2-10-37919/10

2-10-37919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Tõlk Nadezda Bõstrova Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-37919 Menetlustoiming Menetluse algatamine, eelmenetluse toimingud Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja LxxxxxxxxxMxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), Puudutatud isik IxxxxKxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Laps Axxxxxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Li Uiga (AB Valge ja Uiga) Eestkosteasutus xxxxxxxxlinn esindaja AxxxMxxx 19.10.2010 Ärakuulamise aeg Lxxxxxxxx Mxxxxxxx avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Lõpetada Lxxxxxxxx Mxxxxxxxxja Ixxx Kxxxxxxxxühine hooldusõigus Axxxxxxxxx Kxxxxxxxxüle ja anda ainuhooldusõigus Lxxxxxxxx Mxxxxxxxxx. tütre Menetluskulude jaotus Jätta tasutud riigilõiv avaldaja kanda. Alaealisele isikule määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtu menetluses on Lxxxxxxxx Mxxxxxxxxavaldus, milles ta palus lõpetada puudutatud isiku ühine hooldusõigus lapse, xxxxxxxxx Kxxxxxxx suhtes. Avaldaja põhjendas avaldust avaldajal ja puudutatud isikul IxxxxKxxxxxxxx ühine laps Axxxxxxxxx, kes sündis xxxxxxxxxx.a. Vanemad ei ole kunagi koos elanud ja Ixxx Kxxxxxx ei tegele tütre kasvatamisega ning ei tunne tema vastu huvi. Ka laps ei suhtle isaga ja ei soovi ka seda. Avaldaja kinnitas, et on majanduslikult sõltumatu ja tal on kõik tingimused, et oma tütart üksi kasvatada. Ixxx Kxxxxxxxkohtule kirjalikult seisukohta ei esitanud. Eestkosteasutus esitas kirjalikus seisukohas ülevaate avaldaja, puudutatud isiku ja lapse suhetest ja toimetulekust, mis oli koostatud avaldaja seletuse alusel. Seisukohast selgus, et Ixxx Kxxxxxx ja avaldaja suhtlesid umbes kaks aastat pärast lapse sündi külaskäikude kaudu. Pärast 2005.a olukord pingestus ja suhted katkesid. Kohtumised toimuvad väga harva ja avaldaja ei soovivatki, et need oleks tihedamad. Isa pidavat käituma lapse suhtes üleolevalt. Ixxx Kxxxxxxxei ole tütart ka rahaliselt toetanud- 2008.aastal vaid kord 600 krooniga. Avaldaja pidi lapse kasvatamisega hästi hakkama saama. Koos avaldaja ja lapsega elab ka avaldaja ema, kes on kodune. Lapsel on olemas kasvamiseks ja arenemiseks kõik tingimused ja võimalused. Ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde. Ta selgitas, et laps ei soovi isaga suhelda, isegi kardab teda, sest isa on järsk ja tõstab häält, vahel ka kätt. Avaldaja teatas, et ühise hooldusõiguse lõpetamise eesmärgiks on, et lapse ei peaks hiljem ülal pidama isa, kui see vanaks jääb. Isa praegu last mingil moel ei toeta. IxxxxKxxxxxx oli nõus, et temalt lapse suhtes ühine hooldusõigus ära võetakse. Ta teatas, et ei soovi lapsega tegeleda ja ei tunne end lapse isana. Ta kahtles ka oma isaduses. Rahaliselt ei ole tal samuti võimalust tütart toetada. Ta ei ole last pikka aega näinud ja ei soovi teda ka näha. Eestkosteasutuse esindaja toetas avaldust. Lapse esindaja palus avalduse rahuldada, sest see ei kahjusta lapse huve. Esitatud avaldusega fikseeritaks olukord, mis on kogu ajal vanemate omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 sätestab, et juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Käesoleval juhul elavad lapse Axxxxxxxxx Kxxxxxxx vanemad lahus – vanemate selgituste kohaselt ei ole neil ühist kooelu olnudki. Sisuliselt on lapse suhtes teostanud hooldusõigust ainult avaldaja. Mõlemad vanemad kinnitasid, et ei soovi ühist hooldusõigust teostada. Puudutatud isik IxxxxKxxxxxxxavaldas ka, et ei ole oma tütre kasvatamisest ja ka temaga kohtumisest üldse huvitatud. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 kontrollib kohus ka, kas esineb asjaolusid, mistõttu ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine võimalik. Axxxxxxxxx Kxxxxxxx on ainultxxaastane, kuid eestkosteautuse ja avaldaja sõnul ei soovi ta isaga kohtuda. Seega ei vaidle ta vastu ühise hooldusõiguse lõpetamisele. Kuulanud ära vanemate, eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohad leiab kohus, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmine ei kahjusta lapse huve. Laps on kogu elu elanud koos avaldajaga, kes on tema ainus sisuline hooldaja olnud. Avaldaja on tulnud toime lapse ülalpidamise, kasvatamise ja tema hooldamisega, mistõttu on põhjendatud välja kujunenud faktilise olukorra jätkamine. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et avaldaja tasutud riigilõiv tuleb jätta tema enda kanda. Lapse esindamise kulud jätab kohus riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik