) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-09-70612 MENETLUSE KÄIK 28.12.2009 on kohtule esitatud AS Nordea Finance Estonia avaldus YB vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse 60 363 krooni saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, mistõttu jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. 21.04.2010.a määrusega kohustas kohus AS-i Nordea Finance Estonia esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 06.05.2010.a esitas AS Nordea Finance Estonia oma nõude kostja vastu Harju Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus mõista kostjalt välja 60 363 krooni. 25.05.2010.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 101 309,79 krooni. Kostja võttis 03.09.2010 kohtule saadetud vastuses hagi õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastates kirjaga hagile võttis hagi õigeks. Kostjale on 11.06.2010 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi.
lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 pde 1 ja 4 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 101 309,79 krooni, millest müügikahju on 60 363,25 krooni, tasumata liisingumaksed moodustavad 36 092,38 krooni, saamata jäänud intress 2354,16 krooni ja vara väljanõudmise kulu 2500 krooni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 16 300 krooni, millest hageja lepingulise esindaja kulu moodustab 3800 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 12 500 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
2 2-09-70612 Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu ning lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 16 300 krooni. Vastavalt
§-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.