) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista 20 000 krooni laenu katteks ning 1 822.36 krooni laenuintressi katteks (summeerituna arvetel märgitud intressidest). Intress on lepingus kokku lepitud tasu laenatud raha kasutamise eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist on laenusaaja viivituses ning hagejal on õigus laenu tagastamisega viivitatud aja eest nõuda viivist
lause alusel.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 9 573.70 krooni, arvutatuna põhivõlalt 20 000 krooni, mitte hagiavalduses märgitud põhivõlalt ja intressilt. Hagejal ei ole seadusest tulenevat alust arvutada viivist intressilt. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu: meeldetuletuste saatmine 2 x 65 krooni ja võla sissenõudmine volitatud isiku kaudu, milleks hageja kulutas 1 097.62 krooni.
lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud 2 kahju hüvitamist, mistõttu 1 227.62 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja esindaja on esitanud kohtule riigilõivu väljamõistmise nõude summas 5 000 krooni. Kohus rahuldab hagi olulises osas. Tulenevalt sellest jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 5000 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.