Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning
, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. L. võlgnevus nelikümmend seitse tuhat kuussada neliteist ( 47 614) krooni 91 senti ja viivis protsendina põhinõudelt ( 39 374,78 krooni) alates 01.06.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks ( 8 681) krooni 24 senti ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.09.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 12.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Kostja kohustus tagama kohustuste täitmise tähtpäevaks vajamineva summa olemasolu oma arvelduskontol. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes intressi maksetega võlgnevusse 06.11.2008.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus seisuga 31.05.2010.a. kogumahus 11 797,17 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus 10 000, 91 krooni, intressivõlgnevus summas 876,86 krooni, viivis põhiosalt 919,40 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 20.12.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxxx-xx summas 33 5000 krooni, intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 07.01.2012.a. Kostja kohustus tagama kohustuste täitmise tähtpäevaks vajamineva summa olemasolu oma arvelduskontol. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes intressi maksetega võlgnevusse alates 07.11.2008.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus 2
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 12.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx ja 20.12.2007.a. laenuleping nr xx-xxxxxx-xx. 3
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 8 681,24 krooni väljamõistmist.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 8 681,24 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Aare Kaldma kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.