187 kohaldati kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes vangistusseaduse ( edaspidi VangS ) § 69 alusel täiendava julgeolekuabinõuna isiklike esemete kasutamise keelamist, kuna 03.02.2010 kella 23:20 tuvastati, et kinnipeetav soovis sooritada suitsiidi. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub Vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist, või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Kinnipeetav Jaak Reinomägi asukohaks ajavahemikul 01.02.2010 kuni 08.02.2010 oli Tartu Vangla psühhiaatriaosakond. 08.02.2010 kuni 11.02.2010 viibis kinnipeetav Viru Vanglas, seoses Jõhvi kohtumajas 09.02.2010 toimunud kohtuistungiga. 11.02.2010 etapeeriti kinnipeetav tagasi Tartu Vanglasse, kus ta paiknes kuni 18.03.
- Jaak Reinomägi paiknemiskohaks Tartu Vanglas oli psühhiaatriaosakond, kuhu kinnipeetav oli statsionaarsele ravile paigutatud, kuna keeldus Viru Vanglas pakutavast psühhiaatrilisest ravist. Psühhiaatrilist ravi vajas Jaak Reinomägi seetõttu, et kinnipeetav on väljendanud elutüdimust ning sellega seonduvaid suitsiidimõtteid. 18.03.2010 etapeeriti Jaak Reinomägi tagasi Viru Vanglasse, kus kinnipeetav tulenevalt tema elukohast ning justiitsministri
- märtsi 2008 määrusest nr 9 Täitmisplaan jätkab määratud vanglakaristuse kandmist. Tartu Vangla pädevus haldusaktide andmisel on piiritletud tema territoriaalse pädevusega, mille kohaselt saab Tartu Vangla kui haldusorgan anda haldusakte välja kinnipeetavate suhtes, kelle asukohaks on Tartu Vangla. 04.02.2010, mil Tartu Vangla kohaldas kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes täiendava julgeolekuabinõuna isiklike esemete kasutamise keelamist, viibis kinnipeetav Tartu Vanglas, kuid käesoleval hetkel, so alates 18.03.2010 kannab Jaak Reinomägi edaspidist vanglakaristust Viru Vanglas. Kaebaja taotleb käskkirja 04.02.2010 nr. 1-4/187 tühistamist ning kaevatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja on väitnud, et temale on kohaldatud Tartu Vanglas julgeolekuabinõusid alusetult, kuna tema pole tahtnud endalt elu võtta ning seonduvalt käskkirja kohaldamisega on temalt ära võetud kõik esemed, sealhulgas hügieenitarbed ja pastapliiats. Samuti on vangla ara võtnud 03.02.2010 kaebajalt kõik vanglale kuuluvad esemed. Kaebaja väidete kohaselt kohtuistungil ei ole temalt asja kohta seletust küsitud, järgmisel päeval on vangla tagastanud kõik temalt ära võetud vangla esemed ning hügieenivahendeid anti kasutada , kuid võeti pärast kasutamist ära. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on õigusvastane, tal puudub viide ettekandele ning kaebaja leiab, et julgeolekuabinõusid oleks võinud niisama kasutada, ilma haldusakti väljaandmata. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Täiendav julgeolekuabinõu kohaldati, kuna 03.02.2010 kella 23:20 ajal registreeriti Tartu Vanglas kinnipeetava suhtes suitsiidikatse sooritamine, milline loeti vangla poolt tõendatuks sellega, et kinnipeetav Reinomägi andis kambrist välja rebitud lina, milles oli silmus ning ütles seejärel, et tahtis end üles puua, kuid kukkus alla. Enesetapu sooritamise tahtlusele viitas ka kambris oleva valvekaamera kinni katmine, millega kinnipeetav väljendas tahtlust, et tema tegevust ei märgataks ning takistataks. Tartu Vangla pidas eeltoodud tõendeid piisavateks, et lugeda kinnipeetav suitsiidikalduvusega kinnipeetavaks ning kohaldada tema suhtes VangS § 69 sätteid, milliste kohaldamise eesmärgiks oli ennetavalt vähendada julgeolekuriske – ohtu kinnipeetava enese tervisele ja elule. Kuna julgeolekuabinõude kasutamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele vaid ennetamisele, siis ennetava meetme kohaldamisel ei ole tarvis ära oodata, kas kinnipeetav üritab järjekordset suitsiidi sooritada või enese tervist tahtlikult kahjustada. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve , antud juhul elu, kahjustus on tõenäoline. Vastustaja viitab HMS § 40 lg 3 p. 1, et haldusakti võib anda ka teatud juhtudel ilma menetlusoalise ärakuulamiseta. Vastustaja väidete kohaselt on kaebajale antud kasutada vajadusel isiklikke hügieenitarbeid , kuid neid ei antud pidevasse kasutusse põhjusel, et kaebaja võinuks nendega enesele viga teha. Vastustaja märgib, et kaebuse ese on kohtuistungi ajaks ära langenud ning esitab kohtule Tartu Vangla käskkirja 22.04.2010 nr. 1-4/545 , millega on lõpetatud julgeolekumeetmete kohaldamine. Seega esitab ka taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Tartu Vangla käskkirjaga nr. 1-4/187 04.02.2010 „Kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ on kinnipeetav Jaak Reinomägi suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja kohaselt on J. Reinomägi 03.02.2010 kell 23.20 ajal kambris 1225 WC-s soovinud sooritada suitsiidi poomise läbi voodilinade abil, olles eelnevalt ajalehega WC-s asuva valvekaamera kinni katnud. Käskkirja kohaselt on J.Reinomägi suitsiidikalduvustega ning on oht, et ta võib kahjustada oma tervist. Isiklike esemete keelamisega on kinnipeetaval keelatud omada kambris ka habemeajamistarbeid, mida kaebajale väljastatakse protseduuri teostamise ajaks. Samuti on keelatud kirjutusvahendid, mida kaebajale väljastatakse taotluse alusel vastavalt vajadusele. Seega on viidud J. Reinomägi suhtes miinimumini võimalused enda tervise kahjustamiseks ja võimalus suitsiidikatset sooritada. Kinnipeetav Jaak Reinomägi asukohaks on märgitud ajavahemikul 01.02.2010 kuni 08.02.2010 Tartu Vangla psühhiaatria osakond. 08.02.2010 kuni 11.02.2010 viibis kinnipeetav Viru Vanglas, seoses Jõhvi kohtumajas toimunud kohtuistungiga. 11.02.2010 etapeeriti kinnipeetav tagasi Tartu Vanglasse, kus ta paiknes kuni 18.03.
- Jaak Reinomägi paiknemiskohaks Tartu Vanglas oli psühhiaatriaosakond, kuhu kinnipeetav oli statsionaarsele ravile paigutatud, kuna keeldus Viru Vanglas pakutavast psühhiaatrilisest ravist. Psühhiaatrilist ravi vajas Jaak Reinomägi seetõttu, et kinnipeetav on väljendanud elutüdimust ning sellega seonduvaid suitsiidimõtteid. Jaak Reinomägi küll eitab suitsiidikaitset ja WC-s oleva valvekaamera kinni katmist, kuid kohus peab põhjendatuks vastustaja käitumist ettevaatusabinõude rakendamisel, kuna 03.02.2010 otsustusest nr. 7-61/4 , mille on vastustaja esindaja kohtuistungil esitanud, nähtub, et meditsiiniosakonna spetsialist-õde on teavitanud psühhiaatriosakonnas toimunu kohta järgmist: kambris 1225 on kinnipeetav Jaak Reinomägi katnud kinni ajalehega WC valvekaamera ning üritas end voodilina abil WC-s üles puua, millest tulenevalt on kohaldatud julgeolekuabinõuna isiklike riiete ja esemete kasutamise keeld. Samas on märgitud, et kinnipeetava ebastabiilne käitumine seab ohtu vangla julgeoleku ja tema enda elu. Kaebajalt on ära võetud vangla poolt antud esemed, ka voodipesu, mis järgmisel päeval tagastati. Samuti on kaebajalt äravõetud isiklikud esemed antud kasutada vastavalt vajadusele protseduuri tegemise ajaks. Samuti on vastustaja õigesti viidanud HMS § 40 lg 3 p. 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ilma menetlusosalise arvamust ära kuulamata, kui tuleb tegutseda viivitamatult. Antud juhul tuli tegutseda viivituseta, kuna ohtu oli seatud kaebaja elu ja tervis ning vangla julgeolek. Kohus peab usaldusväärseks vangla meditsiiniosakonna töötaja tähelepanekut ja ettekannet psühhiaatriaosakonnas toimunu kohta, et WC valvekaamera on ajalehega kaetud ning J.Reinomägi on püüdnud sooritada suitsiidi, kuna vangla meditsiiniosakonna töötajal puudub huvi sellekohaseid valeandmeid esitada. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks (VangS § 69 lg 1). Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldalused sätestatud VangS § 69 lg-s
- Vangla on õigesti leidnud, et julgeolekuabinõude kasutamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid selle ennetamiseks. Siis ennetava meetme kohaldamisel ei ole tarvis ära oodata, kas kinnipeetav üritab järjekordset suitsiidi sooritada või enese tervist halvendada. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel , milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstav õigushüve, antud juhul elu, kahjustus on tõenäoline. Kaevatava käskkirja aluseks on võetud vanglaametniku ettekanne nr. 158, kus on antud selgitus toimunu kohta. Kaebaja peab oluliseks rikkumiseks seda, et kaevatavas käskkirjas puudub viide ettekandele. Kohus möönab, et ettekandele viide oleks olnud kaevatavas käskkirjas õiguspärane, kuid nimetatud asjaolu puudumine ei ole viinud asja valele otsustusele, mistõttu ei ole see ka käskkirja tühistamise aluseks. HMS § 58 kohaselt mõne menetlusnormi või vorminõude rikkumine ei anna alust haldusakti tühistamiseks kui selline rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtuistungil on vastustaja esindaja märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes kehtis ainult Tartu Vanglas ning 22.04.2010 on Tartu Vangla käskkirjaga nr.14/545 julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud. Kohtuvaidluste ajal taotles Tartu Vangla esindaja menetluse lõpetamist, kuna kaebuse ese on ära langenud. Kaebaja on taotlenud jätkuvalt käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Kohus pidas vajalikuks asi sisuliselt läbi vaadata, et anda asjale õiguslik hinnang, kuna kinnipeetav taotleb kaevatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, kuigi kaebaja ei ole toonud välja põhjusi, mis kaevatav haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale annab. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna kaevatav haldusakt on oma kehtivuse ajal olnud õiguspärane. Kaevatav haldusakt on proportsionaalne ja kaalutletud , antud pädeva ametiisiku poolt ning vastab Haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole tuvastatud. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks