Tsiviilasi nr 2-10-40682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 4. oktoober 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4). Edasikaebamise kord AS Mini

Credit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Raigo Peitel võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Mini

Credit hagi Raigo Peiteli vastu 11 150 krooni (põhivõlgnevus 5000 krooni, intress 825 krooni, võla sissenõudmise kulud 1150 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 4175 krooni) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 11.01.2009 sõlmitud laenuleping nr

2. Kohus kohustas kostjat 25.08.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 27.08.2010 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

4.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 11.01.2009 laenutaotlusest, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust nr 14917 ja tõendist meeldetuletuste väljasaatmise kohta (tl 11-20, 22).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et AS MiniCredit ja Raigo Peitel tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg AS-i MiniCredit veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et AS-i MiniCredit ja Raigo Peiteli vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on 2

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-0957102 jäeti hageja avaldus rahuldamata 21.07.2010 määrusega ja hageja esitas hagi kohtule 19.08.2010, siis on

-i tähenduses riigilõivu summas 750 krooni näol tegemist hageja kohtuvälise kuluga. Hageja nõue põhivõla 5000 krooni, intressi 825 krooni ja võla sissenõudmise kulu 400 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1750 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni). 9.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~61% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda. 10. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab

§ 1741lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 1067,50 krooni (61% 1750 kroonist). Kohtunik 3