KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2010, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. oktoo

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas laenu jäägist, aga mitte 12% aastas, mida nõuab hageja. Pank pöördus kohtusse alles kolme aasta pärast, sellega soovivad nad rohkem kasu. Kostja palus

1. a maksegraafikut, pank ei tulnud talle vastu, vaid blokeeris arve. 2008 -2009 oli kostja töötu, peres oli raske finantsolukord. Kõik menetluskulud peab maksma pank. Hageja kinnitas kohtule
2. Augustil 2010, et kostja on tasunud
3. Juunil 2010 2773.53 krooni, millega on põhivõlg tasutud. Muus osas jääb hageja oma seisukohtade juurde (lk 44).
4. Septembril 2010 selgitas hageja kohtule, et viivisearvestuses tugineb hageja

§ 113lg viimasele lausele.

Lepingu järgi on fikseeritud intressimääraks 16%, siis tulenevalt lepingu p-st 1.7 on hageja võimaldanud kostjale lepingus sätestatust madalamat intressimäära 12%. Viivisearvestuses on lähtutud samuti 12%-st (lk 48). Hageja on esitanud kohtule intressi- ja viivisearvestuse (lk 27), mille matemaatilist õigsust ei ole kostja vaidlustanud. 2/3

§ 94lg 1 kohaselt võib lepingus olla ette nähtud intressi maksmise kohustus.

Lepingu järgselt on intressimääraks 16 % aastas, mida hageja on kooskõlas lepingu p-ga 1.7 vähendanud 12%-le aastas. Laenu maksete aruandest (lk 25) nähtub, et kostja on krediiti kasutanud, seega on tal tekkinud ka kohustus maksta lepingu järgset intressi. Laenu maksete aruandest nähtub, et hageja nõuab intressi perioodi eest kuni 6. November 2007, millal leping kehtis. Kostja ei ole intressi arvestuse õigsust vaidlustanud.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lõikes 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist.

Lepingu p 9.4.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda tarbijast konto omanikult viivist seadusega kehtestatud määras võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et lepingu p 9.4.3 tähenduses on seadusega kehtestatud viivisemääraks

§ 415lg-s 1 kehtestatud viivisemäär, milleks ongi hageja poolt nõutav 12 % aastas.

Kostja väide, et käesoleval juhul tuleb viivisemääraks pidada §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7 % aastas, ei ole kooskõlas

§ 113lg 1 sätestatuga.

Kuna pooled on lepinguga näinud ette kõrgema kasutusintressimäära kui seadusjärgne viivisemäär, siis on kehtiv viivisemäär võrdne lepingust tuleneva kasutusintressimääraga, mis on 12% aastas (

§ 113lg 1 kolmas lause).

Kuna kostja täitis oma kohustuse lõplikult alles

1. Juunil 2010 on ka pärast lepingu lõpetamist viivise nõue põhjendatud. Kostja ei ole viivise arvestuse matemaatilist õigsust vaidlustanud. Hageja poolt nõutav viivis on arvestatud perioodi eest
2. August 2007 –
3. Juuni 2010, kusjuures kõige suurem põhiosa võlgnevus oli sel perioodil 26 962 krooni. Hageja on arvestanud kõik kostja poolt senini tasutud rahasummad põhivõla katteks. Seega ei ületa nõutav viivis ka põhinõuet. Kostja ei ole oma väiteid raskest majanduslikust olukorrast tõendanud. Kohus on seisukohal, et nõutav viivis on proportsionaalne rikutud kohustusega. Seoses põhinõude rahuldamisega kohtumenetluse ajal tuleb hagi rahuldada osaliselt intressi ja viivisenõude osas. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 4135.19 krooni. Kuna põhinõue on rahuldatud jääb rahuldamata ka hageja nõue täiendava viivise väljanõudmiseks. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 1200 krooni hageja kasuks. Kohtunik 3/3