lg.1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Lepingu p.5 on pooled kokku leppunud järgmises: kui arve tasumisega viivitamine ületab 30 päeva, võib müüja nõudeõiguse loovutada kolmandale isikule. Kõik sellest ja arve sissenõudmiset tulenevad kulutused tasub ostja, kelle esindaja, allkirjastades lepingu, on selle allkirjaga seadnud ühtlasi isikliku käenduse, garanteerimaks kõigi lepingust tuleneda võivate nõuete täitmist. Seega on Jan Sartakov teinud lepingus hagejale tahteavalduse, mis sisaldab tema nõusolekut käenduslepingu sõlmimiseks ja hageja on selle tahteavalduse kätte saanud. Käenduslepingu sõlmimiseks piisab käendaja ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale. Seega on hageja ja Jan Sartakov sõlminud käenduslepingu Orgita Veod OÜ kohustuse täitmise tagamiseks. Hageja on arvamusel, et tegemist ei ole tarbijakäendusega, toetudes Riigikohtu lahendites nr.3-2-13-10 ja 3-2-1-126-09 väljendatud seisukohtadele. Jan Sartakovil oli Orgita Veod OÜ juhatuse liikmena otsene huvi äriühingu majandustegevuse vastu, mistõttu ei ole ta kõnesolevas 3 käenduslepingus tarbija
ja tarbijakaitseseaduse § 2 lg.1 tähenduses.
lg.1 kohaselt vastutavad kohustuste rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama seaduse lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuste täitmise eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi, samuti kahju hüvitamise eest. Hageja taotleb Orgita Veod OÜ-lt ja Jan Sartakovilt solidaarselt välja mõista põhivõlg 86 527.70 krooni ja samas ulatuses viivis (so 86 527.70 krooni), toetudes
§-dele 8 lg.2, 11 lg.1, 76 lg.1 ja 3, 82 lg.1,2,7, 91 lg.3, 100, 101 lg.1 p.1,6, 108 lg.1, 113 lg.1, 144 lg.1, 144 lg.1, 145 lg.1,2 ja 207 lg.1. Kostjate seisukoht Orgita Veod OÜ võtab hagi õigeks põhivõla nõude osas, kuid vaidleb viivise nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole kostjale viivisearveid esitanud, millise asjaolu tõttu olid kostjad põhjendatult seisukohal, et viivist ei arvestata ega nõuta. Jan Sartakov leiab, et maksetingimuste lepingu allkirjastamine ei saanud tekitada talle käenduskohustust, kuna nimetatud leping ei tekitanud kohustusi - kohustusi tekitasid arved. Hageja nõue ei tulene lepingust vaid tasumata arvetest. Jan Sartakov kirjutas maksetingimustel lepingule alla Orgita Veod OÜ juhatuse liikmena ega vastuta isiklikult tekkinud võlakohustuse eest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli kokkulepe kütuste, määrdeainete, autotarvikute ja teiste kaupade ostu-müügi osas ning Orgita Veod OÜ võlgneb hagejale saadud kauba eest viie tasumata arve alusel kokku 86 527.70 krooni. Kostjad põhjendavad arvete mittetasumist raske majandusliku olukorraga, milline tekkis osaühingul üldise majanduslangusega seoses. Orgita Veod OÜ on Pärnu Maakohtule esitanud võlgniku pankrotiavalduse ja 3.09.2010.a. on osaühingule määratud ajutine pankrotihaldur. Poolte suhted saadud kauba eest tasumise osas olid reguleeritud 2.07.2008.a. sõlmitud maksetingimuste lepingus /t.l.6/. Lepingu p.5 nähtuvalt on OÜ Orgita Veod juhatuse liige ja osanik Jan Sartakov taganud nimetatud lepingust tulenevate nõuete täitmist isikliku käendusega. Kuna
lg.1 kohaselt võlausaldaja nõustumist käenduslepingu sõlmimisega eeldatakse, tuleb käendusleping lugeda maksetingimuste lepingu p.5 märgitud Jan Sartakovi tahteavaldusega ning lepingu allkirjastamisega sõlmituks. Kohus nõustub hageja arvamusega, et kõnesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Riigikohus on oma lahendites (3-2-1-8-06, 3-2-1-89-08, 3-2-1-126-09) korduvalt väljendanud seisukohta, et äriühingu omaniku ja juhatuse liikme poolt äriühingu kohustuste tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping sõlmiti huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning äriühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Eeltoodust ja
lg.1 tulenevalt vastutavad kostjad Maksetingimuste lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral hageja ees solidaarselt.
lg.1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist kas seaduses või lepingus ettenähtud määras. Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mille rakendamise õigus ei olene sellest, kas võlausaldaja on võlgnikule viivise nõude osas arvet esitanud või mitte. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas tasumata summast iga tähtaega ületanud päeva eest, millest lähtuvalt on hageja viivisenõude suuruseks 24.09.2009.a. seisuga 154 341.37 krooni. Hageja on vähendanud viivise 4 nõuet väljakujunenud kohtupraktikast lähtuvalt põhivõla suuruseni. Kostjad on kirjalikus vastuses /t.l.30/ taotlenud viivise vähendamist ja kohtuistungil asunud seisukohale, et kohus peaks viivist vähendama nullini, so viivist mitte välja mõistma, arvestades asjaolu, et OÜ Orgita Veod on olnud pikka aega makseraskustes ning sunnitud esitama pankrotiavalduse. Pärnu Maakohtu 3.09.2010.a. määrusest tsiviilasjas nr.2-10-39715 nähtuvalt on OÜ-l Orgita Veod täitmata rahalisi kohustusi 645 998 krooni ulatuse ning äriühing on varatu. Seega on enam kui tõenäoline, et põhivõlgniku pankrotimenetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kõnesolev kohustus hageja ees tuleb täita käendajal.
§-dest 113 lg.8 ja 162 lg.1 tulenevalt võib kohus kohustatud isiku taotlusel viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus peab kõnesoleval juhul õiglaseks hageja poolt nõutavat (ja juba vähendatud) viivist vähendada lähtuvalt asjaolust, et äriühingu kohustuse peab suure tõenäosusega täitma füüsilisest isikust käendaja ning kohustuse mittetäitmine põhivõlgniku poolt oli tingitud objektiivsetest põhjustest. Vaatamata viivise nõudes hagi osalisele rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostjate kanda. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.