2-10-9189/8

Tsiviilasi nr 2-10-9189 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg

1. august 2010 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Tsiviilasi Magnus Luik hagi Bigbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Hagihind 5750 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Magnus Luik, Kostja: Bigbank AS, reg nr 10183757, asuk Rüütli 23, 51006 Tartu Kostja esindaja: Taavi Vospert, e-post: menetlused@bigbank.ee RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Jätta riigilõiv 1200 krooni riigi kanda ja kõik muud menetluskulud hageja Magnus Luik kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE Kohtutäitur O. Kutšmei nõuab täiteasjas nr 084/2010/241 hagejalt 5750 krooni menetluskuluna vastavalt Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrusele tsiviilasjas nr 2-06-
6. Hageja on aga
7. oktoobril
8. a panga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse alusel kostja pangakontole tema poolt nõutud menetluskulu (riigilõivu) 5750 krooni üle kandnud. Maksekorralduse selgituses on „menetluskulud“ ja see ei olnud määratud tagastamata krediidisumma või sellega seotud muude maksete katteks (VÕS § 88 lg 1). Varasem krediidivõlgnevus 119 769.10 on kostjale täielikult rahuldatud täiteasjas nr 084/2007/
9. Seoses eeltooduga palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks, kuna nõue on rahuldatud vabatahtlikult. KOSTJA SEISUKOHT (tl 22- 24) Kostja leiab, et hagi on alusetu. Hagejalt on kohtukulud välja mõistetud Tartu Maakohtu
10. Novembri
11. a määrusega. Kostjale ei ole tasutud nõuet menetluskulude näol. Hageja on tasunud kostjale
12. Oktoobril 2007 5750 krooni, mis arvestati vastavalt VÕS § 415 lg 2 alusel tagastamata krediidisumma katteks. Nimetatud kuupäevaks ei olnud kohus teinud otsust menetluskulude kindlaksmääramise kohta, seega puudus kostjal alus siduda nimetatud makset menetluskulude katteks. Vastavalt VÕS § 88 lg 3 ei või võlgnik määrata, et ta täidab kohustuse, millise täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda. Kuivõrd kande tegemise hetkel puudus otsustus menetluskulude kindlaksmääramise kohta, siis ei olnud kostjal võimalik seda ka hagejalt nõuda. Samuti puudus kostjal õigustatud huvi vastuvõtmisest keeldumise suhtes, seetõttu oli kostja sunnitud nimetatud summa arvestama tagastamata krediidisumma katteks. Tagastamata krediidisumma vähenemine tõi kaasa olukorra, kus viivist arvestati väiksemalt summalt. Hagejal ei tule menetluskulusid tasuda kaks korda. Juhul kui hageja seoks hetkel
13. Oktoobri 2007 tehtud ülekande menetluskulude katteks, tähendaks see täitemenetluse taastamist ja krediidivõlgnevuse osas tuleks võlgnike suhtes alustada uuesti täitemenetlusega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kuna hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, siis kuulub asjas kohaldamisele täitemenetluse seadustiku (TMS) §
14. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt on lõikes üks nimetatud vastuväited lubatud kohtulahendi puhul üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus leiab, et sõltumata poolte poolt esitatud väidetest, tuleb hagi Tartu Maakohtu
15. novembri 2008 määruse tsiviilasjas nr 2-06-14838 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta rahuldamata kohtu poolt esitatud motiividel. Asja materjalidest nähtub, et vastuväite alus, millele hagis tuginetakse (nõue on täidetud), on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist, mistõttu selline vastuväide ei saa olla jõustunud kohtulahendi sundtäitmisel takistuseks. Kohus on hagi esitamisel vabastanud hageja
16. märtsi 2010 . a määrusega riigilõivu 1200 krooni tasumisest (lk 15). Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestas kohus hageja majanduslikku seisundit. Kuna kohtul puuduvad andmed, et vahepealse aja jooksul oleks hageja majanduslik seisund oluliselt paranenud, siis tuleb ka hagi rahuldamata jätmise korral jätta riigilõiv riigi kanda. Poolte muud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtunik 2