← Eesti

2-10-39868/10

Obsah (12)§ 187§ 407§ 444§ 468§ 445§ 391§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 133

2-10-39868 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.novembril 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 25-28), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.oktoobril 2010 (tl 36). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(4)Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 07.mail 2009 poolte vahel leping, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale suuruses 10 868, 55 krooni. Nimetatud lepinguga võttis kostja endale kohustuse võla likvideerimise eesmärgil tasuda alates maist 2009 igakuuliselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks 700 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed Vabaduse 21-6 korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluva intressimaksega kokku ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06 % päevas. Hoolimata meeldetuletustest on kostja lepingutingimusi korduvalt rikkunud ning teostanud makseid lepingulistest maksetest oluliselt vähem. Kostja võlale lisanduvad kommunaalmaksed ja halduskulud, lepingujärgsed intressid. Lepingutingimuste korduva rikkumise tõttu otsustas hageja võlasumma, lisandunud intressimaksete, kommunaalmaksete ning leppetrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole ja saatis 28. juunil 2010 kostjale vastavasisulise kirja. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara hagi M. K. vastu 17 387, 15 krooni nõudes, millest võlasumma on 12 265, 30 krooni, tasumata intressimaksed on 121, 85 krooni ja leppetrahv 5 000 krooni ning välja mõista kostjalt poolte vahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates käesoleva hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud lepingu, koondi kommunaalmaksete arvestuse ja tasumise kohta ning kirja kostjale ( tl 6-8). VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 17 387, 15 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus on 23.augusti 2010 määrusega hagi tagamise abinõuna seadnud kostjale kuuluvale korteriomandile, registriosa nr 2229741 kohtuliku hüpoteegi summas 17 387, 15 krooni.

§ 445

lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Hageja on tasunud kohtu deposiiti kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise summas 869, 36 krooni.

§ 391

lg 1 sättest tulenevalt ei esine hagi tagamisega teisele poolele tekkida võiva kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid tagatud hagi rahuldamise korral, mistõttu tuleb OÜ Võru Kinnisvara tagastada hagi tagamisega kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks antud tagatis summas 869, 36 krooni.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras. 3

(4)

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 1, lg 2 p 1, lg 3 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel arvestades

§ 133

lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut hagihinnalt tasutud riigilõiv 3 000 krooni ja hagi tagamise avalduse esitamisel vastavalt RLS § 56 lg 21 tasutud riigilõiv 450 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb (tl 5, 16, 40). Hageja taotleb kostjatelt välja mõista ka menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt M. K. lt välja mõista OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskulu 3 450 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.