) § 210 kohaselt laieneb uus
perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevatest sätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue
jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Arvestades, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne 01.07.2010.a, kuuluvad antud vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (
) sätted. 2. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Riigikohus on 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendanud seisukoha, et „Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma Tsiviilasi nr 2-10-40677 lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Vaidlust ei ole selles, et pooled on 05.04.1993.a sündinud K M’ vanemad. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka lapse sünnitunnistusega (tl 5). Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ela perekonnana koos ega kasvata ühiselt oma alaealist tütart. Tõendatud on, et poolte alaealine tütar elab hageja juures (tl 7). Kostja elab xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas (tl 9). Hageja väidab ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et alates 1996.a ei ole kostja tütre ülalpidamisest osa võtnud. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole täitnud oma alaealise tütre K ülalpidamiskohustust.
lg 1 mõtte kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Hageja nõue kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 3.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 mõtte kohaselt peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega – alates 01.01.2008.a on igakuine minimaalne elatusraha ühele lapsele 2175 krooni kuus. Hageja vähendas kohtuistungil nõutava elatusraha suurust. Hageja nõuab kostjalt igakuist elatusraha 1500 krooni kuus, st oluliselt alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Riigikohus on sõnaselgelt väljendanud seisukoha, et minimaalmäärast väiksem elatis tuleb välja mõista olenemata kohustatud vanema varalisest seisundist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1907).
Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja elatise laps K M ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. 4.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja taotles kohtuistungil kostjalt elatise väljamõistmist mitte tagasiulatuvalt, vaid alates hagiavalduse esitamisest. Hageja selline taotlus on seaduslik ja kostja olukorda oluliselt kergendav võrreldes esialgse nõudega. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et hageja esitas elatishagi kohtusse 13.08.2010.a, mõistab kohus kostjalt elatise välja nimetatud kuupäevast alates. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärast väiksemas ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.