) § 67 p 1, Viru Vangla Kodukorra p 8.1.1., p 7.
p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.
lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik; lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades; lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu; lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.
lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe; lg 3 kohaselt vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A.Streltsov’i distsiplinaarkorras
p-i 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-de 8.1.1, 7.3 ja 7.5 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korduvatele korraldustele mitte allumises. Rikkumine väljendus selles, et 22.04.2009 kella 20.20 paiku õhtuse loenduse ajal andis valvur Markko Normak kaebajale korduvalt korralduse öelda oma ees- ja perekonnanimi ning asetada käed selja taha. A. Streltsov korraldusi ei täitnud, väites, et ei pea enda nime ütlema. Viru Vangla Kodukorra p 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. 3 Viru Vangla Kodukorra p 7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku eesja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Viru Vangla Kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma
, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Seega on vanglaametniku poolt loenduse ajal kaebajale antud korraldus öelda oma ees- ja perekonnanimi kodukorraga kooskõlas ning kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla Kodukorraga tutvus A.Streltsov ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009) oli kohustatud vanglaametniku antud vastavale korraldusele alluma. Isegi juhul kui A.Streltsov oli seisukohal, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, ei andnud see alust korraldusele mitte allumiseks. Riigikohus on oma 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Aleksandr Streltsov’ile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Markko Normak’u ettekandega nr 1670 milles on märgitud, et A.Streltsov ei allunud temale ametniku poolt antud korraldustele. A.Streltsov keeldus distsiplinaarmenetluse käigus seletuste andmisest. Vanglateenistuja seaduslikule korraldusele mitte allumine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-s 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et kaebajale A.Streltsov’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. A.Streltsov’i distsipliinirikkumine väljendus selles, et Viru Vangla eelvangistushoone kambris 2237, 22.04.2009 kella 20.20 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud kaebaja ametniku seaduslikele korraldustele öelda oma ees- ja perekonnanimi ning asetada käed selja taha. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldusi. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla Kodukorra punktidele 7.5 ja 7.3 ametnikul õigus anda kinni peetavale isikule korraldused öelda oma ees-ja perekonnanimi ja asetada käed selja taha. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla Kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik nimetatud kohustusest. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus korraldusi täitmast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldustest aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldusi. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. 4 Kaebaja väited ametniku mittekohasest käitumisest ei vasta tegelikkusele. A.Streltsov on keeldunud distsiplinaarmenetluse käigus seletuste andmisest (22.04.2009 ja 24.04.2009 aktid seletuskirjast keeldumise kohta), seega, kui ametnik oleks teda ähvardanud ning arvestades kaebaja isikut, oleks kaebaja ka sellele distsiplinaarmenetluse käigus osundanud. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kui ametnik nõuab kaebajalt vangistust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmist, ei ole see tõlgendatav hirmutamise või ähvardamisena. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja soovib oma sellekohaste väidetega vabaneda vastutusest. Vastustajal ei ole alust kahelda vangla ametniku ütlustes. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu kaebaja üleolevale käitumisele, mis otseselt väljendub kohtule esitatud kaebusest, milles kaebaja õigustab enda käitumist ja näitab üles soovimatust täita vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Asjakohatu on kaebaja viide põhiseaduse §-dele 11, 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse läbi kaks korda päevas loendused ning kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud ütlema oma nime ning vajadusel ütlema ka täiendavad andmed. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 Ig-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud
Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi ja asetada käed selja taha, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vasta HMS § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu pidi kinnipeetav korraldusi täitma. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud isikule. Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb otseselt kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Tegemist on asutusega, kuhu paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Reeglina ei satu sellesse asutusse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud, kelle käitumisest tulenevalt ei ole neid võimalik 5 vabadusse e. ühiskonda jätta. A.Streltsov on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine vangistusseaduse §-s 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist/järgimist. Kinni peetavate isikute suhtes 2 korda päevas läbi viidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla Kodukorra punktis 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla Kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009. Seega on kaebaja teadlikult, s.o otsese tahtlusega, süstemaatiliselt eiranud Kodukorras sätestatut. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käitumine näitab üksnes tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. 26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil selgitas vastustaja, et nad ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vanglaametnik peaks end esitlema ja ütlema ise kaebaja nime esmaselt kambrisse astudes. Kõigepealt antakse kaebajale teada läbi kambriterminali, et algab loendus ja siis on kinnipeetaval võimalus ennast ette valmistada. Kui vanglaametnik astub kambrisse, ei ole tal kohustust ennast esitleda, kuna tema nimesilt on kinnitatud vormirõivastele nähtavale kohale. Loenduse eesmärk on see, et kontrollida kas kinnipeetavad asuvad neile määratud kambris. Kui vanglaametnik astub kambrisse ja hõikab ise nime välja, siis sellega ei saavutata soovitud eesmärki, et kontrollida kas kinnipeetav asub enda kambris. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla Kodukord on kooskõlas
ja vangla sisekorraeeskirjaga ja seega ei rikuta kaebaja õigusi. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Lähtudes kaebuse sisust ja kaebaja seletustest menetluskonverentsil-kohtuistungil, kaebaja ei eitanud seda, et ta 22.04.2009.a, olles Viru Vangla E-hoone kambris nr 2273, õhtuse loenduse ajal kl 20.20 ei täitnud vanglaametniku korraldust öelda enda nimi ja ei hoidnud käsi selja taga. Viru Vangla direktori 22.05.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1243-D karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks
ja 7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest. Vaidlus ei ole selle üle, kas kaebaja sooritas kirjeldatud rikkumisi või mitte. Kaebaja ei eita seda. Kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud käitumist ei saa lugeda rikkumiseks ja seega selle eest teda ei saa distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja leiab, et teda karistati põhjendamatult ja ta taotleb vaidlustatava käskkirja tühistamist. Kaebaja leiab, et „loendus“ ehk „pereklitška“, see on kui vanglaametnik nimetab tema nime ja ta vastab „jah“. Või kui vanglaametnik, kambrisse tulles nimetab ennast, siis kaebaja nimetab ennast ka. Sellisel juhul on seaduse ees kõik võrdsed ja seadust järgitud. 6 Kaebaja on seisukohal, et kui ta hoiab käsi selja taga, siis on see ohtlik vanglavalvurile, sest ta ei näe, mida ta selja taga võib hoida. See nõue ohustab vangla julgeolekut ja ei ole õige. Kohus leiab, et ülalnimetatud kaebaja seisukoht ei ole kooskõlas Viru Vangla Kodukorraga. Kaebaja on vahistatuna
mõistes isik, kellel on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnises vanglas eelvangistusosakonnas või arestimajas.
Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Viru Vangla Kodukord (edaspidi Kodukord) on kinnitatud Viru Vangla direktori 31.03.2008.a käskkirjaga nr 43 ja p.1.1 kohaselt Kodukord sätestab vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Kodukord täpsustab vangistusseaduses, justiitsministri 30.11.2000.a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) ja muudes õigusaktides sätestatut. Kodukorra p.1.3. kohaselt on Kodukord kohustuslik täitmiseks kinni peetavatele isikutele, Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele ja p.1.4 kohaselt kinni peetava isiku all mõistetakse kinnipeetavaid ja vahistatuid. Ülaltoodu alusel kohus ei saa nõustuda kaebaja arvamusega ja kaebaja seisukoht on väär. Kaebaja ütlustest kohus teeb järelduse, et kaebaja sihilikult valis allumatu käitumise viisi ja õigustab ennast Kodukorra mitte täitmisel, ei tunnista vanglas oleva loenduse protseduuri ja selleks otsib mitmesuguseid põhjendusi. Kohus täiel määral nõustub käesolevas asjas vastustaja seisukohtadega.
lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras. Kodukorra p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. 7 Kodukorra p.8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma
, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p.7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Vangistusseaduse § 100 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Vangistusseaduse § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlus läbi viidud
§-st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.