) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled olid kokku leppinud, et kostja rajab hageja Haabsaare talu kinnistule salvkaevu. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud töö ei vasta kokkulepitule järgmistel põhjustel: - kostja poolt kaevatud kaev on 5 m sügav, aga kokku lepiti, et kostja kaevab 8 m sügava kaevu; - kaev ei ulatu põhjaveeni ja kaevu imbub üksnes joogikõlbmatu pinnase- ja vihmavesi; - kaevurakete vahele ei ole pandud neid omavahel siduma pidavat segumaterjali; - kostja kasutas kaevu kaevamisel valesid töövõtteid, salvkaevu ei kaevata kopaga vaid labidaga. Hageja on esitanud kohtule OÜ-u Denovel ja OÜ Šurf poolt vaidlusaluse salvkaevu suhtes teostatud ülevaatus aktid. OÜ-u Denovel, mis tegeleb puurkaevude puurimise ja likvideerimisega, juhataja Jaan Erikson’i poolt koostatud ülevaatus aktis on tuvastatud järgmised tähelepanekud (tl. 6): - kaevu kaevates on kasutatud selleks mitte sobivaid ja valesid töövõtteid (kopaga kaevatud auk); - rakked on paigaldatud tagurpidi (kaevu edasine süvendamine on võimatu); - rakete vahel puudub sideaine, mille tulemusena voolab sisse liivasavine pinnasevesi; - kaev ei ole tehtud veesoonte kohale ja kliendi poolt soovitud sügavusega (selle tulemusena puudub veevaru). Veetaseme taastumine toimub 1 rake ööpäevas pinnase vee arvelt); 3 - talvel külmus kaev kinni, olles pealt kaetud kaanega (mida ei juhtu kui on ühendus põhjaveega); - tegemist ei ole kaevuga vaid auguga. Šurf OÜ-u, mis tegeleb salvkaevude rajamisega, kaevutööde vanemmeister Viktor Unti’i poolt koostatud ülevaatusaktis on tehtud järgmised tähelepanekud (tl. 29): - kaev on ehitatud valele kohale, puudub veesoon; - vihmaperioodil koguneb kaevu pinnasevesi, veesoone puudumise tõttu kuivab suvel kaev ära; - kaevu rakete vahed on kindlustamata. Selle tulemusena jookseb kaevu pinnasevesi ja rakete vahelt tuleb sisse ka pinnas, mis teeb vee sogaseks. Vesi on joomiseks kõlbmatu. - kaev on kaevatud kopaga. Tuginedes oma 48 aasta töökogemusele joogiveekaevude kaevamisel, on kasutatud ebasobilikke töövõtteid. Joogivee kaevud kaevatakse käsitsi või siis spetsiaalselt selleks ette nähtud tehnikaga /vastavad puurid/. - ülevaatuse tulemusena on tuvastatud, et tegu ei ole joogivee kaevuga vaid settekaevuga. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, R.K. , ütluste kohaselt esialgu vaidlusaluses kaevus vett ei olnud ja kui hiljem vesi tuli, oli see sogane ja rakete vahelt jooksis sisse pinnasevesi. Kaevus kogu aeg vett ei ole ja kui see seal on, siis on see pruun.
lg 2 p 1,2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Poolte ütlustest ja kirjalikest tõenditest ei nähtu küll eraldi kokkulepet salvkaevu omaduste suhtes, kuid töövõtja pidi töö tegemise ajal teadma, et tellija vajab kaevu vee võtmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud vaidlusaluse salvkaevu ülevaatusaktidega ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja poolt on kaev rajatud valede töövõtetega ja sellel ei ole kokkulepitud omadusi rajatud kaevus ei ole vett ja vesi ei ole joogikõlblik. Seega ei vasta kostja poolt hagejale tehtud töö
2.Töö lepingutingimustele mittevastamise tagajärjed.
lg 1 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus on seisukohal, et pooled oleksid pidanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus välja selgitama, kuhu kaev kaevatakse, kui sügav ja milliseid töövõtteid kasutades kaev kaevatakse. Kostja on vastutust välistava asjaoluna märkinud, et ta andis hagejale juhised kuidas toimida peale kaevu kaevamist. Kostja seletuste kohaselt oli ta hagejale selgitanud, et kaev tuleb mitmed korrad tühjaks pumbata ja lasta kaevu ümber oleval pinnasel vajuda, see peaks võtma 6 kuud kuni aasta, siis üleliigne pinnas ära siluda ja kaev peaks toimima. Hageja seletustest kohtuistungil nähtub, et talle tuli üllatusena, et kaev kaevatakse kopaga. Samuti ei ole hagejal olnud võimalik kostja poolt tehtud töö puudusi kõrvaldada. Hageja on korduvalt kaevu tühjaks pumbanud, kuid 4 ja 5 rakke vahelt tuleb pinnasevesi kaevu sisse. Hageja tunnistab, et ta vedas üleliigese pinnase ära, kuid see oli nii vähene. Kohus on seisukohal, et kostja ei tõendanud, et ta oleks töö teinud nõutava kvaliteediga ning hoiatanud hagejat sellest, et ta ei saa vastutada kaevuvee kvaliteedi eest, kuna see sõltub veesoonest. 4 Samas on kostja ise kohtuistungil kinnitanud, et kaev sai rajatud hageja poolt nõutud kohta ja see asus täpselt veesoonte ristumise kohal. Kohus ei ole tuvastanud antud asjas kostja vastutust välistavaid asjaolusid
Kostja vastutab tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3. Lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatamine.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtuistungil hageja poolt antud seletuste kohaselt suhtles ta kostjaga 2006.a novembris, hiljem ei ole ta kostjaga isiklikult ühendust saanud. Kostja on kohtuistungil vande all antud ütlustega kinnitanud, et sai hagejalt kõne kuu aja möödudes kaevu kaevamisest, siis oli hageja teatanud, et tal ei jätku vett. Kostja käis kaevu kohapeal vaatamas, kedagi kodus ei olnud. Vee tase oli peaaegu 5 raket, üks rake on 380 liitrit. Hageja teavitas kostjat, et ta viiks oma kaevu minema, et ta ei saa 2-te kanti vett. Seega loeb kohus kostja poolt vande all antud seletustega tõendatuks, et hageja teavitas kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest hiljemalt 2006.a novembris, so 3 kuud peale kostja poolt kaevu rajamist. Kohus on seisukohal, et hageja teavitas kostjat puudusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. 4. Töö lepingutingimustele mittevastamise tagajärjed.
lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja seletuste kohaselt, ei ole kostja poolt ehitatud kaevu võimalik parandada, kuna käsitsi kaevu sügavamaks kaevates rakked alla ei vaju ning hageja taganes seetõttu kostjaga sõlmitud lepingust.
lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Tulenevalt
lg 2, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuste rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja poolt tegemist olulise lepingu rikkumisega, kuna kostja ei ole täitnud hageja õigustatud lootust – rajada joogivee kaev. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist lepingu olulise rikkumisega
lg 2 p 1 järgi, mis annab hagejale õiguse lepingust taganeda töövõtjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtule on esitatud
p 5 kohaselt võlasuhe lõppeb lepingust taganemisega.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja nõudeks on, et kostja tagastaks talle töövõtulepingu alusel kostjale makstud 12 000 krooni. Kostja on kohtus vande all kinnitanud, et sai hagejalt tehtud töö eest 3000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 229 lg 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil on tunnistaja R.K. oma ütlustega kinnitanud, et hageja maksis kostjale tehtud töö eest nende talu õuel 12 000 krooni. Samas on kostja vande all kinnitanud, et sai hagejalt töö eest 3000 krooni. Pooled ei ole esitanud rohkem ühtegi tõendit töövõtulepingu alusel makstud töötasu osas. Kohus leiab, et kuna poolte poolt sularahas töötasu maksmise kohta esitatud tõendid on oma kaalult võrdsed ning kostja võtab omaks üksnes selle, et hageja maksis talle töötasu 3000 krooni, siis tuleb lugeda selles summas töötasu maksmine tõendatuks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks asjaolu, et hageja maksis kostjale tehtud töö eest 12 000 krooni. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada
lg 1 alusel töötasuna saadud 3000 krooni ning nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 6. Kahju hüvitamise nõue summas 8000 krooni. Tulenevalt
lg 1 tuli pooltel lepingust taganemisest tulenevalt tagastada teineteisele lepingu järgi üleantu. Taganemisega kaasneb võlaõiguslik kohustus omand tagasi kanda või nõue tagasi loovutada.
Nimetatud regulatsioon kehtib taganemise puhul tagasitäitmise kohustuse kohta, st pooled peavad tagastama üleantu omal kulul.
lg 2 p 1 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu omaduse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises.
lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Antud asjas on kohus teinud kindlaks, et pooltevahelise lepingu tasu, ehk üleantud väärtus on 3000 krooni. Hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude sisuks on kostja poolt töövõtulepingu järgi rajatud salvkaevu väljakaevamine ja selle eemaldamine. Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõuet ei saa rahuldada, kuna selle sisu vastab hageja poolt lepingust taganemise kohustuse tagasitäitmisele. Kohus peab pooltele vajalikuks selgitada, et taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on mõlemapoolsed ja vastastikused. See tähendab, et pool peab täitma tagastamiskohustuse vaid siis, kui teine pool täidab oma tagastamiskohustuse, st tagastamiskohustused on sünallagmaatilised.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja 6 teisel poolel nõuda tema kohustuse täitmist. Antud juhul ei ole kostja esitanud vastuhagi seoses hageja poolt lepingust taganemisega tagasitäitmise nõudes. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hageja Jaan Kerdo hagi Urmo Sorga vastu 20 000 krooni väljamõistmiseks osaliselt, seda summas 3000 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 3000 / 12 000 x 100 = 25 % ulatuses kostja ning 75 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.