Obsah (5)

§ 34§ 635§ 29§ 76§ 110

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2010. a.,

) § 42 lg. 3 punktile 21 ja § 635 lõikele 4 on asjakohatud, kuivõrd poolte vahel sõlmitud liitumisleping ei ole tarbijaleping, selle punkt 6. 2 ei ole tüüptingimus ning hageja ei ole vaidlusaluses õigussuhtes tarbija

§ 34tähenduses.

Samuti ei ole liitumisleping töövõtuleping

§ 635tähenduses, vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisleping ÜVVKS § 5 lg.

2 tähenduses. Liitumislepingu puhul on tegu eriliiki lepinguga, millele kohalduvad

-i üldosa sätted. Eelvoolu rajamine oli lepingu sõlmimise ajal ja on ka käesoleval hetkel ettenähtud Euroopa Ühisfondi finantseerimisel ja AS Elveso kaasfinantseerimisel. Liitumistasu sisaldas ainult kinnistu piirkonnas tehtavaid kulutusi ehitusele, projekteerimisele, ehitusjärelvalvele ja arendusele. Kostja on vastavalt lepingule välja ehitanud kõik ühiskanalisatsioonirajatised kuni eelvooluni ning saanud sellele kasutusloa. Reoveepumpla aadressil Vaadi 15A on piiriks, kus lõpeb kostja poolt arendatud ühiskanalisatsioon. Eelvoolu valmimine ja sellele kasutusloa hankimine ei kuulu kostja lepinguliste kohustuste hulka. Kolmas osamakse muutus sissenõutavaks hiljemalt

1. septembril
2. a., s. o. pärast kinnistu reoveekanalisatsiooni kasutusloa saamist ja kliendi sellest teavitamisest. Liitumistasu maksmise tingimused ja kord on lepingus üheselt sätestatud ja kolmanda osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise tingimused on reoveekanalisatsiooni kasutusloa olemasolu ja hageja teavitamine selle olemasolust, mis said kostja poolt täidetud augustis
3. Eelvoolu ja peapumpla rajamise eest vastutab AS Elveso. Eelvoolu valmimine ei too kostja jaoks kaasa täiendavaid tegevusi ega ehitustöid, kuivõrd kinnistu ühiskanalisatsiooni liitumispunkt on eelvoolu ühendamiseks valmis. Samuti ei too ühiskanalisatsiooni ühendamine eelvooluga hagejale kaasa täiendavaid kulusid. Eelvoolu valmimisel ühendab vee-ettevõtja AS Elveso eelvoolu kinnistu ühiskanalisatsiooni liitumispunktiga. Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg. 8 kohaselt esitab kasutusloa taotluse ehitise omanik. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või –rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või –rajatise omanikule. Kuna kostja ei ole eelvoolu rajaja ega ka omanik, ei saagi kostja eelvoolule kasutusluba taotleda. Pooltevahelises liitumislepingus eristatakse selgelt termineid ühiskanalisatsioon ja eelvool. Sellele eristusele viitab üheselt punkt
5. Ei ole kohane hageja käsitlus, justkui oleks eelvoolutorustik ja kostja poolt rajatud ühiskanalisatsioon kogu ühiskanalisatsioon ja eelvooluta ühiskanalisatsioon osa ühiskanalisatsioonist, kuivõrd liitumislepingus on neid 7 selgelt eristatud ja erinevalt käsitletud. Kõnealuse ühiskanalisatsiooni kasutusluba anti välja Rae Vallavalitsuse korraldusega. Seejuures EhS § 33 lg. 5 kohaselt väljastatakse kasutusluba valminud ehitisele kui tervikule, mistõttu ei ole kohane hageja väide, nagu oleks kasutusluba antud vaid ühiskanalisatsiooni osale. Liitumislepingu punkt
6. 2 sätestab üksnes liitumistähtaja, mis hetkeks peab olema loodud võimalus kinnistult aadressiga Aaviku talu, Karla küla, Rae vald, reovee ärajuhtimiseks kostja poolt rajatud ühiskanalisatsiooni. See lepingupunkt ei loo kostjale täiendavaid kohustusi peapumpla või eelvoolu rajamiseks või sellele kasutusloa hankimiseks. Liitumislepingu punktis
8. 1 on sätestatud kostja kohustus luua liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt veekasutusvajadusele lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks. Esimese astme kohtu otsus
9. mai
10. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et Rainer Rohtla ja AS-i Vensen vahelise
11. märtsi
12. a. liitumislepingu nr. 5/1 ja selle lisa 1 alusel on AS-il Vensen õigus nõuda Rainer Rohtlalt ühiskanalisatsiooniga liitumistasu kolmanda makse tasumist osaliselt, summas 151.194, 59 krooni, peale liitumislepingu punktis
13. 2 märgitud tingimuse (peapumpla ja eelvoolu valmimine Lagedilt Loo asulasse) täitumist, ülejäänud kolmanda makse osa seni tasumata summas tunnistas kohus hagejalt sissenõutavaks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Harju Maakohtu
14. detsembri
15. a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kohus tühistas.
16. märtsil
17. a. sõlmitud liitumislepingu nr. 5/1 ja selle lisaga on reguleeritud kostja kui arendaja ja hageja kui kliendi õigused ja kohustused Rae vallas Karla külas Aaviku talu kinnistul (üldpinnaga 35.565 m²) asuvate kruntide veevarustuse ja reovete kanalisatsiooni ühendamisel veevärgi ja –kanalisatsiooniga, mille omanikuks on AS Elveso. Lepingu p.
18. 2 kohaselt on reovete kanalisatsiooni liitumistähtajaks
19. –
20. a. vastavalt peapumpla ja eelvoolu valmimisele Lagedilt Loo asulasse. Lepingu p.
22. 2 kohaselt (lisa 1 redaktsioonis) kohustub klient maksma kolmanda makse 311.080 krooni pärast reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist ja kliendi kirja teel teavitamisest 14 päeva jooksul. Ajutiste heitvee mahutite tarne ja paigaldus ei kuulu liitumislepingu mahtu. Lepingu p.
24. 1 kohaselt on arendaja kohustatud looma liitumispunktis võimaluse kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist ja kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt kinnistu veekasutusvajadusele hiljemalt lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks. Lepingu p.
26. 1 kohaselt on klient kohustatud tasuma liitumistasu kokkulepitud ulatuses ja tähtajaks. Lepingu p.
27. 2 kohaselt on arendajal klienti eelnevalt informeerides õigus liitumistähtaega ühepoolselt pikendada vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel; kui muudatuste tegemise vajadus tuleneb õigus- või haldusaktist; kui klient ei ole tasunud liitumistasusid lepingus kokkulepitud tähtaegadeks. Lepingu p.
28. 1 kohaselt juhinduvad pooled lepingu täitmisel Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast; Rae valla alevike ja külade veevarustuse ja alevike kanaliseerimise arengukavast; Lagedi aleviku, Kopli küla, Ülejõe küla ja Karla küla VK skeemist; kinnistu detailplaneeringust. Pooltel ei ole vaidlust, et liitumislepingu alusel ehitas kostja välja Harjumaal Rae vallas Karla külas Aaviku talu kinnistul (katastritunnus 65301:003:0069) Pruuli teel ja Vaadi teel asuva 15 krundi liitumispunktideni ulatuva kanalisatsioonitorustiku ja reoveepumpla aadressil Vaadi tee 15a, millele Rae Vallavalitsuse korraldusega
29. augustist
30. a. nr. 991 on väljastatud kasutusluba nr. 1615K. Vaidlust ei ole ka selles, et liitumislepingu punkti
32. 2 järgi kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvast kanalisatsiooniga liitumise tasu kolmeosalisest maksest tasus hageja kaks makset ning tasumata on 311.080 krooni (hageja hinnangul on see poolte vaheliste tasaarvestuste tulemusena vähenenud summani 243.227, 12 krooni), samuti, et liitumislepingu punktis
33. 2 näidatud peapumpla ja eelvool Lagedilt Loo asulasse ei ole käesolevaks ajaks valminud ning et Aaviku talu kinnistu arendusala 8 kanalisatsioonitorustik ja reoveepumpla lõpeb käesoleval ajal hagejale kuuluvate ajutiste heitvee mahutitega. Vaidlus on poolte vahel selles, kas liitumislepingu punktiga
35. 2 ettenähtud kolmas makse on muutunud hageja suhtes sissenõutavaks, tulenevalt kostja poolt väljaehitatud kanalisatsioonitorustikule ja reoveepumplale kasutusloa väljastamisest, või oli kostja lisaks neile rajatistele kohustatud tagama ka liitumislepingu punktis
36. 2 märgitud reovete kanalisatsiooni peapumpla ja eelvoolu valmimise Lagedilt Loo asulasse.

§ 29lg.

1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub hagejaga, et liitumislepingu sõlmimise ajal oli poolte ühiseks tahteks ja lepingu sõlmimise motiiviks, et arendaja poolt teostatavate ehitustööde (kanalisatsioonitrassid, reovee-pumpla) tagajärjel oleks hagejal (s. o. hageja poolt arendatava Aaviku talu-arendusprojekti kruntide omanikel) võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis oleks olnud ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga. Sellele viitab lepingu vormistamine liitumislepinguna ja punktis

1. 2 näidatud liitumistähtaja sidumine
2. –
3. a. peapumpla ja eelvoolu valmimisega Lagedilt Loo alevisse, samuti punktis
5. 1 arendaja kohustus luua hiljemalt liitumistähtajaks liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kuigi lepingu sõlmimisel oli poolte tahe suunatud sellele, et
6. –
7. a. oleks hagejal olnud võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis oleks ühendatud nn. Lagedi-Loo peakanalisatsioonitoruga, ei anna see asjaolu alust järeldada, et liitumislepingu punktis
8. 2 märgitud peapumpla ja eelvoolu valmimine/ehitamine pidi sellest tulenevalt olema kostja lepingujärgseks ülesandeks. Liitumislepingu p.
9. 2 jt. sätete tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et selle lepingu puhul on tegemist eri liiki lepinguga, mis ühelt poolt sisaldab võlaõigusliku tööettevõtulepingu, teiselt poolt aga haldusmenetlusele alluva liitumislepingu tunnuseid (ÜVVKS § 1 lg. 4).

§ 635lg.

1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. ÜVVKS § 5 lg. 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lõike 2¹ esimese lause kohaselt sõlmitakse liitumisleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Rae Vallavolikogu

1. märtsi
2. a. määrusega nr. 16 kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjaga reguleeritakse suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituvate või liitunud kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni omanike või valdajate vahel Rae valla territooriumil. Eeskirja sätetest nähtuvalt on ühiskanalisatsiooni puhul tegemist rajatiste süsteemiga, mille ehitamise/ rajamise tingimustes ei saa tellija ja tööettevõtja vabalt kokku leppida, vaid mis allub kindlatele haldusmenetluslikele tingimustele, millega on ära määratud, kellel on õigus vastavat tööd tellida ja seda tööd teha, millistele tingimustele peab töö vastama, millist tasu on töövõtja õigustatud saama jne. Sellest tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, et kuivõrd kostja poolt väljaehitatud kanalisatsioonitorustik ja reoveepumpla ei ole esialgu ühendatud puhastusseadmega ühendatud peatoruga (eelvooluga), siis on selline süsteem hageja jaoks kasutu ja hageja oleks võinud selle asemel tellida mingi odavama ja lihtsama süsteemi. Rae Vallavolikogu
3. juuli
4. a määruse nr. 89 punktiga 1 on kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava 2008 –
5. Arengukava seletuskirja p.
7. 1 kohaselt on Rae vald jagatud kuueks vee-ettevõtluse piirkonnaks ja piirkonna Lagedi alevik, Ülejõe küla, Kopli küla, Karla küla (Lagedi poolne osa kuni Vaskjala-Ülemiste kanalini) ÜVK arendajaks on AS Vensen. AS Elveso on sõlminud
8. a. arenduslepingu, mille 9 kohaselt AS Vensen arendab Rae vallas vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning hiljemalt
9. a. antakse rajatud süsteemid üle AS-ile Elveso. Rae valla ühiskanalisatsioon koosneb kanalisatsioonipumplatest, mis pumpavad reovee kas biopuhastitesse, AS-i Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi või ajutiselt kogumismahutitesse (Patika, Karla ja Kopli külades) ning Jüri, Vaida, Lagedi ja Assaku alevikesse umbes 15 aastat või rohkem tagasi rajatud torustikest. Seega ei ole praktikas asjaolu, et kanalisatsioonisüsteemi reoveed pumbatakse enne perspektiivse kanalisatsiooni-süsteemi valmimist ajutistesse mahutitesse, takistuseks lugeda sellist süsteemi ÜVVKS § 2 lg. 1 tunnustele vastavaks ühiskanalisatsiooniks. Sellest tulenevalt vastab ka kostja poolt väljaehitatud kanalisatsioonisüsteem (trassid, reoveepumpla) selle praegusel kujul (kus kruntide reovesi kogutakse torustiku kaudu ajutistesse mahutitesse) formaalselt ühiskanalisatsiooni tunnustele. Kuivõrd ülalnimetatud arengukavast tulenevalt sõltub liitumislepingus ettenähtud peapumpla ja eelvoolu valmimine AS-i Elveso kui Rae valla vee-ettevõtja ja EL Ühtekuuluvusfondi finantseerimisallikate avanemisest, siis on alusetu järeldada, et hageja poolt seni tasutud ja tasumisele kuuluva liitumistasu eest peaks kostja valmis ehitama ka peapumpla ja eelvoolu. Asjaolu, et liitumistähtaeg on seotud nimetatud tööde valmimise tõenäolise tähtajaga vastavalt finantseerimisallikate avanemisele, ei tee peapumpla ja eelvoolu valmisehitamist kostja lepinguliseks kohustuseks. Rae Vallavalitsuse andmetel rahuldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
10. detsembril
11. a. AS-i Elveso Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekti rahastamise taotluse, mille kogumaksumuseks on 224.840.526 krooni, millest 70% saadakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetmest "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine”; AS-i Elveso omaosalus projektis ja investeering Rae valla veemajandusse on 30% eelarvest. Nimetatud projekti käigus ehitatakse muuhulgas välja kanalisatsiooni ühendustorustik Tallinna linnaga läbi Lagedi ca 46 km ja luuakse ühisveevärgiga liitumise võimalus ca 695 Jüri, Lagedi, Karla, Vaskjala ja Pildiküla majapidamisele. Projekt lõpeb
12. aasta detsembris. Vaatamata asjaolule, et kostja poolt on liitumislepingus ettenähtud arendaja kohustused täidetud, puudub käesoleval ajal hea usu põhimõttest tulenevalt hageja poolt kogu summa koheseks tasumiseks kolmanda makse täissummas alus.

§ 76lõigete 1 – 3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kuivõrd eelvoolu ja peapumpla valmimine on poolte tahtest olenematutel põhjustel edasi lükkunud tõenäoliselt

1. a. lõppu –
2. a. kevadeni, on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kostja õigustatud saama vastavalt tema enda poolt pakutud põhjendustele ja summas osa kolmandast maksest pärast Lagedi-Loo peapumpla ja eelvoolu valmimist ja ülejäänud summa seni tasumata kolmandast maksest tuleb tunnistada hagejalt sissenõutavaks. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning uue otsusega hagi rahuldada ja tuvastada, et AS-il Vensen on õigus nõuda Rainer Rohtlalt ühiskanalisatsiooniga liitumistasu kolmanda makse tasumist alles pärast võimaluse loomist juhtida kinnistult reovett ühiskanalisatsiooni vastavalt liitumislepingu punktile
4. 1, mis eeldab ka eelvoolu valmimist vastavalt liitumislepingu punktile
5. 2, tingimusel, et eelnimetatud ühiskanalisatsioonile (s. h. eelvoolutorustik) on väljastatud kasutusluba ja hagejat on sellest teavitatud kirja teel 14 päeva jooksul vastavalt liitumislepingu punktile
8. Hageja ei vaidlusta kohtuotsust osas, millega kohus tuvastas, et liitumislepingu ja selle lisa alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt ühiskanalisatsiooniga liitumistasu kolmanda makse 10 tasumist osaliselt (151.194, 59 krooni) pärast liitumislepingu punktis
9. 2 märgitud tingimuse (peapumpla ja eelvoolu valmimine Lagedilt Loo asulasse) täitumist. Hageja esitas kohtule nõude tuvastada, et liitumistasu kolmas makse muutub sissenõutavaks pärast lepingu punktis
10. 2 ja
12. 2 märgitud tingimuste (peapumpla ja eelvoolu valmimine Lagedilt Loo asulasse ning sellest hageja kirja teel teavitamine) täitumist. Hageja ei esitanud nõuet tuvastada ühiskanalisatsiooniga liitumistasu kolmanda makse kohest sissenõutavust – kui kohus asus seisukohale, et osa liitumistasu kolmandast maksest on hagejalt koheselt sissenõutav, siis oleks kohus otsuse resolutsioonis, hagi eset arvestades, saanud jätta vaid hagi rahuldamata, mitte tuvastada liitumistasu osalist kohest sissenõutavust. Eeltoodut silmas pidades on maakohus ületanud otsust tehes nõude piire. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, kõiki tõendeid analüüsinud ega vastanud kõikidele hageja poolt esitatud faktilistele väidetele. Kohus on õigesti tuvastanud, et poolte ühiseks tahteks ja liitumislepingu sõlmimise motiiviks oli, et kostja poolt teostatavate ehitustööde tagajärjel oleks hagejal võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis on ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga. Samas ei ole kohus põhjendanud, milliste asjas esitatud tõendite alusel ta jõudis järeldusele, et liitumislepingu punktis
13. 2 märgitud peapumpla ja eelvoolu valmimine/ehitamine ei ole kostja lepingujärgseks ülesandeks – kostja ei ole oma paljasõnalise väite kinnituseks asjas mitte ühtegi tõendit esitatud. Kohus ei ole analüüsinud ega arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid.
14. detsembri
15. a. tehnilised tingimused nr. 227/05 ja
16. juuni
17. a. tehnilised tingimused nr. 282/06 tõendavad, et just nimelt kostjal oli piirkonna arendajana kohustus ehitada välja Rae valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava järgne kanalisatsioonitorustik ja eelvool Lagedilt Loo asulasse, s. h. nähtub tingimuste punktist
18. 1, et AS Elveso on nõus Aaviku kinnistult reovett vastu võtma alles peale Rae valla asulate veevarustuse arengukava järgse kanalisatsioonitorustiku ja Loole eelvoolu väljaehitamist piirkonna arendaja (ehk AS-i Vensen) poolt. Vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale ongi kostja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendaja Lagedi alevikus, Ülejõe külas, Kopli külas ja Karla külas, mistõttu on just nimelt kostja kohustuseks välja ehitada kogu ühiskanalisatsioon koos liitumislepingu punktis
19. 2 nimetatud eelvoolutorustikuga, mida on kinnitanud ka kostja ise. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et ei olegi oluline, kas eelvoolutorustiku rajab tegelikkuses kostja või kolmas isik – hageja ees on selle kohustuse liitumislepingu alusel võtnud kostja, kellel on õigus alles peale selle kohustuse täitmist ja kogu reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist saada hagejalt kolmas osamakse ühiskanalisatsiooniga liitumise eest. Kohus jättis tuvastamata, kas kostja on lokaalse kanalisatsioonitorustiku (asukohaga Vaadi tee 15A) rajamisega loonud hagejale võimaluse kinnistult reovee ärajuhtimiseks kokkulepitud ühiskanalisatsiooni (liitumislepingu p.
20. 2 ja
22. 1) ja täitnud kogu mahus kõik lepingust tulenevad omapoolsed kohustused. Kohus ei analüüsinud ega arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid ja väiteid, millest üheselt nähtub, et kostja poolt ei ole lokaalse kanalisatsioonitorustiku rajamisega loodud hagejale võimalust kinnistult reovee ärajuhtimiseks liitumislepinguga kokkulepitud ühiskanalisatsiooni ega ole täidetud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Liitumisleping on sõlmitud liitumiseks ühiskanalisatsiooniga, mis hõlmab ka eelvoolutorustikku. Liitumist ühiskanalisatsiooniga ei ole veel toimunud, sest rajamata on vastav eelvoolutorustik, kuhu oleks võimalik juhtida reovett lokaalsest kanalisatsioonitorustikust asukohaga Vaadi tee 15A. Liitumislepingut ei ole sõlmitud liitumiseks n. n. ajutise mahutiga ega ühiskanalisatsiooni osaga. Kostja on esitanud paljasõnalise väite, et tema poolt väljaehitatud lokaalset kanalisatsioonitorustikku tuleb käsitleda ühiskanalisatsioonina vastavalt ÜVVKS § 2 lõikele 11
23. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja rajatud lokaalne kanalisatsiooni-torustik hõlmab 15 krunti ja lõpeb hagejale kuuluva ajutise mahutiga, mida tühjendab omal kulul hageja ise. Rajatud torustik ei ole vee-ettevõtja hallatav. Seega ei ole osundatud normi eeldused täidetud. Ehituseksperdi ja omanikujärelevalvet teostanud T. J. arvamuse kohaselt peab liitumislepingu järgi reovee kanalisatsiooni lokaalse osa (Aaviku maaüksuse torustiku osa) saama ühendada eelvooluga
24. –
25. a. jooksul. Hetkel ei ole reovete kanalisatsiooni lepinguline tähtaeg veel saabunud, nagu ei ole saabunud ka viimase makse tasumise kohustus. Liitumisleping on oma olemuselt mõeldud „millegagi liitumiseks”, antud juhul eelvooluga. Kui nõustuda kostja eksliku seisukohaga, mille kohaselt liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmise osas ei olegi oluline, kas liituja saab liitumise tulemusena reaalselt vett kasutada ja reovett kanalisatsiooni juhtida, siis jääb arusaamatuks, millega liitumiseks ja milleks on üldse liitumisleping sõlmitud. Tegelikkuses on ka kostja ise omaks võtnud, et temapoolsed kohustused ei ole kogu mahus täidetud, sest vastasel juhul puuduks igasugune vajadus pikendada liitumislepingu punktis
26. 2 fikseeritud liitumistähtaega, mida kostja on teinud, märkides uueks liitumistähtajaks märtsi – aprilli
27. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepinguga kokkulepitud ühiskanalisatsiooni ei ole käesolevaks hetkeks veel rajatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kogu ühiskanalisatsiooni rajamata jätmisega hiljemalt
28. aastaks on kostja rikkunud lepingut. Asudes ebaõigele seisukohale, mille kohaselt on kostja liitumislepingus ettenähtud arendaja kohustused täidetud, ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt kasutusluba on väljastatud vaid ühiskanalisatsiooni osale, mitte kogu ühiskanalisatsioonile, mida ei ole veel kogu mahus rajatud. Kohus on jätnud tuvastamata, millal muutub liitumislepingust tulenev kolmanda osamakse tasumise kohustus sissenõutavaks vastavalt lepingus sisalduvale poolte kokkuleppele. Kohus ei ole analüüsinud ka lepingu punkti
30. 2, millest ei nähtu poolte kokkulepet, et kolmas osamakse muutuks sissenõutavaks peale kasutusloa väljastamist liitumislepinguga kokkulepitud reoveekanalisatsiooni osale. Veevarustuse osas ei nõudnud kostja kolmanda osamakse tasumist enne võimaluse loomist vee reaalseks kasutamiseks põhjendusega, et vastav torustik on valmis ehitatud ning ei olegi oluline, kas selle kaudu on ka reaalselt võimalik vett saada või mitte – ka selle väite osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt juhul, kui eeldada, et kolmas osamakse kanalisatsiooniga liitumise eest kuulub liitumislepingu p.
32. 2 alusel tasumisele juba peale kasutusloa väljastamist ühiskanalisatsiooni osale, siis ei saa ikkagi lugeda kolmanda osamakse tasumise tähtaega saabunuks, sest hageja on alates
33. juulist
34. a. õigustatult keeldunud

§ 110lg.

1 ja § 111 lg. 1 alusel kolmanda osamakse tasumisest. Kohus leidis, et eelvoolu ja peapumpla valmimine on poolte tahtest olenematutel põhjustel edasi lükkunud tõenäoliselt

1. a. lõppu –
2. a. kevadeni, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled tuginenud sellele, et eelvoolu ja peapumpla valmimise edasilükkumise oleks põhjustanud poolte tahtest olenematud põhjused – kostja on põhjendanud liitumistähtaja pikendamist vaid sellega, et hageja on väidetavalt viivituses kolmanda osamakse maksmisega ning tuginenud vaid sellele, et ta on oma lepingust tulenevad kohutused kogu mahus täitnud. Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest ühelt poolt on kohus õigesti tuvastanud, et poolte ühiseks tahteks ja liitumislepingu sõlmimise motiiviks oli, et kostja poolt teostatavate ehitustööde tagajärjel oleks hagejal võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis on ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga (seega ka lepingu p.
5. kohaselt peetakse silmas kasutusloa andmist just sellisele ühiskanalisatsioonile, mitte selle osale), kuid teiselt poolt on kohus vaatamata asjaolule, et kokkulepitud ühiskanalisatsiooniga (mis eeldab ka eelvoolu) liitumist ei ole toimunud, jõudnud siiski seisukohale, et liitumislepingust 12 tulenevad kostja kohustused on vaatamata sellele ikkagi kogu mahus täidetud. Hageja hinnangul on ilmselge, et rajamata on liitumislepinguga kokkulepitud ühiskanalisatsioon ja sellisele ühiskanalisatsioonile on väljastamata kasutusluba. Oluline on see, millise ühiskanalisatsiooniga liitumise leppisid pooled kokku liitumislepinguga, mitte see, mida kujutab endast ühiskanalisatsioon praktikas – pooled on kokku leppinud liitumise ühiskanalisatsiooniga, mis hõlmab ka eelvoolutorustikku Lagedilt Loo asulasse. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et liitumislepingu alusel on kostja kohustatud looma hagejale võimaluse kinnistult reovee ärajuhtimiseks vee-ettevõtja poolt hallatavasse ühiskanalisatsiooni – sellist võimalust ei ole kostja poolte poolt vaidlustamata asjaolude kohaselt hagejale loonud. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht TsMS § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus hagi rahuldas, siis ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust osas, millega hagi rahuldati. Kolleegium leiab, et vaidlustatud osas ei ole otsus õige ja tuleb tühistada, hagi tuleb ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas rahuldada. Apellatsioonikohtu istungil avaldas hageja, et ta ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust hagi rahuldavas osas. Hageja on esitanud hagi tuvastamaks, et kostjal on pooltevahelise liitumislepingu alusel õigus nõuda temalt ühiskanalisatsiooniga liitumise tasu kolmanda makse tasumist alles peale võimaluse loomist juhtida kinnistult reovett eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooni. Tegemist on nõudega tuvastada poolte vahel oleva õigussuhte osasuhet ehk seda, kas kostjal on hageja vastu nendevahelisest õigussuhtest tulenevalt konkreetne sissenõutav nõue liitumistasu saamiseks. Niisuguse tuvastushagi esitamine on TsMS § 368 lõikest 1 tulenevalt iseenesest lubatud eeldusel, et hagejal on osasuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on oma õiguslikku huvi põhjendanud sellega, et kostja nõuab temalt liitumistasu kolmanda makse tasumist kohe, ähvardades osamakse tasumata jätmise korral kanalisatsioonitorustiku sulgeda. Kolleegium leiab, et taolistel asjaoludel tuleb hageja huvi eespoolkirjeldatud viisil tuvastushagi esitamise vastu viisil jaatada, sest hagejal ei ole kostja poolt kanalisatsioonitorustiku sulgemise vältimiseks muid õiguskaitsevahendeid. Samas ületas maakohus TsMS § 439 rikkudes hagi lahendamise piire, kui tunnistas vaidlusaluse osamakse osaliselt sissenõutavaks. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et leidnud, et nõue ei ole kogu ulatuses põhjendatud, oleks maakohus küll saanud otsuse resolutsiooniga jätta nõude osaliselt rahuldamata, ei saanud aga rahuldada nõuet viisil, nagu seda ei olnud esitatud. Siiski ei nõustu kolleegium ka maakohtu põhjendusega hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et
6. märtsil
7. a. sõlmisid hageja kui klient ja kostja kui arendaja liitumislepingu Rae vallas Karla külas Aaviku talu kinnistul asuvate kruntide liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (kd. I, tl. 13 – 17). Tegemist on ÜVVKS § 5 alusel sõlmitud lepinguga. Oma järeldust, nagu oleks lepingu näol tegemist ühtlasi töövõtulepinguga, ei ole maakohus põhjendanud. Kolleegium taolise järeldusega ei nõustu, sest leping ei vasta töövõtulepingu

§ 635

lõikes 1 sätestatud tunnustele, seega ei kohaldu lepingule ka

-i töövõtulepingu kohta käivad sätted. Lepingus sisaldub punkt 5 pealkirjaga „Liitumistähtaeg“ ning selle alapunktis

2. on märgitud: „Reovete kanalisatsioon: 2008 –
3. a. jooksul vastavalt peapumpla ja eelvoolu valmimisele Lagedilt Loo asulasse.“ Liitumistasus on kokku lepitud lepingu punktis 6, mille 13 alapunkt
5. 2 sõnastati järgmiselt: „Klient kohustub maksma kanalisatsiooniga liitumistasu 1.244.000 EEK kolmes osas; esimene makse 311.080 EEK hiljemalt
8. a. Teine makse 622.160 EEK siis kui reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Kolmas makse 311.080 EEK peale kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist 14-ne päeva jooksul.“ Selles punktis märgiti ka, et ajutiste heitvee mahutite tarne ja paigaldus ei kuulu lepingu mahtu.
9. juunil
10. a. sõlmitud lepingulisas sõnastati alapunkti
12. 2 kolmandat makset puudutav osa järgmiselt: „Kolmas makse 311.080 EEK peale reoveekanalisatsioonile kasutusloa väljastamist ja kliendi kirja teel teavitamisest 14-ne päeva jooksul.“ (kd. I, tl. 18). Arendaja kohustusi käsitleti lepingu punktis 7, selle alapunkti
14. 1 kohaselt on arendaja kohustatud looma liitumispunktis võimaluse kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist ja kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt kinnistu veekasutusvajadusele hiljemalt lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ehitas välja Aaviku talu kinnistul Pruuli ja Vaadi teel asuva 15 krundi liitumispunktideni ulatuva kanalisatsioonitorustiku ja reoveepumpla, kuid peapumplat ja eelvoolu Lagedilt loo asulasse ei ole valminud ning kostja ehitatud kanalisatsioonitorustik lõpeb hagejale kuuluvate ajutiste heitvee mahutitega, mis lepingu punkti
17. viimase lause kohaselt ei olnud lepingu esemeks. Hageja on tasunud kostjale liitumistasust kanalisatsiooniga liitumise eest kaks esimest makset. Kolmandat makset ei ole hageja tasunud ja kohtu ette on toodud vaidlus selle üle, kas kostjal on õigus lepingu kohaselt nõuda hagejalt kolmanda osamakse tasumist vaatamata sellele, et tema poolt hageja kinnistule rajatud kanalisatsioonisüsteemi ei ole ühendatud ühtsesse kanalisatsioonisüsteemi. Maakohus leidis õigesti, et pooled vaidlevad kolmanda osamakse sissenõutavuse üle. Vaidlusaluses asjas ei ole kohtu ette toodud vaidlust liitumistasu kolmanda makse tasumise kohustuse olemasolu, suuruse või põhjendatuse üle. Maakohus leidis samuti õigesti, et vaidlus taandub pooltevahelise liitumislepingu tõlgendamisele ning et seda lepingut tuleb tõlgendada kooskõlas

§-s 29 sätestatud põhimõtetega. Osundatud paragrahvi lg. 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Maakohus tuvastas, et liitumislepingu sõlmimise ajal oli poolte ühiseks tahteks ja lepingu sõlmimise eesmärgiks, et hagejal ja tema poolt arendatava Aaviku talu arendusprojekti kruntide omanikel oleks võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, mis oleks ühendatud Lagedilt Loo asulasse viiva peapumpla ja eelvooluga. Seega leidis maakohus, et pooltevahelises lepingus on ühiskanalisatsiooni all peetud silmas peapumpla ja eelvooluga ühendatud kanalisatsioonisüsteemi, mis praeguseks ei ole valminud. Oma järeldust on maakohus otsuses piisavalt põhjendanud, apellatsiooniastmes ei ole seda vaidlustatud ja kolleegium nõustub selle järeldusega. Et poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel on tuvastatud, siis ei ole vaidluse lahendamiseks oluline see, kas ühiskanalisatsiooniks saab iseenesest pidada ka niisugust kanalisatsioonitorude süsteemi, mida ei ole eelvooluga ühendatud ja mis suubub ajutisse mahutisse, maakohtul puudus aga vajadus seda hinnata. Vastavalt

§ 29

lõigetele 2 – 5 oleks sellel asjaolul võinud tähtsus olla juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei oleks õnnestunud tuvastada. Pooled vaidlevad liitumistasu maksmise tingimuste üle. Liitumistasu käsitletakse ÜVVKS §-s 6, selle lg. 1 kohaselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus võtta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestud korras ja tingimustel, arvestades ÜVVKS-s sätestatut. ÜVVKS-s ei ole norme, mis käiksid liitumistasu sissenõutavuse kohta. Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a. määrusega nr. 16 kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt maksab liituja liitumistasu liitumislepingus 14 ettenähtud tähtaegadel. Seega olid pooled vabad lepingu sõlmimisel tasu maksmise tähtaegades kokku leppima.

§ 29lg.

6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kolleegium leiab, et lepingu olemust – liitumisleping – ja eesmärki – peapumpla ja eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooniga liitumine – ning liitumislepingu punkte

1. 2,
3. 2 ja
5. 1 nende koosmõjus arvestades leppisid pooled lepingu sõlmimisel siduvalt kokku, et ühiskanalisatsiooniga liitumise eest kokkulepitud liitumistasu kolmanda makse tasumise kohustus tekib hagejal pärast eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist. Nii on punktis
7. 2 kolmanda makse tasumise kohustus sõnaselgelt seotud kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimisega, kanalisatsiooni all on aga arvestades eespooltoodut, lepingu punktides
8. 2 ning
10. 1 märgitut ja seda, et ajutiste mahutite tarne ja paigaldus ei ole lepinguesemeks, peetud silmas peapumpla ja eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooni. Kumbki pooltest ei ole väitnud, nagu oleks lepingu lisa 1 sõlmimisega soovitud seda varem kokkulepitud põhimõtet muuta. Hageja väitis apellatsioonikohtu istungil, et lisas sisalduvat täpsustust soovis kostja, kelle eesmärgiks oli kolmanda osamakse sissenõutavaks muutumise aega täpsustada selleks, et maksmine oleks tagatud, kui kanalisatsiooni kõik osad on valmis ja neile on antud kasutusluba, seega, et kolmanda osamakse tasumine ei sõltuks üksnes kliendi võimalusest ühiskanalisatsiooniga liituda, mis jätaks hagejale võimaluse osamakset mitte tasuda, kui kliendid ei ole süsteemi valdava AS-iga Elveso lepinguid sõlminud, vaid oleks seotud konkreetsete lepingus märgitud sündmustega. Kostja sellele väitele vastuväidet ei esitanud ega toonud lepingu muutmise põhjendusena esile teistsuguseid asjaolusid; muuhulgas ei ole kostja väitnud, nagu oleks lepingu lisa sõlmimise eesmärgiks olnud kokku leppida selles, nagu tuleks kolmas osamakse tasuda enne tegeliku liitumisvõimaluse tekkimist. Nii tuleb lähtuda sellest, et
11. juuni
12. a. muudatusega ei muudetud kokkulepet, mille kohaselt kolmanda osamakse sissenõutavuse eelduseks on peapumpla ja eelvooluga ühendatud ühiskanalisatsiooni valmimine. Liitumistasu kolmanda osamakse tasumise tähtaeg ei saabu seega enne, kui hagejal ja tema poolt arendatava arendusprojekti kruntide omanikel on võimalik liituda Lagedilt Loo asulasse viiva ühiskanalisatsioonisüsteemiga ja hageja tuvastushagi tuleb rahuldada. Et vaidlus puudutab liitumistasu osa sissenõutavust, siis ei ole selle lahendamiseks oluline see, kes pidi ehitama peapumpla ja eelvoolu, mille valmimisega pooled vaidlusaluse osamakse tasumise tähtaja sidusid. TsÜS § 136 lg. 1 kohaselt määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Pooled leppisid liitumislepingus kokku, milliste sündmuste saabumisega muutub hageja kohustus liitumistasu kolmanda makse tasumiseks sissenõutavaks, seejuures ei seadnud pooled selle kohustuse sissenõutavust sõltuvusse sellest, kelle tegevusest sündmuste saabumine sõltub. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg. 1 ja § 171 lg. 1 koosmõjust tulenevalt kostja kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik