← Eesti

2-10-57716/20

Obsah (6)§ 466§ 475§ 477§ 478§ 173§ 172

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2010. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-57716 Tsiviilasi M K avaldus nõusoleku saami

§ 466

lg.3 kohaselt määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest.

§ 466

lg.4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr. 2-10-57716 esitas M K avalduse nõusoleku saamiseks oma poja T K nimel xxxx surnud H K pärandvara jagamiseks.. Avalduse kohaselt suri Avaldaja poja T K vanaisa H K xxxx H K seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa E K, poeg M K ja pojapoeg T K. M K esitatud avalduse alusel on Rakvere notar Katre Pustak algatanud H K pärimismenetluse ning pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtpäev on

  1. detsember
  2. a. H Kst jäi järele: 1)xxxx kinnistu nimega xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx), mis on H K ja E K ühisvara. E K ning poja M K ja tema pere elukohaks oleva kinnistu väärtus on 1 250 000 krooni; 2)xxxx osa nimiväärtusega 176 000 krooni (hariliku väärtusega 750 000 krooni), mis on H K ja E K ühisvara; 3)H K ja xxxx vahel
  3. juulil
  4. a sõlmitud laenulepingust tulenevad laenuandja nõudeõigused ja kohustused, sh pärandvara avanemise ajal sissenõutavaks mittemuutnud nõudeõigus summale 62 397,60 krooni. Laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused on H K ja E K ühisvara. xxxx on täitnud kõik kohustused kuni pärandvara avanemiseni. Pärast pärandvara avanemist on Xxxx täitnud kõik sissenõutavaks muutunud kohustused summas 20 799,20 krooni, sealhulgas
  5. augustil
  6. a summa 5199,80 krooni H K arvelduskontole xxxx. xxxx antud laenu tagamiseks on seatud esimesele vabale järjekohale hüpoteek kinnistule nimega xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) summaga 200 000 krooni H K kasuks; 4)rahalised vahendid 244 578,95 krooni (87 684,39 krooni ja 10 027,39 eurot, s.o Eesti Panga ametliku kursi järgi 156 894,56 krooni) arvelduskontol xxxx, mis on H K ja E K ühisvara; Kaaspärijad T K, E K ja M K on jõudnud kokkuleppele H K pärandvara jagamiseks alljärgnevalt: kaasomand mõttelise osa suurusega ½ kinnistust nimega xxxx asukohaga xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) jääb E Kle, saades selliselt kinnistu ainuomanikuks; kaasomand mõttelise osa suurusega ½ xxxx (registrikood xxxx) osast nimiväärtusega 176 000 krooni jääb M Kle; 2 õigused ja kohustused H K ja xxxx vahel
  7. juulil
  8. a sõlmitud laenulepingust mõttelise osa suurusega ½, sh nõudeõigus summas 31 198,80 krooni jääb E Kle koos laenulepingu täitmise tagamiseks antud tagatistega; rahalised vahendid 122 289,50 krooni arvelduskontol xxxx jäävad T Kle. E K tasub T Kle hüvitisena 262 206,62 krooni ning M Kle 9496,09 krooni. Avalduse õiguslik põhistus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). PKS § 131 lg 1 sätestab, et vanemal peab olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vastavalt PKS § 187 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha muu hulgas tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa (p 1), loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut (p 2), omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks (p 5). PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Käesoleval juhul on põhjendatud T K vanaisa H K pärandvara jagamine vastavalt pärijate kokkuleppele: 1)½ mõtteline osa suurune kaasomandiosa kinnistust nimega XXXX asukohaga Xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) jääb E Kle, kes saab selliselt kinnistu ainuomanikuks. Kuivõrd kinnistu oli H ja E K ühisvara, siis kuulub E Kle nimetatud kinnistust ½ mõttelist osa, ülejäänud ½ mõttelise osa jagamine pärijate vahel ei ole mõistlik. Erinevalt teistest kaasomanikest ei ole kinnistu T K elukohaks ning edaspidi terviklikuna kasutatud kinnistust 1/6 kasutamine, valdamine ja käsutamine ei ole võimalik ega otstarbekas. Elukohaks mitteoleva kaasomandiosa hilisemal müügil teistele kaasomanikele tekib aga T Kl täiendavalt tulumaksu tasumise kohustus; 2)xxxx (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 176 000 krooni ½ mõtteline osa jääb M Kle. Ülejäänud ½ suurune mõtteline osa kuulub E Kle omandiõiguse alusel, kuid ta soovib seda võõrandada M Kle. Tegutseva osaühingu osanikuna tuleb aktiivselt osaleda osanikuna, osa jagamine erinevate kaasomanike vahel muudab aga tegutsemise väheefektiivseks. Pealegi puuduvad avaldajal ja T Kl ning E Kl teadmised äriühingu juhtimisest, samuti ei ole neil soovi osaleda äriühingu juhtimises; 3)õigused ja kohustused ½ mõttelises osas
  9. juulil
  10. a sõlmitud H K ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu järgi omandab E K, kellele kuulub omandiõiguse alusel ülejäänud ½ mõtteline osa õigustest ja kohustustest. Seejuures on H K arvelduskontole
  11. augustil
  12. a kantud muuhulgas ka Xxxx poolt laenu tagasimakse summas 5199,80 krooni; 4)rahalised vahendid arvelduskontol xxxx pärandi avanemise seisuga kuuluvad pooles ulatuses E Kle omandiõiguse alusel, kuid ülejäänud osa rahalistest vahenditest jääb pärijate kokkuleppel T Kle. Lisaks rahalistele vahenditele xxxx pangakontol maksab E K T Kle hüvitist selles ulatuses (262 206,62 krooni), mille võrra jääb T K ilma pärandvara jagamise tulemusena oma pärandvara osast kinnistus, osaühingu osas ja laenulepingu järgi nõudeõiguses. 3 Vanaisa H K pärandvarast raha saamisel on T Kle parimal viisil tagatud tema huvid, sest tal on võimalik neid vahendeid kasutada oma õpingute rahastamiseks, aga ka elukoha parandamisele. Juhul, kui aga pärandvara jagada kõigi pärijate vahel võrdselt kaasomandisse (selliselt, et kinnistust kuulub T Kle 1/6 mõttelist osa, xxxx osast 1/6 mõttelist osa ning rahast 1/6), on vaja pidevalt lahendada kaasomandi osadega seonduvaid valdamise ja kasutamise küsimusi ning võtta täiendavalt kohustusi seoses oma kaasomandi osaga. Varem või hiljem tekib seejuures vajadus kaasomandi lõpetamiseks, mis nt kinnistu puhul tähendab aga tulumaksuseaduse järgi T Kle tulumaksu tasumise kohustust, sest kinnistu ei ole tema elukohaks. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PKS § 131, avaldaja palus anda M Kle nõusolek T K nimel xxxx surnud H K pärandvara jagamiseks järgmiselt: kaasomand mõttelise osa suurusega ½ kinnistust nimega XXXX asukohaga Xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) jääb E Kle; xxxx (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 176 000 krooni kaasomand mõttelise osa suurusega ½ jääb M Kle; õigused ja kohustused H K ja Xxxx vahel
  13. juulil
  14. a sõlmitud laenulepingust mõttelise osa suurusega ½ jäävad E Kle koos laenulepingu täitmise tagamiseks antud tagatistega; rahalised vahendid 122 289,50 krooni arvelduskontol xxxx jäävad T Kle; E K tasub T Kle hüvitisena 262 206,62 krooni ning M Kle 9496,09 krooni. 30.11.2010 kohtusse saabunud avalduse täpsustuses Avaldaja teatab, et pärijad on otsustanud loobuda inventuuri läbiviimisest, sest pärimismenetluses osalejad on kindlad, et neile on pärandvara koosseis adekvaatselt teada ning pärandvara hulka ei kuulu muud vara, õigusi ega kohustusi, kui on loetletud käesolevas asjas esitatud avalduses. Pärimisseaduse § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt aga juhul, kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud. Ainuüksi pärimisseaduse § 136 lg 2 osundab sellele, et on võimalik pärimismenetlus läbi viia ka kohustusliku inventuurita. Seda on kinnitanud pärijatele ka notar. Käesoleval juhul on tegemist ühtehoidvate vanemate ja nende poegade peredega ning on teada, et H K pärandvara hulka ei kuulu muud vara, kui on loetletud käesolevas asjas. Kindlasti ei kuulu H K pärandvara hulka võlgnevusi. Sellises olukorras kohustusliku inventuuri tegemine on üksnes mittevajalik aja- ja ressursikulu ning pärijate huvid, sh ka T K huvid ei saa kahjustatud. Siiski on pärimismenetluses osalejad käesoleval juhul kokku leppinud, et juhul, kui mistahes põhjusel ilmneb, et pärandvara hulka kuulub kohustusi, võtavad need enda kanda M K, E K ja avaldaja võrdsetes osades. Seega ei jää sellised kohustused T K kanda ning kindlasti ei vähene sel juhul T K pärandvara osa. Seega lapse huve arvestades ei ole pärandvara inventuur vajalik. Avaldaja märgib ka, et pärijad on kokku leppinud selles, et E K tasub ülekandega T Kle tema arvelduskontole hüvitisena 262 206,62 krooni ning M Kle tema arvelduskontole 9496,09 krooni hiljemalt ühe nädala jooksul arvates pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimisest ja pärimistunnistuste väljaandmisest. Sellise tähtaja jooksul hüvitise saamisel on T K huvid tagatud ning selline pärandvara jagamine ei kahjusta T K huve. Tulenevalt eeltoodust, 18, novembril
  15. a esitatud avaldusest ja tuginedes PKS § 131, avaldaja palub : anda M Kle nõusolek T K nimel xxxx surnud H K pärandvara jagamiseks järgmiselt: 4 kaasomand mõttelise osa suurusega ½ kinnistust nimega XXXX asukohaga Xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) jääb E Kle; xxxx (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 176 000 krooni kaasomand mõttelise osa suurusega ½ jääb M Kle; õigused ja kohustused H K ja Xxxx vahel
  16. juulil
  17. a sõlmitud laenulepingust mõttelise osa suurusega ½ jäävad E Kle koos laenulepingu täitmise tagamiseks antud tagatistega; rahalised vahendid 122 289,50 krooni arvelduskontol xxxx jäävad T Kle. E K tasub T Kle hüvitisena 262 206,62 krooni ning M Kle 9496,09 krooni ühe nädala jooksul arvates pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimisest; juhul, kui selgub, et pärandvara hulka kuulub muid kohustusi, võtavad need enda kanda M K, E K ja M K võrdsetes osades ning need ei jää T K kanda. Puudutatud isiku T K esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob toetab taotlust. M K avaldus on põhjendatud ja on esitatud lähtudes alaealise kaaspärija T K huvide ja õiguste kaitsest. Olles tutvunud avalduse ja selle lisadega ning vestelnud avaldaja, T K ja E Kga on esindaja arvamusel, et avalduse rahuldamiseks takistusi ei esine. Tsiviilasja materjalidega on leidnud tõendamist, et alaealise T K edasine elukorraldus sõltub suurel määral pärandvara jagamisest avalduses palutud viisil. T K huvid on kaitstud ja pärandvara jagamine vastab alaealise huvidele. Pärandvara jagamine kindlustaks T Kle paremad elamistingimused ja võimaluse omandada parem hariduse. Võimalusel peaks E K kohtule selgitama, milliseks tähtajaks ta T Kle hüvitise tasub. H Kst järgi jäänud pärandvara on võimalik jagada nii, nagu kaaspärijad on kokku leppinud ja nagu avaldaja palub. Esindaja on arvamusel, et pärandvara vastuvõtmine kõigi kaaspärijate kaasomandisse on õiguslikult võimalik, kuid ei vasta kaaspärijate huvidele ega õiguskindluse põhimõttele. Nii kinnisvara kui äriühinguga tegelemine vajavad pidevat tööd ja hoolsust, kogemust ja oskusi, mida T Kl tema vanuse ja elukogemuste tõttu ei ole. E K elab juba aastaid reaalselt Xxxx kinnistul ja on E K kodu, seega on mõistlik, et Xxxx kinnistu saab E K ainuomandisse. xxxx on tegutsev äriühing, millega põhiliselt on tegutsenud M K., kes peaks saama õiguskindluse sellega edasi töötada. H K ja xxxx vahel 07.07.2008 sõlmitud laenulepingu ½ osa õigused ja kohustused peaksid üle minema E Kle, kes nagunii on abikaasade ühisvara ühe omanikuna sellega tegelenud. Toetan M K avaldust ja arvan, et kui T Kle jääb pärandvara osa rahalises summas, saab T K võimaluse parandada elamistingimusi ja kasutada raha oma edasiste õpingute finantseerimisel. Kui kohus annab M Kle nõusoleku pärandvara jagamiseks palutud viisil, lihtsustub kaaspärijate, s.h.T K edasine õiguslik olukord ja igaüks saab eluga edasi minna vastavalt oma plaanidele. T K ise kinnitab, et pärandvara jagamine esitatud viisil on talle sobilik ja ta ei tunne, et talle oleks liiga tehtud. Puudutatud isikud E K selgitab, et tegemist on väga ühtehoidva perega, mistõttu mingeid lahkarvamusi pärandvara jagamise viisi osas ei tekkinud. Saavutatud kokkulepe vastab kõigi huvidele. M K selgituste kohaselt on perekond alati hoolitsenud Mari ja Tõnise kindlustunde eest. Läbisaamine on sõbralik. Pärandvara jagamise viisil lähtuti ka sellest, et tema on ettevõtja ja tegutseb jätkuvalt põllumajandusega. Tõnisel hetkel selliseid soove ei ole, mistõttu pärandvara jagamisel saadavasse pärandiossa puutuvalt leiti ühiselt, et kõige mõistlikum on seda arvestada rahalises väärtuses, mida ta edaspidi saab oma äranägemisel kasutada kas õpingute finantseerimiseks või elamispinna soetamiseks. 5 Õiguslik põhistus

§ 475

lg.2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

§ 477

kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 478

lg.3 kohaselt määrus jõustub vastavalt

§ 466

lg.3 sätestatule.

§ 466

lg.3 kohaselt määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest.

§ 466

lg.4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Perekonnaseaduse § 131 lg.1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PerekS § 187 ja § 188 kohaselt vajab ka eestkostja. PerekS § 187 lg.1 p. 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PerekS § 188 lg.1 p.1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit. PerekS § 133 lg.1 kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Kohus, olles tutvunud avaldaja seletuse, puudutatud isikute arvamusega, vahetult ja esindaja kaudu, uurinud avaldusele lisatud kirjalikke tõendeid ja taotlusi, leiab, neid määruse käesolevas põhistavas osas üle kordamata, et nõusoleku andmine pärandvara jagamiseks avalduses esitatud kujul toimub T K huvides ja seega vanemale nõusoleku andmine on põhjendatud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 09. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 6 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.