) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohtule esitatud kompromissis on hageja taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 600 krooni
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja 14.09.2009.a tasunud riigilõivu 750 krooni. Hagi esitamisel on hageja 13.07.2010.a tasunud täiendavalt riigilõivu summas 450 krooni. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2900072123.
lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Käesoleval juhul on ületab kõrvalnõuete summa (11 900 krooni) põhinõuet (6000 krooni) ning seega tuleb vastavalt
Eeltoodust tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 900 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulub tsiviilasjalt hinnaga kuni 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 3000 krooni, mitte 1200 krooni nagu on tasunud hageja. Eeltoodust tulenevalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1800 krooni võrra seaduses sätestatust vähem.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus selgitab hagejale, et kuna hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem ning tema poolt tasutud riigilõiv ei moodusta isegi ½ tegelikult tasumisele kuuluvast riigilõivust, siis ei ole kohtul võimalik riigilõivu 600 krooni ulatuses tagastada.
lg 2 p 1 alusel saab kohus vabastada hageja ½ ulatuses tegelikult tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest, s.t 1500 krooni tasumisest.
lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 300 krooni. 3
võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele määruskaebust käesoleva määruse peale esitada ei saa. Heiki Kolk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.