← Eesti

3-09-2229/9

Obsah (8)§ 67§ 100§ 101§ 64§ 4§ 41§ 105§ 90

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2229 Otsuse kuupäev 15.02.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla d

) § 67 p 1, Viru Vangla Kodukorra p 8.1.1., p 7.

  1. ja p 7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 22.04.2009.a A.Streltsov olles Viru Vangla E-hoone kambris nr 2273 ei allunud kl 20.20 õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning ei hoidnud käsi selja taga. 25.05.2009.a esitas A.Streltsov vaide Viru Vangla direktori 22.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1243-D kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeerium jättis 09.10.2009.a. vaideotsusega nr 11-7/432 A.Streltsov’i vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. 07.10.2009 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 22.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1243-D tühistamise ja nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 krooni. 14.12.2009.a määrusega tagastas kohus A.Streltsov’i kaebuse osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna A.Streltsov’il oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus määras menetleda käesoleva asja raames üksnes A.Streltsov’i nõuet tühistada Viru Vangla direktori 22.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1243-D. 18.12.2009.a määrusega võttis kohus A.Streltsov’i kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluse käskkirjaga on rikutud tema õigusi. Kaebaja selgitab, et 22.04.09.a. kell 20.20 tuli õhtuse loenduse ajal keegi sisse, kui ta oli Viru Vangla E-4 kambris
  2. Sisenenud vanglaametnik ennast ei esitlenud, kuid kaebaja käest hakkas nõudma, hirmutama ja ähvardama, et ta nimetaks vanglaametnikule oma perekonnanime ja paneks käed selja taha. Kaebaja selgitas talle, et tahab teada, kellele ta oma nime nimetab, aga tema näitas kaebajale oma kaelakaarti, umbes et näe, loe. Siis ütles kaebaja vanglaametnikule seda sama, et tal on käes kaebaja kaart, seal on kirjas eesnimi, perekonnanimi, isanimi ja isegi foto on olemas, et vaadaku siis sealt. Kaebaja selgitab, et vanglaametnik hakkas teda selle peale ähvardama. Siis küsi kaebaja tema käest, et miks peavad ainult kinni peetavad isikud oma perekonnanime nimetama, aga vanglaametnikud ei pea. Vanglaametnik vastas kaebajale, et nii on Kodukorra järgi ette nähtud. Kaebaja leiab, et sellised vanglareeglid rikuvad Põhiseaduse §12, mille kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Mitte kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi või muude tunnuste tõttu. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja leiab, et Viru Vangla rikub iga päev 2 korda päevas Eesti Vabariigi seaduseid ja taolised vanglas kehtivad reeglid on Põhiseadusega vastuolus. 26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil-kohtuistungil selgitas kaebaja, et loendus tema teada tähendab sellist toimingut, kus üks pool küsib ja teine pool vastab. Näiteks kui tahetakse veenduda et inimene on kohal, siis nimetatakse tema nimi ja kui inimene on kohal, vastab ta „siin“. Kaebaja arvates ei olnud tema toiming rikkumine, kuna kui on kirjutatud „pereklitška“ siis see peabki see olema. Aga kui vanglaametnik tahab teada tema nime, siis ta peab ise nimetama kaebaja nime ja kaebaja ütleb, et ta on kohal. Aga kui vanglaametnik küsib kaebaja nime ja on ise vait, siis kaebaja leiab, et see on solvamine ja alandamine. Kui vanglaametnik oleks öelnud Aleksandr Streltsov, siis kaebaja arvates peaks ta vastama jah ja loendus ongi tehtud. Võiks teha ka nii konstitutsioon § 12 järgi – ametnik peab ennast nimetama, kes ta on ja pärast tutvustab ennast ka kaebaja, siis see tähendaks, et seaduse ees on kõik võrdsed, aga kui vanglaametnik tuleb sisse ja nõuab kaebaja nime, siis see on vale. Toimunud menetluskonverentsil-kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et kui ta hoiab käsi selja taga, siis see on ohtlik vanglavalvurile, sest ta ei näe, mida ta selja taga võib hoida, aga kui tal on käed vabad, siis ta näeb. Kaebaja leiab, et enne seda, kui temalt küsitakse tema nime, peavad nad küsima kaebajalt, kas see meeldib talle või ei. Kui see talle ei meeldi, siis ta ei pea oma nime nimetama. Kaebaja leiab, et ilma tema nõusolekuta ei tohi keegi teda millekski sundida. Kaebaja selgitab, et talle see ei meeldi ja see ajab teda närvi ning vanglaametnikud ei saa lihtsalt aru, kuidas nad inimese psüühikat rikuvad. Kaebaja leiab, et kui ta ei nimeta oma nime, siis ei ole ohustatud vangla julgeolek. 2 Lähtuvalt eeltoodust palub Aleksandr Streltsov tühistada Viru Vangla direktori 22.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1243-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et Aleksandr Streltsov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

§ 67

p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

§ 100

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik; lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades; lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu; lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.

§ 101

lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe; lg 3 kohaselt vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A.Streltsov’i distsiplinaarkorras

§ 67

p-i 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-de 8.1.1, 7.3 ja 7.5 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korduvatele korraldustele mitte allumises. Rikkumine väljendus selles, et 22.04.2009 kella 20.20 paiku õhtuse loenduse ajal andis valvur Markko Normak kaebajale korduvalt korralduse öelda oma ees- ja perekonnanimi ning asetada käed selja taha. A. Streltsov korraldusi ei täitnud, väites, et ei pea enda nime ütlema. Viru Vangla Kodukorra p 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. 3 Viru Vangla Kodukorra p 7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku eesja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Viru Vangla Kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma

, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Seega on vanglaametniku poolt loenduse ajal kaebajale antud korraldus öelda oma ees- ja perekonnanimi kodukorraga kooskõlas ning kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla Kodukorraga tutvus A.Streltsov ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009) oli kohustatud vanglaametniku antud vastavale korraldusele alluma. Isegi juhul kui A.Streltsov oli seisukohal, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, ei andnud see alust korraldusele mitte allumiseks. Riigikohus on oma 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Aleksandr Streltsov’ile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Markko Normak’u ettekandega nr 1670 milles on märgitud, et A.Streltsov ei allunud temale ametniku poolt antud korraldustele. A.Streltsov keeldus distsiplinaarmenetluse käigus seletuste andmisest. Vanglateenistuja seaduslikule korraldusele mitte allumine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-s 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et kaebajale A.Streltsov’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. A.Streltsov’i distsipliinirikkumine väljendus selles, et Viru Vangla eelvangistushoone kambris 2237, 22.04.2009 kella 20.20 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud kaebaja ametniku seaduslikele korraldustele öelda oma ees- ja perekonnanimi ning asetada käed selja taha. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldusi. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla Kodukorra punktidele 7.5 ja 7.3 ametnikul õigus anda kinni peetavale isikule korraldused öelda oma ees-ja perekonnanimi ja asetada käed selja taha. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla Kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik nimetatud kohustusest. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus korraldusi täitmast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldustest aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldusi. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. 4 Kaebaja väited ametniku mittekohasest käitumisest ei vasta tegelikkusele. A.Streltsov on keeldunud distsiplinaarmenetluse käigus seletuste andmisest (22.04.2009 ja 24.04.2009 aktid seletuskirjast keeldumise kohta), seega, kui ametnik oleks teda ähvardanud ning arvestades kaebaja isikut, oleks kaebaja ka sellele distsiplinaarmenetluse käigus osundanud. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kui ametnik nõuab kaebajalt vangistust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmist, ei ole see tõlgendatav hirmutamise või ähvardamisena. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja soovib oma sellekohaste väidetega vabaneda vastutusest. Vastustajal ei ole alust kahelda vangla ametniku ütlustes. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu kaebaja üleolevale käitumisele, mis otseselt väljendub kohtule esitatud kaebusest, milles kaebaja õigustab enda käitumist ja näitab üles soovimatust täita vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Asjakohatu on kaebaja viide põhiseaduse §-dele 11, 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse läbi kaks korda päevas loendused ning kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud ütlema oma nime ning vajadusel ütlema ka täiendavad andmed. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 Ig-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi ja asetada käed selja taha, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vasta HMS § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu pidi kinnipeetav korraldusi täitma. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud isikule. Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb otseselt kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Tegemist on asutusega, kuhu paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Reeglina ei satu sellesse asutusse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud, kelle käitumisest tulenevalt ei ole neid võimalik 5 vabadusse e. ühiskonda jätta. A.Streltsov on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine vangistusseaduse §-s 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist/järgimist. Kinni peetavate isikute suhtes 2 korda päevas läbi viidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla Kodukorra punktis 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla Kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009. Seega on kaebaja teadlikult, s.o otsese tahtlusega, süstemaatiliselt eiranud Kodukorras sätestatut. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käitumine näitab üksnes tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. 26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil selgitas vastustaja, et nad ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vanglaametnik peaks end esitlema ja ütlema ise kaebaja nime esmaselt kambrisse astudes. Kõigepealt antakse kaebajale teada läbi kambriterminali, et algab loendus ja siis on kinnipeetaval võimalus ennast ette valmistada. Kui vanglaametnik astub kambrisse, ei ole tal kohustust ennast esitleda, kuna tema nimesilt on kinnitatud vormirõivastele nähtavale kohale. Loenduse eesmärk on see, et kontrollida kas kinnipeetavad asuvad neile määratud kambris. Kui vanglaametnik astub kambrisse ja hõikab ise nime välja, siis sellega ei saavutata soovitud eesmärki, et kontrollida kas kinnipeetav asub enda kambris. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla Kodukord on kooskõlas

ja vangla sisekorraeeskirjaga ja seega ei rikuta kaebaja õigusi. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Lähtudes kaebuse sisust ja kaebaja seletustest menetluskonverentsil-kohtuistungil, kaebaja ei eitanud seda, et ta 22.04.2009.a, olles Viru Vangla E-hoone kambris nr 2273, õhtuse loenduse ajal kl 20.20 ei täitnud vanglaametniku korraldust öelda enda nimi ja ei hoidnud käsi selja taga. Viru Vangla direktori 22.05.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1243-D karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks

§ 67p 1, Viru Vangla Kodukorra p-des 8.1.1, 7.5.

ja 7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest. Vaidlus ei ole selle üle, kas kaebaja sooritas kirjeldatud rikkumisi või mitte. Kaebaja ei eita seda. Kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud käitumist ei saa lugeda rikkumiseks ja seega selle eest teda ei saa distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja leiab, et teda karistati põhjendamatult ja ta taotleb vaidlustatava käskkirja tühistamist. Kaebaja leiab, et „loendus“ ehk „pereklitška“, see on kui vanglaametnik nimetab tema nime ja ta vastab „jah“. Või kui vanglaametnik, kambrisse tulles nimetab ennast, siis kaebaja nimetab ennast ka. Sellisel juhul on seaduse ees kõik võrdsed ja seadust järgitud. 6 Kaebaja on seisukohal, et kui ta hoiab käsi selja taga, siis on see ohtlik vanglavalvurile, sest ta ei näe, mida ta selja taga võib hoida. See nõue ohustab vangla julgeolekut ja ei ole õige. Kohus leiab, et ülalnimetatud kaebaja seisukoht ei ole kooskõlas Viru Vangla Kodukorraga. Kaebaja on vahistatuna

§ 4

mõistes isik, kellel on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnises vanglas eelvangistusosakonnas või arestimajas.

§ 41lg 2 kohaselt vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.

Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Viru Vangla Kodukord (edaspidi Kodukord) on kinnitatud Viru Vangla direktori 31.03.2008.a käskkirjaga nr 43 ja p.1.1 kohaselt Kodukord sätestab vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Kodukord täpsustab vangistusseaduses, justiitsministri 30.11.2000.a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) ja muudes õigusaktides sätestatut. Kodukorra p.1.3. kohaselt on Kodukord kohustuslik täitmiseks kinni peetavatele isikutele, Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele ja p.1.4 kohaselt kinni peetava isiku all mõistetakse kinnipeetavaid ja vahistatuid. Ülaltoodu alusel kohus ei saa nõustuda kaebaja arvamusega ja kaebaja seisukoht on väär. Kaebaja ütlustest kohus teeb järelduse, et kaebaja sihilikult valis allumatu käitumise viisi ja õigustab ennast Kodukorra mitte täitmisel, ei tunnista vanglas oleva loenduse protseduuri ja selleks otsib mitmesuguseid põhjendusi. Kohus täiel määral nõustub käesolevas asjas vastustaja seisukohtadega.

§ 105

lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 90

lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

§ 67

p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras. Kodukorra p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. 7 Kodukorra p.8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma

, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p.7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Vangistusseaduse § 100 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Vangistusseaduse § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlus läbi viidud

§-st

  1. A.Streltsov’ile inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja kirjeldab põhjalikult oma käitumist 22.04.2009.a kambris 2273 õhtuse loenduse ajal kell 20.
  2. Distsiplinaarmenetluse protokolli (t.l. 27), vanemvalvuri Markko Normak’u (t.l. 28) ettekandega on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Kodukorra p.8.1.1, p.7.5 ja p.7.
  3. Ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide (kaebuses ja vaides), et vanglaametnikud teda hirmutasid ja ähvardasid, et ta ütleks oma perekonnanime. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et vanglaametnikud suheldes kaebajaga teda hirmutasid või ähvardasid. Kohus leiab, et on täielikult tõendatud A.Streltsov’i süüline distsiplinaarrikkumine Kodukorra p.7.3, p.7.5 ja p.8.1.1 suhtes. A.Streltsov’i distsiplinaarkorras karistamise on paljuski põhjustanud kaebaja enda ebakohane reageering loenduse käigus, mis ei vasta Kodukorra p-dele 7.3, p.7.5 ja p.8.1.
  4. Kohus leiab, et on asjakohatud kaebaja väited, et ta keeldus oma nime nimetamast põhjusel, et vanglaametnik ei ole ennast esitlenud. Vanglaametnik kannab vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt Kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja väitis, et keeldus nime ütlemast ja sellest järeldub, et ta sai aru antud korraldusest. Vanglaametniku perekonnanime lugemiseks ei ole vaja eesti keele eriteadmisi. Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat mitmekordset distsiplinaarkorras karistatust (t.l. 35-36), samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. On oluline kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtiva korra suhtes ning soovimatus seda täita. Kohus leiab, et vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute 8 seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras jne. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kuidas kaebaja saab aru sõnast „loendus“ ehk „pereklitška“. Kohus lisas toimikusse Eesti õigekeelsussõnaraamatu väljavõtte „loendus“ definitsiooni kohta ja vene-eesti-vene sõnastikust „pereklitška“ definitsiooni, mis kinnitasid õiget arusaama sellest protseduurist, mis on nimetatud Kodukorra p-s 7.
  5. See protseduur on arusaadavalt ja selgelt kirjeldatud nimetatud punktis ja kaebaja on kohustatud seda täitma. Vaidlustatava käskkirja kohaselt kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele nimetada oma perekonnaja eesnimi ja teda karistati korralduse mittetäitmise eest õiguspäraselt. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.