Obsah (8)

§ 468§ 440§ 444§ 367§ 162§ 173§ 174§ 138

2-09-70531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2010. a Kentmanni 13, Tall

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 22.12.

1. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja järelmaksulimiidi lepingu, millega pank andis kostjale võimaluse kasutada lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist. Kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Kostja põhivõlgnevus on 10 739,63 krooni, millele lisanduvad kõrvalnõuded. VÕS § 76 lg 1, § 100 ja 113 lg 1 ning 415 lg 1 alusel palub hageja kostjatelt võlgnevuse välja mõista. Kostja vastus Kohtule 23.08.
2. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Võlgnevus ei ole tekkinud seoses pahatahtlikkusega maksmisest kõrvalehoidmisel vaid seoses majanduslikult raske olukorra ja kostja ravil viibimisega. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, tuleb hagi rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 1 on õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu p 3. järgi kohustub laenusaaja maksma tagasi laenusumma ja tasuma intressi ja muud lepingust tulenevad summad.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 29.12.2009. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi 2 õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni ning õigusabikulud summas 4 500 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Karin Sonntak Kohtunik 3