3-04-221/131

3-04-221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprillil 2010. a. Tallinn Haldusasja number 3-04-221 Haldusasi A.K. kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuste ja Tallinna Linnavalitsuse korraldustega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON nende Kaebuse esitajad: E.E. ja H.E. (A.K. õigusjärglased) Esindaja: adv. Pille Toom;

Vastustajad

-ÕVVTK Tallinna linnakomisjon, Esindaja: v.adv. Meelis Pirn;

Tallinna Linnavalitsus, Esindaja: v.adv. Meelis Pirn.

Kirjalikus menetluses 1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista ÕVVTK Tallinna linnakomisjonilt E.E. ja H.E. kasuks välja 26.09.2004.a. otsustega nr 3860 ja 3849 A.K.le põhjustatud kahju kokku suuruses 4 950 000 (neli miljonit üheksasada viiskümmend tuhat ) krooni .

2.HkMS § 92 lg 1 ja lg 2 alusel mõista ÕVVTK Tallinna linnakomisjonilt E.E. kasuks välja kaebuse esitajate poolt kantud menetluskulu summas 80 000 krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus 1 vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4, TsMS § 449 lg 2).

I ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1. R. K. abiellus xx xx xxxx.a. F. T.ga. Sellest abielust sündisid lapsed V. (xx xx xxxx) ja H. ( xx xx xxxx). 19.11 1937.a-l sõlmisid R. K. ja F. K. notariaalse kokkuleppe, milles R. K. kohustus andma ülalpidamist sellest abielust sündinud lastele ja F. K. andis nõusoleku abielu lahutamiseks. Abielu lõpetamise akt nr 341 koostati xx xx xxxx.a.

R. K. ja tema õde H. G. tegid 05.10. 1937.a. testamendi, nimetades vastastikku teineteist oma pärijaks. Sama testamendiga avaldas R.K. , et ta ei päranda midagi F. K.le, kellega abielulahutuse protsess pooleli, samuti ei päranda ta BES § 2015 punktides 1 ja 2 toodud põhjendustel midagi sellest abielust pärit lastele.

R. K. ja tema õde E. G. omandasid 25.08.1938.aastal võrdsetes mõttelistes osades Tallinnas Vene tänaval asuvad kinnistud nr 631 ( Vene tn nr 27) ja nr 216 (Vene tn nr 29). Vara natsionaliseeriti 1940.a.

Xx xx xxxx.a. abiellus R. K. A. E.ga. Sellest abielust lapsi ei sündinud.

R. K. suri xx xx xxxx.a., E. G. suri xx xx xxxx.aastal.

2.ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile esitasid Vene tn 27 ja 29 asuvate kinnistute tagastamiseks avaldused H. K., A.K., R.W., H. B. ja H. K.

3.ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 3. mai 1993. a otsusega nr 590 loeti Vene tn 27 ja 29 hooned ja krundid omandireformi objektiks, majavaldus ja maa loeti natsionaliseerituks 1940. aastal, loeti tõendatuks vara kuulumine õigusvastase võõrandamise ajal E. G.le ja R. K.le võrdsetes mõttelistes osades ning omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H. K..

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 14. veebruari 1994. a otsustega nr 1524 ja 1525 loeti Vene tn 27 ja 29 hooned ja krundid omandireformi objektiks, omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati H. K. 1/2 mõttelise osa suhtes varast ning jäeti rahuldamata teiste hulgas A.K. taotlus põhjendusega, et taotleja ei kuulu omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18. juuni 1994. a otsusega nr 1525/m loeti Vene tn 27 hooned ja krunt omandireformi objektiks, loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal R. K. ja E. G.le võrdsetes mõttelistes osades, omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H. K. ning jäeti rahuldamata teiste hulgas A.K. taotlus põhjendusega, et taotleja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsustega nr 3849 ja 3860 tühistati vastavalt komisjoni 14. veebruari 1994. a otsused nr 1525 ja 1524, omandireformi objektiks loeti Vene tn 29 ja 27 asunud hooned ja krundid, loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal R. K.le ja E. G.le võrdsetes mõttelistes osades, omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H. K. ning jäeti rahuldamata teiste hulgas A.K. taotlus põhjendusega, et taotleja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi.

Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 1994. a korraldusega nr 2351-k otsustati kompenseerida Vene tn 29 ehitised, määrati kompensatsiooni summa ja otsustati see maksta H. K.le.

2 Tallinna Linnavalitsuse 14. oktoobri 1994. a korraldusega nr 2369-k tagastati Vene tn 27 asuv hoone H. K.le.

Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 1996. a korraldusega nr 279-k tagastati endise kinnistu nr 631 maa aadressil Vene tn 27 (suurusega 588 m2) H. K.le.

Tallinna Linnavalitsuse 29. märtsi 1996. a korraldusega nr 828-k tagastati endisest kinnistust nr 216 (aadress Vene tn 27A) 108 m2 suurune osa H. K.le. Endisest kinnistust nr 216 maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 3 alusel mittetagastatava maa-ala (suurus 480 m2) suhtes märgiti, et see kuulub kompenseerimisele.

Tallinna Linnavalitsuse 14. mai 1996. a korraldusega nr 1247-k määrati Vene tn 29 (endine kinnistu nr 216) asuva 480 m2 suuruse maa eest kompensatsioon H. K.le.

4.A.K. esitas 20. juulil 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinnas Vene tn 27 ja 29 asuvate hoonete ja kruntide suhtes H. K. omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise ja vara tagastamise ning A.K. taotluse nimetatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks rahuldamata jätmise. A.K. suri xx xx xxxx. Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2004. a määrusega kaasati kaebaja õigusjärglastena menetlusse E.E. ja H.E.. Õigusjärglased palusid Tallinna Halduskohtule esitatud täpsustatud kaebuses tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 3. mai 1993. a otsuse nr 590, 18. juuni 1994. a otsuse nr 1525/m ning 26. septembri 1994. a otsuse nr 3849 p-d 3 ja 5 ja otsuse nr 3860 p-d 3 ja 5, samuti Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 1994. a korralduse nr 2351-k p 2, 14. oktoobri 1994. a korralduse nr 2369-k, 29. märtsi 1996. a korralduse nr 828-k ning 14. mai 1996. a korralduse nr 1247-k. Kaebuses paluti ennistada linnakomisjoni 3. mai 1994. a otsuse nr 590 ja 26. septembri 1994. a otsuse nr 3860 ning Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 1994. a korralduse nr 2351-k, 14. mai 1996. a korralduse nr 1247-k ja 29. märtsi 1996. a korralduse nr 828-k vaidlustamise tähtaeg.

30.detsembril 2005 esitasid A.K. õigusjärglased kaebuse muutmise avalduse, milles palusid tunnistada õigusvastaseks seni vaidlustatud haldusaktid ja Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 1996. a korralduse nr 279 ning mõista välja hüvituse tekitatud kahju eest.

5.Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2006. a määrusega jäeti ennistamata tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ning lõpetati menetlus linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsuse ning Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 1994. a, 29. märtsi 1996. a, 31. jaanuari 1996. a ja 14. mai 1996. a korralduste tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2006. a määruse pga 1 võeti vastu E. ja H. E. loobumine tühistamiskaebusest. Määruse p-ga 2 lõpetati menetlus linnakomisjoni 3. mai 1993. a ja 18. juuni 1994. a otsuste ning 26. septembri 1994. a otsuse nr 3849, samuti Tallinna Linnavalitsuse 14. oktoobri 1994. a korralduse tühistamiseks. Määruse p-ga 3 ennistati kaebuse esitamise tähtaeg kahju hüvitamise nõudes.

6.Tallinna Halduskohtu 26. septembri 2007. a vaheotsusega tunnistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 3. mai 1993. a otsus nr 590, 18. juuni 1994. a otsus nr 1525/m, 26. septembri 1994. a otsuse nr 3849 p-d 3 ja 5 ja otsus nr 3860 ning Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 1994. a korraldus nr 2351-k, 14. oktoobri 1994. a korraldus nr 2369-k, 31. jaanuari 1996. a korraldus nr 279-k, 29. märtsi 1996. a korraldus nr 828-k ja 14. mai 1996. a korraldus nr 1247-k õigusvastaseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2008. a otsusega rahuldati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistati Tallinna 3 Halduskohtu vaheotsus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 3. mai 1993. a otsuse nr 590 ja 18. juuni 1994. a otsuse nr 1525/m ning Tallinna Linnavalitsuse 13. oktoobri 1994. a korralduse nr 2351-k, 14. oktoobri 1994. a korralduse nr 2369-k, 31. jaanuari 1996. a korralduse nr 279-k, 14. mai 1996. a korralduse nr 1247-k ja 29. märtsi 1996. a korralduse nr 828-k osas. Muus osas jäeti vaheotsus muutmata. Sealjuures põhjendas Ringkonnakohus oma otsusega ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni eespoolmärgitud otsuste ja Tallinna Linnavalitsuse korralduste tühistamist sellega, et neil haldusaktidel ei saa olla põhjuslikku seost hüvitatava kahjuga.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsused on õigusvastased.

Riigikohtu halduskolleegiumi 25.märtsi 2009.a. otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-12-09 täiendati Tallinna Ringkonnakohtu 6.novembri 2008.a. otsuse põhjendavat osa haldusasjas nr 3-04-221 riigikohtu otsuse motiividega.Muus osas otsustati jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.

7.20.mai 2009.a. määrusega määras halduskohus Tallinnas, Vene tn 27, Vene tn 27 a ning Vene tn 29 asuvate kinnistute turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi .

Finantsplaneerimise Osaühing andis ekspert Toivo Rattaseppa koostatud ekspertarvamused kohtule üle 01.10.2009.a.Eksperthinnangutes leiti Vene tn 27 (koos Vene tn 27 a ) turuväärtuseks 7 700 000 krooni ning Vene tn 29 turuväärtuseks 12 500 000 krooni.

8.07.oktoobri 2009.a. määrusega andis kohus menetlusosalistele tähtaja ekspertarvamuste kohta eksperdile esitatavate küsimuste esitamiseks, 13.novembri 2009.a. määrusega edastas kohus eksperdile esitatavad küsimused , 7.detsembri 2009.a. määrusega lahendas kohus A.K. õigusjärglaste taotluse eksperdile täiendava küsimuse esitamiseks, 10.detsembri 2009.a. määrusega andis kohus pooltele ekspertarvamuse kohta seisukoha esitamiseks tähtajaks 04.jaanuar 2010 , samaks tähtajaks tuli kaebuse esitajatel esitada kohtule kahjunõude summa suuruse täpsustus koos tõendiga riigilõivu tasumise kohta.

Kaebuse esitajad esitasid 4.jaanuaril 2010.a.menetlusabi taotluse, taotluse dokumentaalse tõendina riiklikult tunnustatud eksperdilt Vene tn 27 korteriomandite turuväärtuse kohta kaebuse esitajate tellitud ekspertarvamuse asja juurde võtmiseks ja kahjusumma suuruse täpsustuse, mille kohaselt on kaebajate kahjunõue 6 130 000 krooni.

04.veebruari 2010 määrusega rahuldas kohus E.E. ja H.E. menetlusabi taotluse, 19.veebruari 2010.a. määrusega võttis l kohus asja juurde kaebajate poolt tellitud ekspertarvamuse Vene tn 27 korteriomandite turuväärtuse hindamise kohta, samuti andis menetlusosalistele tähtaja taäiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks ja tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

II KAEBUSE MOTIIVID 9. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994.a. otsustega nr 3860 ja 3849 jäeti endise omaniku R. K. abikaasa A.K. tunnistamata omandireformi õigustatud subjektiks omandireformi objektide – Vene tn 29, endisel kinnistul 216 asunud hoonete ja krundi ning Vene tn 27, endisel kinnistul nr 631 asunud hoonete ja krundi suhtes. Tallinna Halduskohtu 26.09.2007.a. otsusega tunnistati eelnimetatud otsused A.K. osas õigusvastaseks, kuna ORAS regulatsiooni kohaselt oleks A.K. tulnud tunnistada nimetatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks.

Lähtuvalt ORAS sätetest oli H. K. õigus pärida oma tädi E. G. ja oma isa R. G. ( K.) järgi, A.K.l oli aga õigus pärida oma abikaasa R. K. järgi.

10.TsK § 448 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Sellest sättest tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku 4 asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Ka Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanud oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

11.Vastustajate ebaõige tegevuse tõttu on A.K., kes oleks pidanud ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni poolt ORAS alusel olema tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Vene tn 27 ja 29 suhtes, jäänud ilma Vene tn 27 korteriomanditest ja Vene tn 29 kinnistu mõttelisest osast ja seega on temale tekitatud kahju. Vastustajate õiguspärase tegutsemise korral oleks A.K. tulnud tunnistada omandireformi õigustatud subjektiks ja temale vara tagastada.

Seega tuleb asuda seisukohale, et kahju tekkimise ja ebaseaduslike haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kui kaebuse esitaja A.K. või tema õigusjärglased oleks saanud Vene tn 27 ja Vene tn 29 osas realiseerida oma nõudeõiguse vara tagastamiseks, siis võiks ta käesoleval ajal olla Vene tn 27 ¼ korteriomandite omanik ja Vene tn 29 kinnistu ¼ mõttelise osa omanik.

12.Selleks, et asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks siis, kui talle poleks kahju tekitatud, tuleb talle hüvitada kahju vara praeguses väärtuses. Vene tn 29 ei olnud ORAS-e kehtima hakkamisel korterelamu ja seda ei ole ka hiljem korteriomanditeks jagatud. Vene tn 27 oli enne ORAS-e kehtimahakkamist kasutusel korterelamuna ja on seda ka praegu korteriomandite näol. Teadaolevalt on korteriomandite turuväärtus kokku alati suurem kui kogu kinnistu turuväärtus. Enne omandireformi olid Vene tn 27 majas korterid ja praegu on jagatud hoone korteriomanditeks, millised on võõrandatud. Kui Vene tn 27 üheks omanikuks oleks saanud A.K. või tema õigusjärglased, siis tema oleks kindlasti jaganud elamu korteriomanditeks nagu tegi seda ainuomanikuna H. K. Kas siis kokkuleppel või kohtu abiga. Pole alust arvata, et A.K. või tema õigusjärglased käituksid teistmoodi kui Vene tn 27 tervikuna endale saanud H. K.

Seega võib väita, et kui kaebajad ei oleks jäänud ilma Vene tn 27 hoone mõttelisest osast ja Vene tn 27 krundist, siis võisid nad saada korteriomandi omanikeks. Kaebajad leiavad, et kindlasti oleks maja jagatud korteriomanditeks, sest see on parim maja kasutusviis.

13.Kuna antud juhul kaebuse esitajale vara tagastada võimalik ei ole, siis tuleb tekitatud kahju hüvitada rahas. Halduskohtu poolt määratud ekspertiisiga on ekspert tuvastanud, et kinnistu Vene tn 29 turuväärtus on 12 500 000 krooni ja kinnistu Vene tn 27 turuväärtus on 7 700 000 krooni. Kaebuse esitajad nõustuvad eksperthinnanguga Vene tn 29 kinnistu suhtes. Vene tn 27 kinnistu suhtes antud ekspertarvamust paluvad kaebuse esitajad mitte arvestada, sest kaebuse esitajate poolt tellitud ja sama eksperdi poolt antud arvamus Vene tn 27 korteriomandite turuväärtuse kohta kajastab täpsemalt kaebuse esitajatele tekitatud kahju suurust. Seega on õige kahju tuvastamisel lähtuda Vene tn 27 korteriomandite turuväärtusest. Omandireformi objektiks tunnistatud Vene tn 27 osas on kaebuse esitajad ilma jäänud korteriomanditest ja seetõttu tellisid nad riiklikult tunnustatud eksperdilt Vene tn 27 korteriomandite ( arvestamata peale 1994.a. tehtud parendusi) hindamise. Ekspert T.Rattasepp on nimetatud ekspertarvamuses leidnud, et Vene tn 27 korteriomandite turuväärtuseks on 12 020 000 krooni. Kaebuse esitajate arvates on Vene tn 27 osas kahju arvestamisel õige aluseks võtta korteriomandite turuväärtus , sest sellest lähtudes arvutatud hüvitise saamisel on kaebajatel võimalus soetada võimalikult samaväärne vara, millest nad ilma jäid. Kahju arvestamisel Vene tn 29 osas lähtuvad kaebajad eksperdi poolt määratud kinnistu turuväärtusest 12 500 000 krooni, kuigi võiks lähtuda ka korteriomandite turuväärtusest, kuid märgivad, et neil ei ole majanduslikult võimalik tellida korteriomandite turuväärtuse hinnangut.

5 14.Seega on kaebuse esitajate kahjunõue Vene tn 29 kinnistu osas 3 125 000 krooni ja Vene tn 27 kinnistu osas 3 005 000 krooni, kokku 6 130 000 krooni ( ¼ summast 24 520 000 krooni).Riigivastutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.

III VASTUSTAJATE SEISUKOHT 15.Kaebajad on esitanud kohtule taotluse viia läbi ekspertiis Vene tn 27, Vene tn 27a ja Vene tn 29 kinnistute praeguse turuväärtuse väljaselgitamiseks ja ekspert on esitanud 1.10.2009 kohtule ekspertarvamuse, milles ta on vastanud kaebajate esitatud küsimusele. Seega on kaebajad juba selgelt väljendanud, millisel viisil tuleks välja selgitada neile tekitatud kahju suurus.

16.Küsimused, mida kaebajad on kohtuväliselt ja omal initsiatiivil esitanud eksperdile, erinevad küsimustest, mida kaebajad esitasid eksperdile kohtu kaudu. Kaebajate esitatud küsimused ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kaebajate eelkäijale ei oleks olnud mitte mingil juhul võimalik olnud tagastada korteriomandeid, sest sel ajal polnud tegemist isegi mitte kinnistute, vaid vallasasjadega. Vaidlusalune hoone aadressil Vene tn 27 oleks kaebajate eelkäijale tagastatud mõttelise osana ja selle jagamine korteriomanditeks oleks olnud võimalik ainult kaasomanike kokkuleppel või kohtuotsusega. Pole võimalik tõsikindlalt väita, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud korteriomandite moodustamises või et selle kokkuleppe kohaselt oleks kummalegi neist kuulunud just täpselt tema mõttelise osa suurusele vastav arv korteriomandeid. Ainus võimalus selle objekti turuväärtuse hindamiseks, millest kaebajate eelkäija ilma jäi, on just mõttelise osa hindamise tee.

17.Teoreetiliselt oleks kaebajate eelkäija ja teised kaasomanikud võinud kokku leppida korteriomandite moodustamises nii, et igaühele neist kuulub mõtteline osa igast moodustatavast korteriomandist ja selle mõttelise osa protsentuaalne suurus vastab hoone mõttelise osa suurusele. Sel juhul oleks aga tekkinud olukord, kus kaebajate eelkäijale oleks kuulunud mõttelised osad eri korteriomanditest ja nende võõrandamine oleks olnud äärmiselt keeruline.

Ilmselgelt on korteriomandi mõttelise osa turuväärtus oluliselt väiksem kui sama korteriomandi turuväärtus korrutatuna mõttelise osa protsendiga.

Seega oleks võimatu olnud hoonet korteriomanditeks jagada nii, et igale omanikule oleks kuulunud täpselt tema mõttelise osa suurusele vastava kogupindalaga korteriomandid.

Korteriomanditeks jagamine oleks olnud võimalik vaid sel teel, et elamu kaasomanikud oleksid jäänud ka korteriomandite kaasomanikeks ning nad oleksid saanud võõrandada vaid oma mõttelisi osi korteriomanditest. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamine on aga äärmiselt problemaatiline, sest sellise kauba järele puudub igasugune nõudlus. Isegi kui omanik suudaks leida korteriomandi mõttelisele osale ostja, siis müügihind ei vastaks kindlasti tema mõttelise osa suurusele korteriomandi turuväärtusest tervikuna. Lisaks on vastustajate hinnangul jätnud kaebajad arvestamata, et korteriomandite moodustamine on seotud küllaltki suurte kuludega ja neid kulusid kaebajate kalkulatsioonis arvesse võetud ei ole. Seega oleks kahjuhüvitise väljamõistmine kaebajate soovitud määras vastuolus VÕS § 125 lõikega 5.

Ainus võimalus hinnata objekti turuväärtust, millest kaebajate eelkäija ilma jäi, on just mõttelise osa hindamine.

IV KOHTU SEISUKOHT 18.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

6 19. Tallinna Halduskohtu 26. septembri 2007. a vaheotsusega ( IV kd tl 65-78) on tunnistatud õigusvastaseks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994.a. otsused nr 3849( I kd tl 7), ja 3860( I kd tl 142), , millega omandireformi objektiks tunnistatud vara- Tallinnas, Vene tn 27, endisel kinnistul 631 asuvad hooned ja krunt suurusega 587, 725 m² ja Vene tn 29, endisel kinnistul 216 asuvad hooned ja krunt suurusega 587, 725 m² suhtes, mis õigusvastase võõrandamise ajal kuulus R. K.le ja E. G.le võrdsetes mõttelistes osades, ei tunnistatud A.K. omandireformi õigustatud subjektiks põhjendusel, et taotleja ei kuulu ORAS § 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi, vaid nimetatud vara suhtes tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks H. K . Viidatud 26.09.2007 vaheotsusega on leidnud kinnitust ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a ülalnimetatud otsustega A.K. õiguste rikkumine vara tagastamise menetluses ja on tuvastatud, et A.K. on alusetult jäetud tunnistamata omandireformi õigustatud subjektiks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks esitatud A.K. avaldusest (vara tagastamise toimik 7967 tl 19) nähtuvalt taotles A.K. oma abikaasale R. K.le kuulunud vara tagastamist, sealhulgas Vene tn 27 ja 29 majade ja maavalduste tagastamist. Jõustunud kohtuotsusega on kohus ka tuvastanud, et taotletav vara kuulus selle õigusvastase võõrandamise ajal E. G.le ja R. K.le võrdsetes mõttelistes osades, kes olid selle omandanud 25.08.1938 .a. ostulepingu alusel ning et R. K.lt õigusvastaselt võõrandatud vara osas saavad olla õigustatud subjektideks ORAS § 8 lg 3 p 1 mõistes H. K. kui endise omaniku R. K. tütar ja A.K. R. K. abikaasana. Eespooltoodust tulenevalt leidis kohus, et kohaliku komisjoni otsused, millega A.K. omandireformi õigustatud subjektiks ei tunnistatud ja tunnistati R.K.lt õigusvastaselt võõrandatud vara osas ainsaks õigustatud subjektiks H. K., on õigusvastased. Samuti leidis kohus seonduvalt E. G.le kuulunud varaga, et H. K.l oli õigus taotleda oma isa R. K. õele E. G.le kuulunud hoonete ja rajatiste tagastamist. Seega ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ülalnimetatud otsustega jäeti A.K. õigusvastaselt tunnistamata Vene tn 27 ja 29 asuva vara osas omandireformi õigustatud subjektiks ¼ mõttelises osas.

20.Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 19 kohaselt kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks : 1) vara võõrandamise õigusvastasus; 2) vara endine (õigusjärgne) omanik;

3)vara koosseis; 4) õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist . Osundatud korra p 24 kohaselt otsustatakse vara tagastamine kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla-või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Seega kuivõrd kohaliku omavalitsuse täitevorgan lähtub tagastamist otsustades muu hulgas kohaliku komisjoni otsusega tuvastatust ning neid küsimusi Tallinna Linnavalitsus tagastamist otsustades enam uuesti läbi ei vaata, sealjuures ei ole kohaliku omavalitsuse täitevorgan vara tagastamise otsustamisel pädev muutma või tühistama ÕVVTK kohaliku komisjoni otsust, siis tuleneb eeltoodust, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine A.K.le välistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsustega, millega jäeti A.K. taotlused Vene tn 27 ja 29 suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks lõplikult ja siduvalt rahuldamata. Kuigi Tallinna Linnavalitsuse korraldustega kui lõplike haldusaktidega otsustati kõnealuse vara tagastamine , tuginesid need õigusvastastele eelhaldusaktidele, millega oli A.K. taotlused otsustatud jätta rahuldamata. Kaebusega taotletakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult haldusaktideks, millega A.K.le sellist kahju tekitati, olid ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsused nr 3849 ja 3860.

21.Alates 01.01.2002 sätestab kahjunõuete rahuldamise tingimused avalik-õiguslikes suhetes riigivastutuse seadus (RVS). RVS § 31 lg 1 kohaselt ei kohaldata riigivastutuse seadust asjades, kus kaebus või hagi esitati enne RVS jõustumist. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on 04.03.2002 määruses kohtuasjas nr 3-3-4-1-02 asunud seisukohale, et kui 7 pärast 01.01.2002 esitatud kaebuses nõutakse enne nimetatud kuupäeva tekitatud kahju hüvitamist, kohaldatakse RVS § 31 lg 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.

Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist, s.o. enne 01.01.2002 tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerivad TsK § 448-450. TsK § 450 lg 1 sätestas : „Kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja

449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.“ Viidatud sätteist tulenevalt on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on tuvastatud kahju tekkimine, haldusakti õigusvastasus, haldusakti ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. TsK § 448 lg-st 2 tulenes lisaks kahju tekitanu süü presumptsioon - sätte kohaselt vabanes kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui ta tõendas, et kahju oli tekitatud mitte tema süü läbi. Tsiviilkoodeksi alusel kahju hüvitamiseks on kohustatud see haldusekandja, kelle käitumises esinesid kõik vastutuse koosseisu elemendid.

Riigivastutuse seaduses reguleerib kahju hüvitamist § 7 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

22.ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsustega A.K. taotluste Vene tn 27 ja 29 suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks rahuldamata jätmisega ja sellega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise A.K.le välistamisega tekitati temale kahju.

TsK § 222 kohaselt mõistetakse kahju all nii kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, kui ka saamata jäänud tulu. Viidatud sättes on seega kahjuna loetletud vara tegeliku vähenemise viisid ( tehtud kulutused, kaotsiminek, rikkumine) ning saamata jäänud tulu, mida tuleb mõista kui vara suurenemist, mille saamisega kreeditor oleks võinud arvestada, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. A.K. õigusjärglased taotlevad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on käesoleval juhul kahjuks saamata jäänud tulu. Kui A.K. esitatud taotluse kohta oleks ÕVVTK Tallinna linnakomisjon teinud õiguspärased otsused, oleks A.K. tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja temale oleks Vene tn 27 ja Vene tn 29 ¼ mõttelises osas tagastatud.

Seega tuleb asuda seisukohale, et kahju tekkimise ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsustega kui ebaseaduslike haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumise vahel on põhjuslik seos kui vältimatu tingimus kohustise tekkeks. Selline põhjuslik seos puudub aga Tallinna Linnavalitsuse korralduste ja A.K.l saamata jäänud tulu vahel, sest, nagu kohus on eespool korduvalt märkinud, oli kohaliku komisjoni otsustega jäetud lõplikult ja siduvalt A.K. taotlused rahuldamata. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni poolt A.K. omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamata jätmine ja sellega temale kõnealuse vara tagastamise välistamine on kahju õigusvastane tekitamine, mille puhul eeldatakse õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd.

Vastustaja ÕVVTK Tallinna linnakomisjon ei ole väitnud ega tõendanud, et kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Asjast nähtuvalt on A.K. ja tema õigusjärglased kaitsnud oma õigusi esmaste nõuete esitamisega, mistõttu ei saa väita, et isik ei ole midagi ette võtnud, vältimaks kahju teket.

23.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 29 lg 1 kohaselt hinnatakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind(turuhind). Arvestades seda, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud, tuleb kahju suuruse määramisel lähtuda vara väärtusest kohtuotsuse tegemise aja seisuga .Riigikohus on näiteks kohtulahendis 3-3-1-33-02 leidnud:“TsK §-st 448 tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks 8 kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Kui kinnisvara hinnad on objektiivsetel põhjustel tõusnud ning kahju tekitamise aegne hoonete väärtus ei vasta nende väärtusele kohtuotsuse tegemise ajal, on õiglane, et kahju hüvitamisel arvestatakse vara väärtust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See võimaldaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärse vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi.“ 24.Kaebuse kohaselt väljendub kahju Tallinnas Vene tn 27. Vene tn 27 a ja Vene tn 29 asuvate kinnistute turuväärtuses, sealjuures oli kaebuse esitajate poolt eksperdile esitatav küsimus sõnastatud järgmiselt: „ Milline on kinnistute Vene tn 27, Vene tn 27 a ja Vene tn 29 turuväärtus?“ Et kahjuhüvitis täidaks temale pandud eesmärki – võimaldada soetada samaväärne vara, millest ilma jäädi, leidis kohus, et tuleb määrata vara praegune turuväärtus seisul nagu varal oli 1994aastal.

Asjas esitatud ekspert Toivo Rattaseppa poolt 01.10.2009 koostatud ekspertarvamuse nr TR 1504/2009 ( Vene tn 29) kohaselt on Vene tn 29 tingimuslikuks turuväärtuseks 12 500 000 krooni ( V kd, tl 57-73).

Poolte vahel puudub erimeelsus ekspertarvamusega Vene tn 29 suhtes määratud turuväärtuse kohta. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattaseppa poolt ekspertarvamuses toodu õigsuses. Eeltoodust tulenevalt on Vene tn 29 suhtes A.K. taotluse omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks rahuldamata jätmisega ja sellega õigusvastaselt võõrandatud vara A.K.le tagastamise välistamisega põhjustatud temale kahju, mille suuruseks on ¼ Vene tn 29 tingimuslikust turuväärtusest 12 500 000 krooni , s.o.

3 125 000 krooni.

25.Asjas esitatud ekspert Toivo Rattaseppa poolt 01.10.2009 koostatud ekspertarvamuse nr TR 1503/2009 ( Vene tn 27, Vene tn 27a) kohaselt on hindamisel Vene tn 27 a loetud kuuluvaks Vene tn 27 koosseisu, Vene tn 27 a kinnistul eraldivõetuna turuväärtus puudub.

Ekspertarvamuse kohaselt on Vene tn 27/27 a tingimuslik turuväärtus 7 700 000 krooni ( V kd, tl 35-54). Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et Vene tn 27 osas tuleb kahju tuvastamisel lähtuda Vene tn 27 korteriomandite turuväärtusest, mis kajastub kaebuse esitajate poolt tellitud ja sama eksperdi poolt antud arvamuses Vene tn 27 korteriomandite turuväärtuse kohta ( V kd tl 143159), mis kaebajate väitel kajastab täpsemalt kaebajatele tekitatud kahju suurust ja mille kohaselt on Vene tn 27 eluruumidena ja mitteeluruumidena kasutatavate korteriomandite tingimuslik turuväärtus kokku , arvestamata pärast 1994.a. tehtud parendusi, 12 020 000 krooni ning millest tulenevalt taotlevad kaebajad Vene tn 27 osas kahjuhüvitisena 3 005 000 krooni väljamõistmist.

Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. Kui A.K. esitatud taotluse kohta oleks ÕVVTK Tallinna linnakomisjon teinud õiguspärased otsused, oleks A.K. tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja temale oleks Vene tn 27 ja Vene tn 29 ¼ mõttelises osas tagastatud.

Kaebusega taotletakse vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, sealjuures on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud ning kohtupraktikas on kujunenud põhimõte, et hüvitis peab olema suuruses, mis võimaldaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärse vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi. Kõnealuse vara tagastamist taotles lisaks A.K.le ja tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks ka H. K., kellel, nagu kohus on asjas tehtud vaheotsusega tuvastanud ja mida märgivad ka kaebuse esitajad, oli õigus taotleda oma isale kuulunud varast poole ja tädile kuulunud vara tagastamist , s.o. kõnealuse vara tagastamist ¾ mõttelises osas. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 32 kohaselt kui vara tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse vara omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2 alusel nende kaasomandisse vastavalt 9 nende osadele. Põhjendatud on vastustajate seisukoht, et kaebajate eelkäijale ei oleks olnud võimalik tagastada korteriomandeid, sest sel ajal polnud tegemist isegi mitte kinnistute, vaid vallasasjadega. Kuigi kaebuse esitajate väitel puudub alus arvata, et kui A.K. või tema õigusjärglased oleksid saanud Vene tn 27 üheks omanikuks, siis oleksid nad käitunud teisiti kui Vene tn 27 tervikuna endale saanud H. K., kes jagas elamu korteriomanditeks, tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, et vaidlusalune hoone aadressil Vene tn 27 oleks kaebajate eelkäijale tagastatud mõttelise osana ja A.K. või tema õigusjärglased ei jäänud kohaliku komisjoni õigusvastaste otsuste tõttu mitte ilma Vene tn 27 korteriomanditest, vaid Vene tn 27 mõttelisest osast. Nagu kohus on eespool märkinud, tuleb TsK kohaselt kreeditori poolt saamata jäänud tulu mõista kui vara suurenemist, mille saamisega kreeditor oleks võinud arvestada, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. A.K. oleks võinud arvestada ¼ mõttelise osaga varast Vene tn 27, milleks ei olnud ¼ Vene tn 27 korteriomanditest. Kaebajate nõue ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga, sest nad ei nõua Vene tn 27 osas kahjuna samasuguse vara, millest nad ilma jäid, soetamiseks kuluvat rahasummat. Kuigi ei saa välistada Vene tn 27 vara tagastamisel kaasomandisse Vene tn 27 hoone hilisemat jagamist korteriomanditeks kaasomanike kokkuleppel või kohtuotsusega , nõustub kohus vastustajatega selles, et ainus võimalus hinnata

objekti turuväärtust, millest kaebajate eelkäija ilma jäi, on just mõttelise osa hindamine. Kohus peab põhjendatuks vastustajate seisukohti, et hoonet oleks olnud võimatu korteriomanditeks jagada nii, et igale omanikule oleks kuulunud täpselt tema mõttelise osa suurusele vastava kogupindalaga korteriomandid. Korteriomanditeks jagamine oleks olnud võimalik sel teel, et elamu kaasomanikud oleksid jäänud ka korteriomandite kaasomanikeks ning nad oleksid saanud võõrandada ainult oma mõttelisi osi korteriomanditest, mille müügihind ei vastaks tema mõttelise osa suurusele korteriomandi turuväärtusest tervikuna.

Eeltoodust tulenevalt, võttes aluseks ekspertarvamuse nr TR 1503/2009, mille kohaselt Vene tn 27/27 a tingimuslik turuväärtus on 7 700 000 krooni, kuulub Vene tn 27/27 a osas rahuldamisele kahjunõue suuruses 1 825 000 krooni ( ¼ 7 700 000-st).

V MENETLUSKULUD 26.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebuse esitajad taotlevad nende poolt haldusasjas menetluskuludena tasutud 100 368 krooni väljamõistmist E.E. kasuks vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Arvestades kaebuse rahuldatud osaga ( kaebuse esitajad taotlesid kahjuhüvitist summas 6 130 000), kuulub proportsionaalselt rahuldamisele menetluskulude nõue suuruses 80 000 krooni.

Lea Kuuse kohtunik 10

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.