Obsah (4)

§ 94§ 84§ 80§ 82

2-09-56081 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-56081 Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi J. K. avaldus hagita menetluses nõudega

) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

§ 84lg 1, kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kuna R. O. on surnud, siis oli välistatud lapse põlvnemise kindlakstegemine

§ 84lg 1, p 1, 2 sätestatud korras.

Sellepärast on avaldajal õigus põlvnemise tuvastamise nõudmiseks ja kohus on pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 94

lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. TsMS § 581 alusel, vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. 3 Viru Maakohtu

1. juuni 2010 määrusega määrati tsiviilasjas DNA analüüs põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks surnud isikust peale tema surma. Määrusega kohustati J. K.`t, alaealist S. K.`t, J. O.a`t ja D. O.`i ilmuma üheaegselt koos isikut tõendavate dokumentidega võrdlusmaterjali võtmiseks eksperdi juurde.
2. juuli 2010 ekspertiisiakti nr. GE-0710-10/2068 kohaselt võeti võrdlusmaterjali neljalt isikult: J. K.`lt, alaealiselt S. K.`lt, J. O.a`lt ja D. O.`ilt (surnud isiku R. O.`i vanematelt). Vastavalt ekspertiisiaktile, tõepära suhte alusel leitud tõenäosus, et S. K. on J. O.a ja D. O.`i bioloogiline lapselaps, on 99,99996%.(tl. 105-107). Seega, lähtudes 22.07.2010 ekspertiisiaktist nr GE-0710-10/2068, mis tuvastas, et S. K. on J. O.a ja D. O.`i bioloogiline lapselaps, teeb kohus järelduse, et S. K. on J. O.a ja D. O.`i poja R. O.`i laps (

§ 80

lg 1).

§ 80lg 1 kohaselt, kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased.

Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. TsMS § 559 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Alaealine laps S. K. on sündinud 22. septembril 2003. aastal, seega kuulas kohus lapse ära. Alaealine S. K. avaldas kohtuistungil, et mäletab oma isa, isa nimi oli R.. Alates 01.07.2010.a kehtiva

§ 84

lg 1 tulenevalt, laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

§ 82

alusel, vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse sündimisele eelnenud avaldaja ja R. O.`i kooselu kestus ning R. O.`i ja tema vanemate käitumine lapse suhtes, samuti 22.07.2010 ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamus annavad kohtule aluse eeldada, et laps S. K. põlvneb isast R. O.`ist. Et esinevad muud asjaolud, mis seaks kahtluse alla lapse R. O.`ist põlvnemise, ei ole menetlusosalised kohtule teatanud. Kohus, hinnanud menetlusosaliste seletusi ja tsiviilasja materjale, rahuldab avalduse. TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. MENETLUSKULUD Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 esimese lause alusel, avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (t. lk.10). TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 4 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohtu 19. mai 2010 määrusega anti avaldajale riigipoolne menetlusabi ja avaldaja vabastati täielikult menetluskulude (ekspertiisitasu) kandmisest. Ülaltoodust lähtudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi menetlusabi korras kantud avaldaja menetluskulud (ekspertiisitasu) jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 5