lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 29 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Käesoleval ajal kehtiva perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kui hageja asus tööle, siis lõpetas kostja pere toetamise ning hakkas mängima kasiinos. Eelmisel aastal sõitis kostja Venemaale tööle, kuid raha ta perele ei saatnud. Tagasi tulles hakkas kostja kahtlustama hagejat petmises ning kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda lapse nähes. Hageja oli sunnitud minema elama oma ema juurde. Kuna hageja abielu jätkamist enam ei soovi, tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel tuleb temale taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi K .
lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud
lg 1 sätestas, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
Sama paragrahvi 2.lõike järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2 Kuna kostja ei ole hagile vastu vaielnud, siis järeldab kohus, et vaidlus puudub faktis, et kostja ei ole elatisraha hagejale vahetult enne hagi esitamist ega pärast seda maksnud. Hageja seletuse kohaselt on kostja viimase aasta jooksul ostnud lapsele jalgratta, jope ja sokid. Kohus leiab, et nimetatud esemete ostmist ei saa lugeda lapse ülalpidamiskohustuse piisavaks täitmiseks. Lähtuvalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on see sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas
Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ning pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib välja mõista elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses, millele on lisatud tulumaks. Hageja on arvestanud lapse vajalikeks kuludeks ühes kuus 4 970 krooni, millest kostjal tuleks kanda 2 485 krooni. Arvestades hageja poolt märgitut, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 6-aastaseks saava K kuluks ühes kuus 4 970 krooni. Kuluks on toit, riided, kommunaalkulud, lasteaiamaks ja huviringi maksumus. Hageja ei ole kulutuste hulka arvestanud hügieenitarbeid ja vahendeid vaba aja veetmiseks (kino, teater jm), mis suurendaksid lapse põhjendatud kulusid veelgi. Hageja nõuab kostjalt lapse ülalpidamiskulude katteks 2 175 krooni, millele lisandub 457 krooni, so elatise pealt makstav tulumaks. Eelnevast lähtudes peab kohus hagi põhjendatuks ning kuna kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud, siis saab järeldada, et kostja nõustub nii abielu lahutamise kui elatise väljamõistmisega summas 2 632 krooni. Hagi on esitatud 01.aprillil 2010, mis ajast kuulub kostjalt elatis välja mõistmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta abielu lahutamise nõude menetluskulud poolte endi kanda ning elatise nõudes jätta menetluskulud kostja I A kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.