Obsah (7)

§ 138§ 146§ 147§ 160§ 142§ 143§ 144

Tsiviilasi nr 2-09-65454 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks30. august 2010 Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsivi

§ 138

lg 1 ja 2 nõudeid, jättes piiramata kostja ligipääsu teenusele tasumisega hilinemisel või krediidilimiidi ületamisel. 4. Esitatud hagi on aegunud, kuivõrd nõue on kohtusse esitatud pärast 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Käsitletaval juhul on hageja nõude aegumistähtaeg

§ 146lg 1 järgi 3 aastat.

Nõude aluseks esitatud lepingust ja arvetest nähtub, et võlgnevus tekkis 01.08.2006 ja 01.09.2006 koostatud arvete alusel. Miski ei takistanud hagejat esitamast hagi väidetava võla sissenõudmiseks

§ 146lg 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul.

Hageja on esitanud oma maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.12.2009, so enam kui 3 aastat peale nõude sissenõutavaks muutumist. Kostja ei ole käesoleval juhul oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna see on aegunud. Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta

1. Vastavalt hagile lisatud Silver Eensaarele Tartu Ülikooli poolt 18.06.2003 väljastatud diplomile, on Silver Eensaar täitnud õigusteaduskonna õigusteaduse bakalaureuseõppekava täies mahus ning talle on antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse eriala. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2005 määruse nr 120 § 12 lg 1 punktile 1 vastab omandatud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal magistrikraadi kvalifikatsioonile. Kusjuures tähtsust ei oma asjaolu, et hageja esindaja diplom on väljastatud 18.06.2003, vaid see, et õppekava, mille hageja esindaja läbis, oli kantud enne
3. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
4. augusti 2004 määrus nr 275 Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu kohaselt ei väljastata bakalaureuseõppe läbinud isikutele nn uue õppekava kohaselt enam mitte baccalaureus artiumi kraadi õigusteaduse eriala, vaid sotsiaalteaduse bakalaureus, inglise keeles Bachelor of Arts in Social Sciences. Seega on võimalik ka kostja esindajal ainult ülikooli poolt väljastatud diplomi alusel ilma täiendavate tõenditeta eristada esindusõigusega isikut esindusõiguseta isikust.
5. AS Starman on esitanud kostjale kokku kolm arvet. Kuna üks esitatud arvetest on tagasiarvestuse arve, ei esitanud ka hageja seda hagiavaldusega kohtule, kuna sellest arvest ei tulene hageja nõuet kostja vastu. Nimetatud arvega tehtud tagasiarvestuse on hageja oma nõudest maha arvestanud. Hagiavaldusega on kohtule esitatud järgmised arved:
6. 01.08.2006 arve summas 1142,80 krooni
7. 01.09.2006 arve summas 384,00 krooni, mis koos eelmise kuu võlgnevusega ning sellelt arvestatud viivistega moodustab summa 1540,51 krooni. Kohtule ei ole esitatud 01.10.2006 kostjale esitatud arvet summas -102,40 krooni. Kostja on tasunud hagejale 05.10.2006 384,00 krooni. Arvestades kostjale esitatud arvete kogusummast maha kostja poolt 05.10.2006 tasutud summa, 01.10.2006 tagasiarvestuse arve summas -102,40 krooni ning 01.09.2006 ja 01.10.2006 arvetel esitatud viiviste nõuded, moodustubki hageja põhinõue summas 1040,41 krooni. Kostja on pöördunud hageja poole 22.09.2006 sooviga lõpetada sõlmitud lepingu. Lepingu lõpetamise kohta on ka koostatud akt, mille on kostja ise allkirjastanud. Lepingu lõpetamise tõttu enne 01.09.2006 arvel märgitud teenuse perioodi möödumist, tegigi hageja tagasiarvestuse teenuste osas, mida hageja enam kostjale ei osutanud. Lepingu sõlmimisel on tõepoolest lepingule märgitud ühendamise kuupäeva ja aja lahtrisse 10.07.200, kuid arvestades lepingu konteksti, siis on ilmselge, et lepingu alusel osutatavate teenustega ühendati kostja poolt nimetatud aadressil asuvad seadmed 10.07.
9. Hageja on edastanud kostjale lepingus märgitud aadressil arveid kokku kolmel korral. Juhul, kui kostja aadress muutus lepingu kehtivuse ajal, siis tulenevalt AS Starman üldtingimuste punkti 4.2.2 kohaselt oli ka kostja kohustatud koheselt teatama oma isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimiste nõuetekohast täitmist. Hageja on täitnud omapoolsed kohustused, 3 pakkunud teenust ja edastanud kostjale vastavasisulised arved. Kostja pole arveid tasunud ega hagejat teavitanud elukoha muutusest. Kostjale olid teada kõik hageja kontaktandmed, et võtta ühendust või edastada teateid. Asjaolu, kas kostja ka tegelikult elas lepingus teenuse osutamiseks kokku lepitud aadressil, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Tähtsust omab asjaolu, et kostja on avaldanud soovi saada lepingus nimetatud aadressil hageja poolt pakutavaid teenuseid ning kohustus saadud teenuste eest ka tasuma. Hageja on vastavalt sõlmitud lepingule võimaldanud lepingus kokkulepitud aadressil hageja teenuste kasutamist ning esitanud ka osutatud teenuste eest arveid. Kostja ei ole tasunud osutatud teenuste eest. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, seega on nõue igati põhjendatud. Starmani üldtingimuste punkti 6.5 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine klienti perioodilise arve tähtajalise tasumise kohustusest. Kliendil on võimalus saada informatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta Starmani klienditeenindusest ja Iseteenindusbüroo kaudu.
10. Seoses hinnakirjaga selgitab hageja seal kajastuvaid andmeid. Hinnakirja lehekülje 1/14 on sisukord, milles on näha, et sinise värviga ridadel kajastuvad lepingu kehtimise ajal kehtinud hinnad. Leheküljel 2/14 alates
11. reast kajastuvad Tartu linnas kehtinud kaabeltelevisiooni hinnad. Real 84 on välja toodud lepingu kehtivuse ajal kehtinud hinnad – KODU Kaabel TV puhul oli hind 85,00 krooni kuus. Leheküljel 6/14 kajastuvad Interneti püsiühenduse teenuse hinnad. Real 8 on näha, et KODU Internet maksab 299,00 krooni kuus. Seega on kõik arvetel kajastuvad teenuste hinnad otseselt tulenevad hinnakirjast. Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud krediidilimiiti. Hagejal ei ole võimalik järgida krediidilimiiti, mida pooled ei ole lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Seega on ka asjassepuutumatud väited seoses krediidilimiidiga.
12. Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega. Vastavalt

§-le 146 lg 1 on tõesti tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 3 kehtestab, et aegumistähtaeg algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude osas alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates

1. aastal esitatud arvete maksetähtaega, so pärast arve tasumise tähtaja saabumist, siis aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2007 kell 00.
2. Hageja esitas 07.12.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt

§ 160

lg-le 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab kohus asja 28.06.2010 määruse alusel kirjalikus menetluses.
3. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel on sõlmitud 07.07.2006 liitumis- ja teenuste osutamise leping koos üldtingimustega (tl 27, 53-59). Lepingu lõpetamise aktiga (tl 52) on tõendatud, et leping on lõpetatud 22.09.
4. Teenuste osutamise eest on hageja esitanud 01.08.2006 arve maksetähtajaga 25.08.2006 summas 1142,80 krooni, 01.09.2006 arve maksetähtajaga 25.09.2006 summas 384 krooni ja 01.10.2006 tagasiarvestuse arve summas 102,40 krooni (tl 34, 35, 51). Arvestades, et kostja on tasunud hagejale 05.10.2006 384 krooni ja 01.10.2006 tagasiarvestuse arve alusel 102,40 krooni, on hageja põhinõude suuruseks 1040,40 krooni. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, lahendab kohus esmalt poolte vahel vaidluse, kas nimetatud hageja nõue on aegunud. Teenuste kasutamisest tulenevat nõuete aegumisega seonduvat on Riigikohus selgitanud 12.11.2008 otsuses nr 3-2-1-95-08 punktis
5. Liitumislepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

4 Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Hageja nõudeks on liitumislepingust tulenev telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue.

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (

§ 144

). Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg algas 2006. aastal esitatud arvete osas

§ 147lg 3 teise lause alusel 2006.

aasta lõppemisest, so

1. jaanuaril 2007 kell 00.
2. Aegumistähtaeg lõppenuks

§ 146lg 1 arvestades 31.

detsembril 2009 kell 24.00. Hageja esitas aga Pärnu Maakohtule 07.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega

§ 160lg 1, lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatus.

Kostjale toimetati makseettepanek kätte 04.01.2010 ja ta esitas 19.01.2010 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 18.02.2010 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja 22.02.2010 määrusega anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kuna hagi võeti Tartu Maakohtu menetlusse 14.04.2010, tuleb TsMS § 486 lg 4 alusel lugeda hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 07.12.2009 ning millest tulenevalt ei ole möödunud

§ 146lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg 2006.

aastal esitatud arvete alusel. 4. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjalt tuleb 07.07.2006 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu alusel hageja kasuks välja mõista põhinõue 1040,40 krooni. Vastuseks kostja muudele vastuväidetele märgib kohus järgmist. Üldtingimuste punkti 4.2.2 kohaselt oli kostja kohustatud koheselt teatama oma isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimiste nõuetekohast täitmist. Lepingulistes suhetes peavad mõlemad pooled käituma heas usus ja järgima mõistlikkuse põhimõtteid. Hageja on täitnud omapoolsed kohustused, osutanud teenust lepinguga kokku lepitud asukohas ja esitanud kostjale vastavasisulised arved. Kostja ei ole osaliselt arveid tasunud ega teavitanud hagejat oma elukoha muutusest. Kostjale olid teada hageja kontaktandmed, et võtta ühendust või edastada teateid. Asjaolu, kas kostja tegelikult elas lepingus teenuse osutamiseks kokku lepitud aadressil, ei oma ka asjas tähtsust, sest nimetatud aadressil osutati teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasumiseks tuleneb lepingust mitte elukoha aadressist. Kuna kostja rikkus ise pooltevahelist lepingut, jättes teenuse eest tasumata, ei ole põhjendatud ega kooskõlas hea usuga tema väide, et jättes piiramata kostja ligipääsu teenusele krediidilimiidi ületamisel, on hageja rikkunud oluliselt

§ 138lg 1 ja 2 nõudeid.

Üldtingimuste p-de 5.1.4.1 ja 6.3 kohaselt on 5 krediidipiiri kehtestamine ja selle ületamisel teenuse osutamise piiramine hageja õigus mitte kohustus. Vaidlusaluse lepinguga ei olnud krediidipiiri kehtestatud. Hageja esindajate Silver Eensaare ja Ene Solovjevi diplomitega on tõendatud, et nad on omandanud baccalaureus artiumi kraadi õigusteaduse erialal, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile, ning nad vastavad TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud esindaja nõuetele kohtus.

1. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt võib rahalise maksega viivitamise korral nõuda teiselt poolelt viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2% kalendripäevas. Arvestades, et hageja on vähendanud viivise nõuet põhinõude summani, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudega võrdses ulatuses 1039,40 krooni. Arvestades TsMS § 133 lõikes 2 sätestatut ja et kohtupraktikas seotakse põhinõudest suuremas ulatuses viivisenõude rahuldamist hagejal kahju tekkimisega, piirdub kohus viivise väljamõistmisel kostjalt põhinõude suurusega.
2. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 6