Obsah (12)

§ 416§ 402§ 142§ 145§ 65§ 76§ 100§ 101§ 108§ 415§ 113§ 94

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number

§ 416

lg 2 alusel võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kohustusi täitma ei asutud ning hageja ütles põhjendatult 19.11.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Ülesütlemisavalduses ning käendajale saadetud nõudekirjas nõudis hageja 20 857.97 krooni tasumist, millest 14 637.11 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 777.52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 927.42 krooni leppetrahv, 115.92 krooni viivis ja 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks laekumisi ei ole olnud. Kokkuleppe nr 3 järgi jäi tagastamata krediidisummaks 14 637.11 krooni, mille väljamõistmist taotleb hageja kostjalt käenduslepingu p.-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel. Samuti taotleb hageja kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi summas 1 777.52 krooni ja seisuga 03.02.2010 sissenõutavaks muutunud viivise summas 5 225.70 krooni väljamõistmist. 2 Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (

) §-dele 402, 142 lg 1 ja 145 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Lähtudes eeltoodust nõuab hageja hagi esitamisel kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 23 289.70 krooni, millest 14 637.11 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 777.52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 650 krooni - võla sissenõudmisega seotud kulud ja 5 225.07 krooni viivis. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates 03.02.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 28,89% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – A A 20.05.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, hageja ja käendaja D A`i vagel sõlmitud käenduslepingu, koopiad põhivõlgnikuga sõlmitud kokkulepetest 1,2 ja 3, koopiad võla sissenõudmisega seoses põhivõlgnikule ja käendajale 22.09.2008 ja 23.

1. 2008 saadetud kirjadest, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus; viivise arvestus, koopia hageja laenuteenuste hinnakirjast, koopia OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest ja selle tasumist tõendavast maksekorraldusest, maksekorraldused maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale allkirja vastu kätte antud 05.08.2010 kohtumenetluse ajal hageja täpsustatud aadressil – xxxx. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 25.08.
2. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. 3 Pooltevahelised suhted tulenevad põhivõlgnikuga sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle tagamiseks kostjaga sõlmitud käenduslepingust, samuti tarbijakrediidilepinguga lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud

§-ide 402, 142 ja 145; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on võimaldanud põhivõlgnikule krediiti, mille summat on kokkulepetega hiljem suurendatud. Poolte vahel oli lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole põhivõlgnik täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 23 289.70 krooni. Kostja ei ole täitnud

§ 142

lg 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolt lepingurikkumise korral võlgnetavad summad, mille maksimummääraks oli 76 673 krooni, tähtajaks kuni 01.07.2011.

§ 145lg alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt.

Käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemishoiatusega seotud kulude hüvitamise eest.

§ 65

lg 1 tulenevalt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 416

lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja

§ 416

ja poolte vahel sõlmitud lepingutega sätestatud tingimusi võlgniku ja käendaja poolt oma kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (

§ 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4 Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 03.02.2010 määras 28,89% tagastamata krediidisummast aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on oma menetluskuludeks hagiavalduses märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3165 krooni (maksekorraldus nr 92544680, 03.02.2010), sellest hagihinnalt tasutud riigilõivu summas 3000 krooni ja summas 165 krooni - kohtumenetluses elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki tasu. Samuti on hageja märkinud õigusabikuluks 1500 krooni, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Kokku on hageja poolt hagiavalduses märgitud menetluskuludeks seega summas 4665 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 09. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 5