2-10-42728/10

2-10-42728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 12.november 2010.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-42728 Tsiviilasi A A avaldus isikust põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende Kohtuistungil osalesid: Avaldaja A A ( Asjast puudutatud isikud WA( CJ( DD( esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil ei osalenud asjast puudutatud isik B B ( ) 27.oktoober 2010.a RESOLUTSIOON Tuvastada A A a.) põlvnemine 14.oktoobril 2005.a. surnud Z Z’st ( ). Käesoleva määruse ärakiri saata pärast selle jõustumist Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks avaldaja sünniaktis. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu, määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD, AVALDAJA NÕUE, PÕHJENDUS 1 2-10-42728

1. 30.08.2010.a. esitas A A maakohtule avalduse hagita menetluses põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avaldaja palub tuvastada enda põlvnemine 14.oktoobril 2005.a surnud Z Z´st,
2. Avalduse põhjenduse kohaselt avaldaja ema D A ja isa Z Z elasid koos alates 1961 aastast. Kooselust sündis neil kolm last – . Kuigi isa elas periooditi ka oma sünnitalus s, siis enamuses ajast ema ja isa elasid lastega koos ühise perena peamiselt L talus . Peale laste täiskasvanuks saamist ja kodust lahkumist, elasid ema ja isa koos kuni isa surmani Ema ja isa vaheline kooselu jäi avaldajale teadmata põhjustel registreerimata, samuti jäi avaldaja ja tema õdede sünniakti kanne isa kohta tegemata. Isa osales avaldaja väitel tema kasvatamises kogu aeg ja avaldas ka teistele isikutele, sh oma õdedele – B Bele ja D D´ale, et ta on avaldaja isa. Isa suhtus kogu aeg avaldajasse kui oma poega, kasvatas teda ja osales tema ülalpidamisel kuni avaldaja täiskasvanuks saamiseni. Peale sünnikodust lahkumist, suhtles avaldaja isaga edasi, kuni tema surmani. Põlvnemise tuvastamine on avaldajale vajalik pärimismenetluse läbiviimiseks. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS
3. Avaldaja õed W A ja C J ning Z Z õed D D ja B B toetavad avalduse rahuldamist, kinnitades, et A A on Z Z poeg /t.l. 28/. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus olles leiab, et avaldus põlvnemise tuvastamiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 8 ja 550 lg 1 p-le 5 lahendab kohus isikust põlvnemise tuvastamise ja vanema kande vaidlustamise pärast isiku surma hagita menetluses hagita perekonnaasjana. TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Kuni 1.juulini 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Alates 1.juulist 2010.a. kehtiva PKS § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi 2.lõike järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Vastavalt PKS §-le 95 isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.
5. Avaldaja A A sünniakti kohaselt on ta sündinud CCCCCCC /t.l. 6/. Vanemate kohta on sünniaktis andmed järgmised: ema D A, isanimeks on ema soovil märgitud Z. Avaldaja sünnitunnistusel isa kohta andmed puuduvad, kuid isanimeks on märgitud Z /t.l. 5/. Tunnistaja D A (avaldaja ema) ütluste kohaselt /t.l. 29-30/ on tema poja A A isa Z Z. 2 2-10-42728 Tunnistaja elas Z Zga koos alates 1961.aastast ja neil on mitu ühist last sh A. Koos kasvatati lapsed üles. Ametlikult nad abielus ei olnud ja isadus jäi tuvastamata, kuna see oli Z Z enda valik. Z pidas ennast alati Ae isaks, sellega ei olnud kunagi probleeme. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtu hinnangul Z Zt A A isaks pidada. Asja arutamise käigus ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis takistaks või ei võimaldaks kohtul tuvastada A A põlvnemise oma isast Z Zst. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja enda kanda. Reena Undrest kohtunik 3