lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest
lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta, kuivõrd hageja on hagist loobumist põhjendanud ning asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 30.09.2010.a. kirjaga palus kohus kostjatel GT’l ja TT teatada hiljemalt 07.10.2010.a., kas viimastel on menetluskulusid, mille väljamõistmist hagejalt taotletakse. Kostja GTpalub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 2 500 krooni. 15.10.2010.a. teatas hageja, et on nõus nimetatud summa väljamõistmisega kostja kasuks. Kostja TT menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Arvestades eeltoodut, tuleb hagejalt, s.o Eesti Vabariigilt kostja GT kasuks välja mõista menetluskulu summas 2 500 krooni ning kostja TT menetluskulud, tuleb jätta kostja enda kanda. Mai Grauberg Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.